2-03-265/1

2-03-265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristel Glaser Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26.juuni

1. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-03-265 (vana number 2-4446/03) Tsiviilasi AS D hagi KÜ vastu lepingu alusel tasumise ja viivise saamiseks ja KÜ hagi AS D vastu lepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu tekkinud viiviste saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastukostja AS D (registrikood xx, asukoht xxx), esindaja Lembit Nurk (isikukood xxx) Kostja/vastuhageja KÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) esindaja juhatuse liige M K (isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 13.06.
2. a Tallinn Kentmanni 13 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Vastuhagi rahuldada osaliselt. Tasaarveldada hagi ja vastuhagi rahuldatud osad. Välja mõista KÜ-lt AS D kasuks 5529 (viis tuhat viissada kakskümmend kaheksa) krooni lepingulise võlgnevuse ja viivise katteks. Kohtukulude jaotus Tasaarveldada poolte poolt tasumisele kuuluvad riigilõivud. Välja mõista KÜ-lt Xxx:
3. AS D kasuks riigilõiv 349.60 krooni;
4. Eesti Vabariigi kasuks asja läbivaatamiskulud 62 (kuuksümmend kaks) krooni 95 senti. Välja mõista AS-lt D Eesti Vabariigi kasuks asja läbivaatamiskulud 62 (kuuksümmend kaks) krooni 95 senti. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: 1 Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber
5. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul
6. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 23.07.2002.a töövõtulepingu nr 02/1145, mille lisaks oli kalkulatsioon. Vastavalt nimetatud lepingule teostas hageja kostjale lepingu p 1.1-1.
7. nimetatud töid aadressil Xxx. Tööde teostamise tähtaeg oli 30.08.2002.a. Tööde eest pidi kostja tasuma 58 125 krooni. Kostja on tasunud 46 500 krooni. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 11 625 krooni ja viivise 3375 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt esitas hageja 14.08.2002.a kostjale akti tööde vastuvõtmiseks ja nende eest tasumiseks. 26.11.2002.a tagastas kostja akti märkusega, et loeb täidetuks 80% tööde mahust jättes märkimata, milles seisneb töö lepingutingimustele mittevastavus. Kostja kinnitas 27.11.2002.a saadetud kirjas lepingu p 1.1-1.2 ja 1.4-1.
8. nimetatud tööde teostamist. Kostja kinnitas, et küttesüsteemi püstikute balansseerimine küll teostati, kuid lepingu p 1.
9. nimetatud tasakaalustust ei saavutatud- seega teatati alles 3 kuu pärast akti üleandmist, milles seisneb tööde mittevastavus lepingule. Hageja selgitas, et küttesüsteemi tasakaalustamist teostati mitu korda ja hageja on teinud tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Hageja leidis, et ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna mittekvaliteetne töö oli tingitud tellija juhistest s.h.: tellija esitatud küttesüsteemi projekt ei vasta küttesüsteemile elamus; korterites on omavoliliselt vahetatud radiaatoreid ja radiaatorite tüüp ning ühendamine ei vasta projektile, kusjuures radiaatorite kolmikkraanid ei ole õiges asendis või puuduvad; küttetorustike läbimõõdud võivad olla keevituskohtades vähenenud, veevoolu takistavad püstikutes võõrad esemed, mida ei ole võimalik kõrvaldada tavalise püstikute läbipesuga. Kostja võlgneb hagejale lepingujärgsest tasust 11 625 krooni. Hageja saatis 10.03.2003.a kostjale pretensiooni, millele kostja ei reageerinud. Vastavalt lepingu p 4 kohustus kostja tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas, mis seisuga 01.06.2003.a moodustab 8 370 kroon, mida hageja vähendab lähtudes täitmise ulatusest ja kreeditori kahjust summani 3375 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal leidis, et hageja nõuab tasu töö eest, mi ei andnud kokkulepitud tulemust ja töö ei ole tellija poolt vastu võetud. Hageja ei esitanud 14.