Obsah (5)

§ 5§ 7§ 4§ 12§ 81

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-02-47 Otsuse avalikult 27.02. 2006. a, kohtukantselei kaudu teatavakstegemise aeg Harju Maakohtu Kentmanni Epp Haabsaar kohtumaja kohtunik Kohtuasi

§ 5p 1 ei kuulu antud asjas kohaldamisele (03.02.2006.

a kohtuistungi protokoll lk 1). Muus osas vaidles kostja endiselt hagiavaldusele vastu, märkides, et skeem ei ole originaalne, sest katkise akna parabooli on juba varem korduvalt kasutatud. ´´Õpetaja tabeliraamatu´´ esmatrüki puhul piirdus kirjastuse roll tehnilise korrektuuriga ning kordustrükk oli juba toimetatud väljaanne. Seega on hageja süü välistatud ning ta ei ole kohaseks kostjaks. Pealegi ei ole ´´Õpetaja tabeliraamatus´´ hagejaga sama väljendusvormi kasutatud. Samuti ei ole tõendatud, et hagejal kahju tekkis ning nõutava kahju suurus on liialdatud. Hageja eeltooduga ei nõustunud ning leidis, et teosena kaitstakse isiku loomingu väljendusvormi, mitte selle sisu – ideed, kujundit jne. Hageja arvates oli kostjal lepingust tulenev õigus ning sellest johtuv kohustus kordustrükki parandusi sisse viia. Järelikult on AS T kohaseks kostjaks ning vastutab tekkinud kahju eest. Hageja kui autori õigusi rikuti viidatud skeemi avaldamisega ning moraalse kahju olemasolu on tõendatud hageja meele nähtava seisundiga. Ühtlasi oli hageja seisukohal, et väiksem hüvitus ei saa talle põhjustatud kahju korvata. Kohtukulude osas palusid pooled kohtuotsuses anda põhimõtteline seisukoht. Kohtu põhjendused: Autoriõigus teosele tekib teose loomisega (

§ 7

lg 1) ja teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis (

§ 7lg 2).

Autoriõigusega kaitstava teose mõiste ja loetelu teostest, millele tekib autoriõigus, sätestab

§ 4

. Teoseks loetakse

§ 4

lg 2 kohaselt mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Viidatud 8.12.2004. a kohtuotsuses on Riigikohus märkinud, et vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas hageja väidetud teosel on autoriõiguse seaduses loetletud juriidilist tähendust omavad tunnused. Seega, mis tahes originaalne tulemus ja selle väljendamine mingis objektiivses vormis, mis on vahetult või mingi tehnilise vahendi abil reprodutseeritav. Viimati nimetatud tunnuse osas jõudsid pooled selgusele, leides, et kaitstav teos on skeem. Tulenevalt eeltoodust analüüsib kohus vaidlusaluse skeemi originaalsust. Teos on originaalne, kui see on autori intellektuaalse loomingu tulemus. Sama paragrahvi lg 3 p 2 järgi on teosteks, millele autoriõigus tekib, teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms). Nimetatud seaduse § 4 lg 6 järgi teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui autoriõiguse seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Kohus möönab, et kostja poolt viidatud internetiaadressil on antud usutav informatsioon katkise akna parabooli kasutamisest, illustreerides sellega varjatud kulude mõistet jms (toim lk 231 kuni 233). Samas nõustub kohus hagejaga, et teosena kaitstakse isiku loomingu väljendusvormi. Sõnapaar ´´katkine aken´´ on tavaline kõnekeele väljend. Küll on originaalne selle kasutamine skeemi kujunduses, et viidatud grammatikareegli tuumsõna memoreerida. Oluline on katkise ruudu asetus skeemis, samuti skeemi visuaalne seostatus ning verbaalne märgistus. Sellise kuju, sisu ja funktsiooniga skeemi lõi esmakordselt hageja kui skeemi autor. Võrreldes hageja skeemi (Emakeele õpetuse küsimusi VI lk 23) kostja poolt kirjastatud ´´Õpetaja tabeliraamat´´ lk 84 avaldatud skeemiga on ilmne, et ´´Õpetaja tabeliraamatus´´ avaldatud skeemi on ainult ebaolulistes detailides ümber kujundatud, kusjuures selleks puudus hageja nõusolek. Mõlemad skeemid on piisavalt kokkulangevad ning sihitisreegli tuumsõna memoreeritakse identse märgistusega. Hagejale kui skeemi autorile ei ole ´´Õpetaja tabeliraamatus´´ viidatud, sellega hageja autoriõigusi rikkudes, s.o

