2-01-225/1

2-01-225/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-01-225/34 (endine nr 2/5/34-2204/01) Tsiviilasi VVi (uue nimega DDW) hagi AS N (pankrotis) nõude 276 000 000 krooni tunnustamiseks AS N (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja DDW (endise nimega VV, isikukood XXX, elukoht XXX) kostja AS N (pankrotis) (registrikood XXX, registrijärgne asukoht XXX), seaduslik esindaja pankrotihaldur Tiina Mitt Asja läbivaatamise kuupäev 05.09.2006 kohtuistung RESOLUTSIOON Jätta tunnustamata DDWi (endise nimega VV) nõue summas 276 000 000 krooni AS N (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohtukulu Jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud 2-01-225/34 27.10.2000 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega kuulutati välja AS N pankrot (tl 87-91). Pankrotimenetlus algatati 27.04.
2. 23.11.2000 teavitas hageja kirjaliku teatisega pankrotihaldurit nõuete olemasolust AS N vastu summades 32 833 919 krooni, 52 845 771,54 krooni ja 166 181 671,50 krooni (tl 1826). 14.03.2001 toimunud AS N pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul vaidles pankrotihaldur hageja nõuetele täies ulatuses vastu (tl 8-14). 10.12.2002 -13.03.2006 oli käesoleva tsiviilasja menetlus peatatud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja juhindudes PankrS §-st 74 lg 1 palub tunnustada AS N pankrotimenetluses nõuet summas 276 000 000 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja sõlmis AS-ga N laenulepingud, mille alusel ta laenas 07.02.2000.a 960 000 krooni, 10.02.2000.a 1 590 000 krooni ja 10.02.2000.a 5 000 000 krooni.. Hageja andis raha üle sularahas AS N esindajale. Raha üleandmise kohta vormistati akt-õiend. Nõue koosneb põhivõlgadest, intressidest, viivistest ja trahvidest. Kostja vastuväited Kostja seaduslik esindaja – pankrotihaldur vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud nõude reaalsust. AS N raamatupidamisdokumendid ei kajasta raha saamist hagejalt ega ka laenulepingus märgitud summade laekumist kostja pangaarvele. Tõendamata on raha üleandmine kostjale. Kostja leiab, et laenulepingud on fiktiivsed, mille kinnituseks on hageja poolt kohtule esitatud laenulepingute koopiate ja originaalidel olevate allkirjade erinevus. Akt-õiendid on erinevad. Vastuolu on dokumentides ja vastuolu kellele raha üle anti. Esialgselt hageja väitis, et andis raha üle meesterahvale, kohtuistungil väitis, et naisterahvale. Laenulepingud on sõlmitud ajal, mil pankrot oli juba algatatud, mistõttu võlgniku juhatuse liikmel V Š puudus sellekohane pädevus. Enne esimest koosolekut esitati pankrotihaldurile 12 erineva võlausaldaja poolt kokku nõudeid summas 900 miljonit krooni, samas kui võlgniku bilansimaht oli 23 miljonit krooni. 900 miljoni laekumist kostja raamatupidamine ei kajasta raha kostja pangaarvele ei ole kunagi laekunud. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud pooled, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus otsuse tegemisel juhindub nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajal kehtinud pankrotiseadusest, seega seadusest, mis kehtis kuni 31.12.
3. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PankrS § 74 lg-e 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Vaidlust ei ole, et hageja esitas hagi tähtaegselt. 2 2-01-225/34 Vastavalt PankrS § 69 lg-le 1 tuli haldurile esitada kirjalik avaldus, milles pidi olema märgitud nõude sisu, alus ja suurus ja kas nõue on eesõigusnõue. Eelnimetatud avaldusele tuli lisada avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad. Juhinduvalt pankrotiseaduse mõttest vaatab kohus läbi hageja esitatud nõuet üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja esitas kaitsmisele nõude kogumis 251 861 362,18 krooni, mis koosneb 3 nõudest 32 833 919,14 krooni, 52 845 771,54 krooni ja 166 181 671,50 krooni, mille sisustab kolmest laenulepingust tulenev põhivõlg, intress, viivis ja leppetrahv (tl 18-26). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et käesolevas vaidluses kuulub läbivaatamisele ainult nõuded, mis esitati nõuete kaitsmise koosolekule seega kogusummas 251 861 362,18 krooni. Kohus leiab, et enamas suuruses nõude läbivaatamine ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et laenulepingud sõlmiti ajal, mil Tallinna Linnakohtu otsus ei olnud veel jõustunud, millega pankrot jäeti välja kuulutamata. Kohus on seisukohal, et laenulepingute sõlmimise ajal puudus juhatuse liikmel pädevus massiliselt sõlmida laenulepinguid. Hageja esitatud 3 laenulepingust koopiad hagi esitamisel s o 10.04.2001 (tl 19-20, 22-23, 2526) ja menetluse käigus s.o 20.06.2006 (tl 146-148, 150-152, 153-155) ei ole tehtud ühest ja samast algdokumendist (tl 177-179,183-185,188-190). Eeltoodud järeldusele on kohus jõudnud visuaalsel võrdlemisel lepingutel olevate hageja nimelt kirjutatud allkirjadega (vt vasakpoolsed allkirjad kõikidel lepingute lehekülgedel) ja laenusaaja allkirja paigutusega laenulepingute 3 lehel (vt allkirja parempoolse osa ulatust templijäljendil ja võrdle tl 20 ja tl 152, tl 26 ja tl 155, tl 23 ja tl 148). Hageja kohtuistungil ei osanud anda eelnimetatule veenvat selgitust, et kuidas on võimalik teha ühest laenulepingust erinevaid koopiaid. Kohus rõhutab, et eelnimetatud kõik dokumendid on hageja enda poolt esitatud. Kohus on veendumusel, et laenulepingute 3 lehed ei saanud minna vahetusse, kuna kõikide laenulepingute võrdlemisel omavahel ei ole ühtegi varianti varasemalt esitatud (võrdle laenuandja ja laenusaaja allkirju ning templi jäljendit kogumis tl 20 ja tl 152, tl 26 ja tl 155, tl 23 ja tl 148). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal on mitmeid variante laenulepingutest, mida ta on ka kohtule esitanud, mis omakorda seab kahtluse alla laenulepingutefaktilise sõlmimmise. Hageja on kohtule esitanud koos hagiga akt - õiendite koopiad väidetava raha üleandmise tõendamiseks (tl lk 20 pöördel, lk 23 pöördel ja lk 26 pöördel). 05.09.2006 kohtuistungil hageja esitatud akt-õiend originaalid ( tl 175, 181, 186) ei ole olnud ühegi varasemalt esitatud koopia algdokumendiks. Seega hagejal on 2 erinevat varianti akt-õiendist raha üleandmiste kohta. Kohus on seisukohal, et rahaüleandmine sai toimuda iga laenulepingu puhul ainult ühe korra, mille kohta on võimalik väljastada ainult üks originaaldokument. Kohus on seisukohal, et äriühingu poolt miljonites sularaha vastuvõtmine ja mitte raamatupidamises kajastamine sh pangaarvele panemine ei ole kooskõlas seadusega. Hilisem haldurite vahetus menetluse ajal ei sea kahtluse alla kostja väidet, et nõude aluseks olevad dokumendid puudusid kostja raamatupidamises. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et esialgse kostja vastuväite hagile koostas haldur, kes oli määratud ka ajutiseks halduriks ja hilisemalt pankroti väljakuulutamisel halduriks. AS N juhatus pidi pankroti väljakuulutamisel üle andma pankrotihaldurile kõik raamatupidamisdokumendid sh ka vaidlusalused laenulepingud. Hilisem haldurite vahetus (sh dokumentide mitte üleandmine) ei mõjuta käesolevat vaidlust. Hageja selgituse kohaselt andis 10.02.2000 kahe laenulepingu alusel kostja esindajale üle sularaha 1 590 000 krooni ja 5 000 000 krooni 100 kroonistes 3 2-01-225/34 kupüürides, mille ta tõi hageja kontorisse väikeses diplomaatkohvris. Hageja väited ei ole veenvad, kuna on üldteada, et eelnimetatud koguses raha 100 kroonistes kupüürides on suhteliselt suur koguseliselt – juhul kui oleks pakendatud pangas tavapärasel viisil, siis oleks hageja pidanud mahutama väikesesse diplomaatkohvrisse esimesel juhul 159 pakki ja teisel juhul 500 pakki, mis on pakendatud 100 kaupa ühte pakki. Eeltoodst tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenulepingutes märgitud summasid ei ole kostjale kunagi üle antud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ja lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsK § 272 lg 2 kohaselt loetakse laenuleping sõlmituks raha või asja üleandmise momendist. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja väide, et ta on andnud kostjale üle raha vastavalt laenulepingutes märgitud summades, ei leidnud kohtuistungil tõendamist, mistõttu laenulepingud ei ole sõlmitud ning tulenevalt sellest puudub alus nõude tunnustamiseks AS N pankrotimenetluses. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamiseks taotlust. Maire Lukk Kohtunik 4