+08.2002.a koos akti ja arvega dokumente, mis tõendavad, kas töö on tehtud täielikult ja vastavalt lepingule. Kostja nõudmisel esitas hageja 20.08.2002.a küttesüsteemi tasakaalustusprotokolli, mis on koostatud 13.08.2002.a toimunud mõõtmiste alusel. Nimetatud protokollist nähtus, et tasakaalustust majas ei ole saavutatud ning et tasakaalustamine oli tehtud tehnilisi 2 norme eirates-rõhk soojussõlme väljundil 300 kPA, kuigi pidi olema 400 kPa. Hageja väited, et enne 26.11.2002.a akti tagastamist ja 27.11.2002.a kirja saatmist, ei esitanud kostja pretensioone tööde kvaliteedi kohta, on valed. 28.08.2002.a toimus koosolek, kus poolte esindajad arutasid kostja pretensioone. Lepiti kokku, et hageja teeb jõupingutusi lepingu p
10. ja 1..4 tööde teostamiseks, teostab tasakaalustamist soojussõlme rõhul 400 kPa, kostja võtab lepingu p 1.3 ja 1.4 nimetatud tööd vastu ja tasub nende eest pärast nende teostamist täies mahus. Kostja aktsepteeris esitatud arvet 80% ulatuses ja tasus vastava summa 05.09.2002.a. Kostja väitis, et vastavad märkused on 03.09.200.a kantud arvele ja aktile. Järgmise 3 kuu jooksul esitas hageja 2 küttesüsteemi tasakaalustuse protokolli: 24
11. ja 18.10.2002.a Nimetatud protokollidest nähtus, et halva läbitavusega püstikute arv küll vähenes ja läbitavus suurenes, kuid kostja oli seisukohal, et lähtudes protokollidesse kantud näitajate Seadearve/tegelik võrdlemisest, et tasakaalustus ei ole teostatud. Kostja ootas kuni 26.11.2002.a tööde nõuetekohast teostamist hageja poolt. 25.11.2002.a teatas hageja kirjaga, et ei saanud teostada lepingulisi töid ettenähtud mahus. Hageja teatas, et kuna tehtud tööd ei vasta lepingu tingimustele, ei ole tööd teostatud lepingu p 1.3 ja 1.4 kohaselt. Kostja leidis, et hageja ei ole teinud kõike mõistlikult võimalikku ning ei ole oma väidet ka tõendanud. Kostja leidis, et hageja ei ole vaatamata 3 kuu pikkusele tööde parandamise perioodile teinud süsteemi läbipesu ning tasakaalustust kvaliteetselt. Hageja tööd ei saa lugeda professionaalse isiku tehtud tööks. Hageja nimetatud puuduste kohta teatas kostja järgmist: tegemist oli tüüpprojektiga ja kinnitatud hageja poolt; hageja ise kontrollis novembris 2002.a korterite radiaatoreid ja fikseeris, et kolmikkraanid olid õiges asendis ja radiaatorite soojaeraldus vastas parameetritele; võimalikud takistavad keevitused torudel on tehtud hageja enda poolt. Hageja ei saavutanud vajalikku tulemust ka veebruariks 200303.02.2003.a kontrolliti tööd ja kontrolli analüüs näitab tööde mittevastavust lepingutingimustele. Kostja leidis, et ei pea maksma mittetehtud töö eest. Lepingu p 4 sätestas, et tasumine toimub pärast lepingu p 1 nimetatud tööde teostamist, ja seetõttu kostjal kohustust mitteteostatud tööde eest tasuda. Kostja on võimaldanud hagejal tööd parandada, kuid kostja teatas oma 25.11.2002.a kirjaga, et tööde teostamine on võimatu. Seega lepingu p 11 alusel lõpetas hageja lepingu. Vastuhagi Kostja KÜ esitas kohtule vastuhagi, milles palus AS-lt D välja mõista lepingujärgse viivise 5028 krooni. Vastukostja pidid teostama lepingujärgsed tööd kuni 30.08.2002.a. Vastuhageja leidis, et tehtud tööd ei vastanud lepingu tingimustele- vastukostja ei ole einud töid lepingu p 1.3 ja 1.4 kohaselt. Vastuhageja ootas, kuni vastukostja parandab tehtud tööd. Seisuga 20.02.2003.a ei ole vastukostja töid parandanud, mistõttu vastuhageja esitas viivistenõude lähtudes lepingu p