§ 12lg 1 p 1, 2 ja 3 tulenevat õigust autorinimele ja teose puutumatusele.

Nende õiguste rikkumisel jääb autor ilma autorsuse teadvustamisest ning avalikustamisest avalikkuse silmis, samuti väljendab autori nõusolekuta tema loomingu ümberkujundamine lugupidamatust autori vastu. Viidatud autoriõiguse rikkumine on hagejat kui autorit hingeliselt vapustanud, põhjustades talle õigustamatuid kannatusi. Riigikohus on 17.10.2001. a kohtuotsuses muu hulgas märkinud, et õigustamatud kannatused on eeldatavad (kohtuasi nr 3-2-1-105-01). Antud juhul on need hageja meele seisundist ka nähtavad ja tajutavad. Vaidlusalune skeem on avaldatud nii ´´Õpetaja tabeliraamatu´´ esma- kui ka selle kordustrükis. Kohus jagab kostja seisukohta, et esmatrüki puhul teostas kirjastus üksnes raamatu tehnilist toimetamist. Samas järeldub kollektiivse teose kirjastamise lepingust nr 5 p 3.1 (toim lk 75), et autor on kohustatud kordustrükkide puhul tegema koostööd kirjastaja poolt määratud toimetaja(te)ga juhul, kui teosesse on vaja sisse viia parandusi ja täiendusi. Seega oli kostjal õigus parandusi ´´Õpetaja tabeliraamatusse´´ sisse viia, samuti sellest tulenev vastutus. Kohus tõdeb, et vaidlusalune skeem on avaldatud nii ´´Õpetaja tabeliraamatu´´ esikaanel kui ka lk 87, olles nähtav. Seega on AS T antud asjas kohaseks kostjaks ning kostja süü puudumine moraalse kahju tekitamises jäi tõendamata. Autoriõiguse seadusega on kaitstavad nii teose autori varalised õigused kui ka isiklikud mittevaralised õigused.

§ 81

lg 2 p 1 järgi on autoriõiguse rikkumise korral teose autoril õigus nõuda moraalse kahju eest materiaalset hüvitist. Oma lahendites on Riigikohus tähelepanu juhtinud, et moraalse kahju rahalise hüvituse suuruse (TsÜS § 172 lg 4) määramisel tuleb kohtul hinnata au teotamise vormi, ulatust, iseloomu, rikkuja süü astet, rikkuja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvituse suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (kohtuasi 3-2-1-105-01). Eeltoodu on kohaldatav ka autoriõiguse rikkumisele. Tsiviilasja menetlus on aastaid kestnud, kuid kaitstava teose vormi osas asus hageja selgele seisukohale alles 25.05.

1. a toimunud eelistungil, esitades sellekohase täiendava seletuse (toim lk 179 kuni 185). Kohus märgib, et kostja pakkus hagejale 03.02.
2. a toimunud kohtuistungil õigusrahu huvides mõistlikku kompromissi, s.o. rahalist hüvitust, mida hageja vastu ei võtnud. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et skeem on raamatu lehekülje formaadist oluliselt väiksem ning vähemärgatav. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus järelduseni, et 4 000 krooni suurune hüvitus on mõistlik ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtukulude osas annab kohus poolte palvel ainult põhimõttelise seisukoha, lähtudes TsMSRS § 3 järgi TsMS kuni 01.01.
3. a kehtinud § 60 lg 1 redaktsioonist. Kohtunik Epp Haabsaar