kohaselt on võlgnik kohustatud kohustise tõttu teostama kreeditori kasuks tehtava teo, nagu maksma raha jms, kreeditoril on aga õigus nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel 4 viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele.
kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Kostja väidab, et tema arusaamine ja ettekujutus lepingut sõlmides oli, et 20 000 USD-i tuleb tasuda juhul, kui pankrot lõpetatakse kompromissiga ja telekanal saab tegevust jätkata. Antud juhul ei ole tõendatud, et 20 000 USD-i kohustub kostja tasuma vaid tingimusel, kui pankrot lõpetatakse kompromissiga. Kompromissi saavutamine ei olnud lepingu eesmärk. Lepingus ei olnud sätestatud, et kostja on kohustatud tasuma punktide 3.2.3 ja 3.2.4 eest tingimusel, kui antud kompromissettepanek kinnitatakse. Kohus leiab, et hageja ei saa kostjale anda sellist garantiid. PankrS § 178 lg 3 kohaselt teeb kompromissotsuse võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise. Seega ei saanud kostjal lepingust sellist ettekujutust tekkida. Ka tunnistaja Arno Mägi (pankrotihaldur) ütluste kohaselt sellist kokkulepet, et lepingu eest tasumine on sõltuvuses kompromissi kinnitamisega võlausaldajate ja kohtu poolt, ei olnud ega saanudki olla. Lepingu eesmärgiks oli leida võimalikult kiiresti isik, kes koostaks kompromissettepaneku. Seega leiab kohus, et antud juhul ei saa lepingu eesmärgiks pidada ka kompromissi saavutamist. Kompromissettepanek esitati ka eelnevalt võlausaldajatele ja haldurile, kes ei esitanud ühtegi vastuväidet. Seega oli võlgnikul võimalus kasutada seaduses antud võimalust esitada sama ettepanek uuesti peale nõuete kaitsmise koosolekut, kuid võlgnik ei teinud seda. Ka pankrotihaldur tegi sellise ettepaneku, kuid võlgnik loobus sellest. Kohus leiab, et kuna võlgnik ei kasutanud kaebeõigust kompromissettepaneku kinnitamise kohta, järelikult ei olnud tal vastuväiteid antud ettepanekule. Kostja väidab, et 20 000 USD-i, mis kostja hagejale tasus, oli makstud ettemaksuna, mitte tasuks tehtud töö eest. Hageja poolt kostjale esitatud arvetel 225312 ja 225288 on samuti märgitud, et tegemist on ettemaksu arvetega, mitte tasuarvetega tehtud töö eest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt osundatud arvele-saatelehele lisatud märkus „Ettemaks“, ei tõenda, et tegemist oleks olnud ettemaksuga ning kostja sellekohased järeldused on põhjendamata. Ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Arno Mägi andis ütlusi selle kohta, et need tähtajad – 15.02.2002 ja 20.04.2002 olid seotud kas seaduses lubatud maksimum ajaga kompromissettepaneku esitamiseks (PankrS § 179 lg 2) või kui kompromissi varem valmis ei saada, esitada see peale nõuete kaitsmise koosolekut. Selle võimaluse annab PankrS § 180 lg 2. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et 20 000 USD-i, mis hagejale tasuti, ei olnud mõeldud ettemaksuna. Kostja väide, et isegi juhul, kui kompromiss oleks saavutatud, oleks leping olnud heade kommete vastane, tehtud ebasoodsatel tingimustel ja sundolukorras, jäi paljasõnaliseks ning ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud. Muid tõendeid peale kostja sellekohase seletuse kohtule ei esitatud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei ole mitte vande all antud poole seletus tsiviilasjas tõendiks. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele hagejale riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 15 000 krooni, apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõiv 15 000 krooni ning tasu õigusabi eest 12 390 krooni, kostja kohtukulu so kulu advokaadi õigusabile summas 16 441.- krooni kostja enda kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.