12. Vastuhageja nõue on arvestatud mittenõuetekohaselt teostatud tööde summalt 11 625 krooni ja arvestatud perioodi 01.09.2002 kuni 202.02.2003.a eest. Vastukostja vastuväited Vastukostja hagi ei tunnistanud. Vastukostja leidis, et on teinud kõik võimaliku tulemuse saavutamiseks, sest läbipesu teostati korduvalt. Lisaks ei ole lepingus küttesüsteemi läbipesu mingi tulemusega seotud. Vastukostja märkis, et arvele ja aktile on märkused 03.09.2002.a kuupäevaga kantud hiljem, sest akti ja arve originaalil, mille kostaja hagejale tagastas nimetatud märkused puuduvad. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja/vastukostja (edaspidi hageja) nõude ja vastuväidete juurde. Hageja leidis, et kostja on ilma igasuguse aluseta jätnud tasumata lepingu p 1.1, 1.2 ja 1.5 ja 3 kalkulatsioonis nimetatud tööde eest 1025 krooni, mille osas vaidlus puudub. Hageja selgitas, et 14.08.2002.a koostatud akti kohaselt olid lepingus ette nähtud tööd teostatud, kuid vajalikku tulemust tasakaalustuse osas ei saavutatud. Poolte vahel sõlmitud leping oligi selleks, et välja selgitada probleemsed kohad, et jätkata edasist tööd ja hageja tegi ka omapoolsed ettepanekud. Kuid edasistest töödest kostja keeldus. Kostja ei esitanud oma pretensioone töödele rohkem kui 3 kuu jooksul. Hageja teatas, et paisupaakide purunemises end süüdi ei tunnista- need võisid puruneda ka hiljem, pärast hageja tööde lõppu ja tööde vastuvõtuaktis sellist pretensiooni ei ole. Kostja/vastuhageja (edaspidi kostja) jäi samuti vastuhagi nõude juurde ja varem esitatud vastuväidete juurde. Kostja võttis omaks, et tasumata on 1025 krooni. Kostja selgitas, et teine töövõtja tegi sama töö, mis oli hageja ja kostja lepingus kokku lepitud ja saavutas nõutud tulemuse. See näitab, et hageja ei teinud kõik mõistliku, et tulemust saavutada. Teine töövõtja tegi tööd, mis on fikseeritud 29.05.2003.a ülevaatuse aktis. Kuna kostja tegi läbipesu ebaõigesti, siis purunesid paisupaagid, mis tuli välja vahetada. Kostja kinnitas, et hageja tegi küll läbipesu ja tasakaalustamist, kuid ei saavutanud tulemust. Töö sisuks oli panna uued magistraaltorud ja ventiilid ja tasakaalustada süsteem. Töö tulemus oli fikseeritud projektis. Kostja kinnitas, et umbes 25 aasta jooksul majas torusid vahetatud ei ole, soojasõlm koos paisupaagiga oli vahetatud umbes 1998.a. Maja teenindas alates 1996.a hageja. Kohtu põhjendused Kohus kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et nii hagi kui vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Hagi ja vastuhagi tulenevad poolte vahel 23.07.2002.a sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi leping). Võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel 23.07.2002.a sõlmitud töövõtulepingu nr 02/1145 ja selle lisaks oleva kalkulatsiooni (t lk8-10) sisuks oli korterelamu küttesüsteemi jaotustorustiku renoveerimine ja tasakaalustamine vastavalt projektile AS 997/4 ja tasakaalustusventiilide paigaldus vastavalt projektile LV-87-95/152 ning küttesüsteemi läbipesu. Pooled esitasid kohtule projekti AS 997/4 (t lk 99-112). Kuigi pooled ei esitanud kohtule projekti LV-87-95/152, ei ole see ka käesolevas vaidluses vajalik, kuna kostja on lugenud lepingu p 1.
