). Kuna hagejale kuuluv domeen „rate24” ei ole kaubamärgina registreeritud
lg 1 p 1 ega p 3 alusel, võib see õiguskaitset saada analoogselt üldtuntud kaubamärgiga.
Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Hageja on leidnud, et domeeninimi „rate24“ seostub eeskätt hagejale kuuluva tutvumisportaaliga. Samas ei ole hageja esitanud „rate24” asjakohast nõuet ega esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema tähise üldtuntust. Seega puudus kohtul alus tunnistada kaubamärk „rate24” üldtuntuks. 4 Seega olid ekslikud hageja viited Euroopa Komisjoni 28.04.2004.a määruse nr 874/2004/EÜ, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle kohaldamise põhimõtted, artiklile 21. Viidatud määruse artikli 21, koostoimes artikliga 10, kohaldamise eelduseks on see, et siseriiklik ja/või ühenduse õigus tunnustab varasema valdaja õigust domeeninimele. Varasemad õigused hõlmavad muuhulgas kaubamärke, sh registreerimata kaubamärke. Kuna
lg 1 kohaselt laieneb registreerimata kaubamärgile õiguskaitse vaid siis, kui see on üldtuntud ning hageja puhul on see tõendamata, ei olnud määruse 874/2004/EÜ artikkel 21 antud juhul kohaldatav. Seetõttu ei laiene hagejale kaubamärgi omanikuga sarnane õiguskaitse ning asjassepuutuvad ei olnud ka hageja väited kostja pahausksusest. Hageja on möönnud, et kasutab domeene „rate24.ee“ ja „rate24.com“ vaid lingina, suunamaks kasutajaid selle kaudu oma järgmisele domeeninimele. Samuti ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et kasutab domeeni „rate24.eu“ mittekommertslikel eesmärkidel.
tulenevalt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kaubamärgi kasutamine nende äritegevuses, kuid mitte juhul, kui kaubamärki kasutatakse mittekommertslikel eesmärkidel. Seega leidis kohus, et kuna tõendamata on see, et kostja kasutab domeeni „rate24.eu” äritegevuses, ei ole ka KonkS sätteid rikutud. Kuivõrd hageja domeen „rate24.ee” ei ole registreeritud ega üldtuntud kaubamärk ja sellele ei laiene
S sätetega, puudub kostja tegevuses õigusvastasus vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p
), milline juhis tuleneb Riigikohtu lahendist (otsus nr 3-2-1-4-06). Apellant leiab, et maakohus on domeeninimede õiguslikku režiimi, tulenevalt Riigikohtu 30. märtsi 2006.a otsusest nr 3-2-1-4-06, ebaõigesti tõlgendanud ja kaubamärgiseadust ebaõigesti kohaldanud. Kolleegium apellandi väidetega ei nõustu.
lg 1 p-de 1-3 kohaselt saab õiguskaitse kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 6bis tähenduses (üldtuntud kaubamärk); kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris (registreeritud kaubamärk) ja kaubamärk, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel. Et apellandile kuuluv domeeninimi „rate24” ei ole registreeritud kaubamärk
lg 1 p-de 1 ega 3 alusel, analüüsiski maakohus domeeninime „rate24“ võimalikku õiguskaitset analoogia põhjal üldtuntud kaubamärgiga, millele hageja tugines. Kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega (
lg 1).
lg 4 järgi piisab üldtuntuse tunnistamiseks, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole esitanud domeeninime „rate24” üldtuntuks tunnistamise nõuet ning üldtuntust kinnitavate tõendite puudumisel alus domeeninime „rate24” üldtuntuks tunnistamiseks puudus. Ka apellatsioonikohtu istungil apellandi esindaja möönis, et domeeninime „rate24” üldtuntuks tunnistamist taotletud ei ole. Kostjal oli õiguslik alus alamdomeeninime 6 „rate24.eu” enda nimele registreerimiseks, kuivõrd registreerimise hetkel
-st tulenevalt ei olnud domeeninimi/aadress „rate24” õiguslikult kaitstud. Kuivõrd
lg 1 p 1 järgi registreerimata kaubamärgile laieneb õiguskaitse vaid siis, kui see on üldtuntud, mis aga käesolevas asjas on tõendamata ja millega kolleegium nõustub, siis ei saa apellant
-st tulenevale õiguskaitsele tugineda. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka Riigikohtu lahend (otsus nr 3-2-1-4-06), sest selles lahendis rajanes nõude esitaja õiguskaitse eelkõige kaubamärgi kaitsest tulenevatele õigustele ja hageja omas
§-le 8 vastavat registreeringut. Kohtuistungi protokollist (tl 121) nähtub, et kostja kasutab domeeni „rate24.eu“ mittekommertslikel eesmärkidel, s.o. kodulehena, kuhu pannakse üles fotod oma reisidest, loodusest ja muust, võimaldamaks sõpradel ja tuttavatel neid hinnata ja kommenteerida. Seda väidet hageja vaidlustanud ei ole.
§-st 14 tulenevalt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kaubamärgi kasutamine nende äritegevuses, mitte juhul, kui kaubamärki kasutatakse mittekommertslikel eesmärkidel. Seega leidis kohus õigesti, et kuna tõendamata on see, et kostja kasutab domeeni „rate24.eu” äritegevuses, ei ole ka Konkurentsiseaduse sätteid rikutud. Kuna kostja ei kasuta domeeninime „rate24.eu” kommertslikel eesmärkidel, ei ole tegemist hageja ainuõiguse rikkumisega domeeninimele „rate24“ isegi mitte juhul, kui domeeninimi oleks identne teisele isikule kuuluva kaubamärgiga - (M.Toomsoo „Kaubamärgiomanike õiguste kaitse seoses domeeninimedega“, Juridica, 2000,nr 5, lk 281-287). Kolleegiumi arvates ei oma seejuures tähtsust asjaolu, kas hagejale kuuluvad alamdomeenid „rate24.ee” ja „rate24.com” on aktiivses kasutuses või mitte. Eestis on kohtupraktika domeeninimede kohta välja kujunemata. Tulenevalt Riigikohtu selgitusest, saab rahvusvahelise puutumusega valdkonda kuuluva vaidluse lahendamisel ning kaubamärgiomaniku ja domeeni omaja vaheliste õigussuhete hindamisel juhinduda ka vastavast rahvusvahelisest praktikast niivõrd, kuivõrd see ei ole Eesti seadusega vastuolus. Euroopa Komisjoni 28.aprilli 2004.a määruse nr 874/2004 art 21 järgi tühistatakse domeeninimi, kui see on identne või eksitavalt sarnane teise nimega, mille suhtes kehtivad rahvuslikul tasandil või Ühenduses tunnustatud õigused (mh kaubamärgist tulenevad õigused) ja kui selle domeeninime registreeris omaja, kellel endal ei ole domeeninime suhtes mingit õigust ega õigustatud huvi, või see registreeriti või seda kasutati pahatahtlikult. Maakohus on kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et ülaltoodud määruse nr 874/2004 art 21, koostoimes art 10, hageja suhtes ei kohaldu. Hagejale kuuluv domeeninimi „rate24“ kaubamärgina registreeritud ei ole, registreerimata kaubamärgile laieneb õiguskaitse aga vaid siis, kui see on üldtuntud. Maakohus, tuvastanud hagejal kaubamärgi omanikuna sarnase õiguskaitse puudumise, leidis põhjendatult, et väited kostja pahausksusest ei ole asjassepuutuvad. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul hageja. Gaida Kivinurm Mare Merimaa Urmas Reinola 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.