13. nimetatud töö, mis teostati nimetatud projekti alusel, nõuetekohaseks ja selle vastu võtnud (t lk 12). Kostja tegevuses tööde vastuvõtmisel on vastuolu- ehitustööde üleandmis- vastuvõtu aktis (t lk 11) on kirjas, et töid aktsepteeritakse 80% ulatuses (allkirjastatud 26.11.2002); kirjas 27.11.2002.a (t lk 12) kinnitatakse, et lepingu p 1.1, 1.2, 1.4 ja 1.5 nimetatud tööd on täidetud. Nimetatud kirjaga on kostja lugenud täidetuks ka lepingu p 1.4- küttesüsteemi läbipesu. Samas on kostja kohtumenetluse kestel korduvalt kinnitanud, et ei loe läbipesu teostatuks nõuetekohaselt. Kohus lähtub kostja nimetatud seisukohast, et täitamata on lepingu p 1..3 ja 1.4 nimetatud tööd: summas 10600 krooni. Kuna kostja on omaks võtnud, et lepingu p 1.1, 1.2 ja 1.5 ja kalkulatsioonis nimetatud tööde nõuetekohase teostamise eest on ekslikult jäänud tasumata 1025 krooni, kuulub hagi nimetatud summa osas rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teinud lepingus kokku lepitud tööd nõuetekohaselt. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele ja lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõikes 2 on nimetatud 4 peamised eeldused, millal töö ei vasta lepingutingimustele. Käesolevas vaidluses on olulised kaks esimest VÕS § 641 lg 2 punkti: p 1 kohaselt tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja p 2 kohaselt kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Pooled vaidlevad kahe lepingus kokku lepitud töö tegemise nõuetekohasuse üle: küttesüsteemi läbipesu ja tasakaalustus. - Küttesüsteemi läbipesu Kohus leiab, et lepingus ja selle p 1.4 ei olnud kokku lepitud läbipesu tulemust ega ka muid kriteeriume. Kostja ei ole esile toonud ühtegi muud asjaolu peale tasakaalustuse ebaõnnestumise, mille alusel ta väidab, et läbipesu teostamine ei vastanud lepingu tingimustele. Seega võis olla eesmärgiks, milleks kostja läbipesu soovis tasakaalustus. Kostja ei ole aga tõendanud, et hageja lepingu sõlmimise ajal oli teadlik, et läbipesu on vajalik just sellel eesmärgi. Kohtule esitatud tõendid kogumis viitavad sellele, et läbipesu ei olnud vahend, mis tasakaalustamiseni viis. Nimelt tunnistaja STi ütluste kohaselt ei andnud läbipesu tasakaalustamisel tulemusi, kuna olid tehnilised probleemid; kostja ja OÜ T vahel 27.10.2003.a sõlmitud lepingu (t lk 73- 75) ja 29.05.2003.a xxx küttesüsteemi ülevaatuse akti (t lk 76) kohaselt ei olnud ette nähtud läbipesu. Kostja ise korduvalt kinnitas, et OÜ T saavutas soovitud tulemuse ja kinnitas, et firma tegi selleks töid, mis on nimetatud 29.05.2003.a aktis. Hageja 25.11.2002.a kirja (t lk 38) kohaselt ei andnud täiendav läbipesu samuti tulemust. Hageja sellisele järeldusele viitavad ka küttesüsteemi tasakaalustusprotokollid 13.08, 24.
14. ja 18.10.2002.a (t lk 39-44)- tasakaalustuses ei läinud olukord pärast läbipesu kordamist oluliselt paremaks. Seega ei saanud läbipesu objektiivselt viia tulemusini, mida kostja kohtumenetluses väitis end saada lootnud olevat. Nagu kohus eelpool mainis tõi kostja läbipesuga rahulolematuse välja alles kohtumenetluse käigus- varem on loetud nimetatud töö nõuetele vastavaks. Lähtudes lepingu aluseks olnud kalkulatsioonist, tulnuks läbipesu teostada üks kord. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega veenvaid argumente, millest nähtub, et hageja teostas lepingus ettenähtud töö lepingus kokkulepitule mittevastavalt. Seega kuulub läbipesu teostamise osas hagi rahuldamisele kalkulatsioonis nimetatud summas s. o 6600 krooni. - Küttesüsteemi tasakaalustus Lepingu p 1.
15. nägi ette, et tasakaalustus tuli teostada vastavalt projektile AS 997/
16. Projektis on antud arvestuslik veekulu püstikute kaupa küttesüsteemi hüdraulilise arvutuse tabelis, rõhukadu ventiilil ja ventiilide seadearvud (t lk 104-108). Küttesüsteemi tasakaalustusprotokollides (t lk 39-44) on nimetatud näitajate mõõtmised ka kontrolli käigus fikseeritud. Kuna projektis on määratud näitajad, mille täitmisel oleks maja küttesüsteem võimalik viia tasakaalu, on töö omadused fikseeritud. Pooled ei vaidle selle üle, et tasakaalustustööde käigus ei saadud maja küttesüsteemi tasakaalu- lepinguga kokkulepitud tulemust ei saavutatud ja töö ei ole tehtud nõuetekohaselt VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes. Hageja oli seisukohal, et soovitud tulemust ei olnud võimalik saavutada, kuna tellija antud juhiste järgi tööd tehes ei olegi võimalik soovitud tulemust saavutada või sõltus tulemus kolmanda isiku eeltöödest. Pooled andsid kohtule erinevaid selgitusi selle kohta, kellelt pärines tööde projekt. Ka kohtule esitatud tõendid olid selles osas vastuolus: tunnistaja AS ütluste kohaselt anti projekt tellija poolt, projektile on aga tellijaks märgitud hageja. Pooled kinnitasid, et tegemist oli tüüpprojektiga. Projekti pealkirja kohaselt on aga nimetatud konkreetne projekt koostatud kortermajale xxx, mitte aga Xxx, mis oli lepingu objektiks. Kuna tegemist oli tüüpprojektiga ja hageja on sama projekti kasutanud ka teiste kortermajade 5 küttesüsteemi renoveerimisel ja tasakaalustamisel ning nimetatud liiki tööd olid tema põhitegevuseks, siis olid tal projekti rakendamisel ka kogemused. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud enne projekti alusel lepingu sõlmimist juhtima kostja tähelepanu asjaolule, et töö ei pruugi anda soovitud tulemusi- TsMS § 641 lg 3 paneb töövõtjale kohustuse kontrollida tellija poolt antud juhiseid, materjali ja eeltööd. Poolte vahel puuduus vaidlus selles, et hageja hooldas nimetatud maja tehnovõrke alates 1996.a Sama kinnitas ka tunnistaja ST. Kohus leiab, et hagejal oli piisav võimalus enne lepingu sõlmimist välja selgitada kohad, kus on toimunud omavolilised ümberehitustööd ja viia projekt vastavusse tegeliku olukorraga. Kuna hageja tegutses kutsetegevuse raames, on mõistlik temalt sellist käitumist oodata. Asjaolu, et teine ettevõte suutis tasakaalustuse läbi viia, on tõendatud vastavate mõõtmiste protokolliga (t lk 79-81). Samas tegi teine töövõtja eelnevad vajalikud uuringud (t lk 76-78), mille alusel tegi ka ettepanekud vajalike lisatööde teostamiseks. Vaadates 29.05.2003.a küttesüsteemi ülevaatuse akti, nähtub, et ka hagejal oli võimalik enne lepingu sõlmimist välja selgitada kitsaskohad, mille kõrvaldamiseks teine töövõtja ettepanekud tegi. Kohus möönab, et hageja tegi omapoolselt samuti ettepanekud olukorra parandamiseks- 25.11.2002.a kirja kohaselt pakuti projekti tellimist püstikute vahetamiseks ja teostada seejärel projekt. Kostja istungil selgitas, et nimetatud ettepanekut ei võetud vastu, kuna see oli liiga radikaalne ja kulukas. Teise töövõtja tegevus näitas, et soovitud tulemus saavutati väiksemate vahenditega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole teinud kõike mõistlikku, mida oleks pidanud tegema oma kutsealal tegutsev töövõtja- hageja jättis tegemata eeltööd ja tüüpprojekti kohandamise vastavalt tegelikult olukorrale. Hageja vastutus tuleneb VÕS § 641 lg 3 sätestatud välistavast tingimusest. Hageja väitis, et kostja ei võtnud tööd mõistliku aja jooksul vastu või ei esitanud sama aja jooksul pretensioone vastavalt VÕS §
17. Pooled on oma käitumisega ja selgitustega kohtuistungil selgelt väljendanud, et poolte vahel käisid alates 2002.a septembri algusest läbirääkimised tööde parandamise osas- tehti täiendav läbipesu ja 2 kontrollmõõtmist enne, kui kostja akti tagastas. Poolte käitumine on kooskõlas VÕS § 646 sätestatud tellija nõudeõigusega töö parandamiseks ja töövõtja poolt püüdega tehtud tööd parandada. Kohus leiab, et hageja nõue 6600 krooni osas tuleb jätta rahuldamata. - Hageja viivisenõue Hageja esitas lepingu p 4 tuginedes viivise nõude summas 3375 krooni. Vastavalt lepingu p 4 oli tellija kohustatud tasuma tasumisega viivitamise korral viivist 0,255 tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostjal oli tasumata 5025 krooni. Vastavalt lepingule oli töö valmimise tähtaeg 30.08.2002.a. Tasumine pidi toimuma pärast tööde vastu võtmist. Kuna töö jäigi osaliselt vastu võtmata, leiab kohus, et osas, milles hageja nõue oli põhjendatud, pidi kostja tasuma samuti 30.08.2002.a Hageja soovis viivise välja mõistmist 01.06.2003.a seisugaviivitus seega 274 päeva. Viivisemäär 0,25% 5025 kroonist on 12.55 krooni päevas. Viivis kokku 3442.10 krooni. Kuna hageja vähendas viivise nõuet ja tema esitatud nõue on väiksem arvutuslikust viivise nõudest, siis tuleb nõue hageja poolt soovitud ulatuses s.o 3375 krooni rahuldada. - Vastuhagi Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, on see vastuhagi osalise rahuldamise aluseks. Vastavalt lepingu p 7 oli tellijal õigus nõuda viivist tööde tähtaegselt mittevalmimise korral 0,25% päevas viivitatud päeva eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles lepingu üles 20.02.2003.a pärast 03.02.2003.a toimunud kontrollimõõtmist (t lk 24), mille käigus ilmnes, et olukord tasakaalustamisel ei ole muutunud paremaks. Viivituse periood 31.08.2002.a kuni 20.03.
18. on 174 päeva. Viivisemäär on 0,25% 6600 kroonist- 16.50 krooni päevas. Viivis kokku on seega 2 871 krooni. 6 Nimetatud summa tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lepingu p 7 leppisid pooled kokku, et viivis võidakse maha arvata töövõtjale makstavast tasust. Kuna kohus leiab, et hageja nõue lepingu alusel tasumisele kuuluva võlgnevuse osas on põhjendatud ja tuleks rahuldada 5025 krooni suuruses summas ja tööde teostamisega viivitamise aja eest tuleks hagejal maksta viivist 2871 krooni, on põhjendatud nimetatud summade tasaarvestamine. Seega tuleb kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõista 2154 krooni, millele lisandub viivis tasumisega viivitamise eest. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1050 krooni. Kostja tasus vastuhagi esitamisel riigilõivu 420 krooni. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi 125.90 krooni. Tulenevalt varem kehtinud TsMS § 46 on riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud kohtukulud. Sama seaduse § 52 p 5 järgi on postikulu asja läbivaatamiskulu. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldas hageja nõude 56% ulatuses ja vastuhagi 57% ulatuses- poolte nõuded olid põhjendatud peaaegu sama suures ulatuses. Lähtudes TsMS § 60 lg 1 tuleb kohtukulud jagada järgmiselt: asja läbivaatamiskulud jagada pooleks; hageja peab kostjale tasuma riigilõivu 238.40 krooni, kostja aga hagejale riigilõivu 588 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summad on mõttekas tasaarveldada- kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 349.60 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 7