lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetluse toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses toimub saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates. Käesolevas asjas – 17.01.2008.a.
kohaselt kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.
lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja 16.01.2008.a pöördumine Tartu Vangla direktori poole on taotluse esitamine. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Seega Tartu Vangla administratsioon pidi viivituseta sooritama toimingu (mõistlikkuse piires) või 30 päeva jooksul peale kaebaja taotluse registreerimist andma vastuse taotluse kohta. Seda nõuet vastustaja poolt ei ole järgitud ja seega vastustaja toiming (tegevusetus või vastusega viivitus) on õigusvastane. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajal ei või olla preventiivset huvi, kui vastustaja tunnistas toimingu õigusvastasust ise ja tähtaega rikkudes siiski vastas kaebajale. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et preventiivne huvi selles asjas kaebajal ei ole ka sellel põhjusel, et kaebaja iga päev esitab mitmeid avaldusi, millega tegelevad erinevad inimesed ja avaldustele vastamise, taotluste läbivaatamise ja lahendamisega seoses ei saa välistada eksimist või viivitusi ka edaspidi. Kohus leiab, et vastustaja on kohustatud järgima seadusi seoses taotluste esitamisega ja õigeaegselt teatama keeldumisest või õigeaegselt sooritama taotletud toimingu. Pöördujal on õigus iga taotluse puhul saada vastust ja preventiivne huvi seisneb selles, et edaspidi tegutseks vastustaja iga kord seadusega kooskõlas. Ülaltoodu alusel kuulub kaebus selles osas rahuldamisele ja vastustaja toiming – õigeaegselt kaebaja 16.01.2008.a taotlusele (mis oli registreeritud 17.01.2008.a) mittevastamine – on õigusvastane. 2. Kaebaja esitas kohtusse kaebuse Tartu Vangla otsuse peale, millega keelati kaebuse esitajal kasutada kambris isiklikku laualampi. Lambi kasutamise põhjuseks nimetas kaebaja seda, et laua koht, kus kinnipeetav loeb ja kirjutab ei vasta nõuetele. (t.l. 2 pöördel) Laevalgustus on liiga kõrgel, s.o ca 3 meetrit lauast ja ei ole sealjuures piisav, et lugeda ja kirjutada tervisekahjustuseta. Vastustaja keeldus kambri valgustuse mõõtmisest ja seda keeldumist vaidlustas kaebaja Justiitsministeeriumile esitatud vaidega. Kaebaja leiab, et valgustus kambris ei ole piisav ja seetõttu halveneb tema silmanägemine. Käesolevas asjas kaebaja ei vaidlusta valguse ebapiisavust kambris, vaid laualambi kasutamise keelamist. VangS § 45 lg 1 alusel peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis 5 kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kaebaja leiab, et lähtudes EVS-EN 12 464–1:2003 standardist, peab lugemissaalis olema valgustuse tihedus vähemalt 500 lx. Vastustaja kirjalikus vastuses on märgitud, et direktori 01.03.2007.a. käskkirjaga nr 1-3/17 punktiga 1.23 on kinnipeetavatele vanglas keelatud keraamilised, klaasist või metallist esemed. 18.03.2008.a anti kaebaja taotlusele keelduv vastus, kuna kõnealune laualamp kuulub kirjelduse järgi keelatud keraamiliste, klaasist ja metallist esemete hulka. (t.l. 11). Uuele samateemalisele taotlusele vastustaja vastas, et laualamp on ca 70 cm pikkune mustast ja valgest metallist liigend, mis on mõeldud valgustajana, kuid mida on võimalik kasutada ka ründerelvana. Samuti on sellest võimalik valmistada, seda lahti võttes, erinevaid löögi ja torkeriistasid ja selle lubamine ohustab vangla julgeolekut ning võimaldab vanglaametnike ründamist. Vastustaja arvates on kambris tagatud piisav valgustus ja lisavalgustus ei ole kambris vajalik. Kohus kontrollib käesolevas asjas lambi keelamise õigsust. Toimiku materjalidega on tõendatud, et Tartu Vangla kambris on tagatud nõuetekohane ja piisav valgustus. 21.05.2002.a viis Elrato Katselabor Tartu Vangla ruumides läbi valgustustiheduse mõõtmise, mille kohta on koostatud protokoll nr 198/1 ja selle kohaselt on kambris valgustuse tiheduseks 550 lx, mis vastab normile. Vastustaja kinnitas, et kuni käesoleva ajani ei ole Tartu Vangla elektri- ja valgustussüsteemides muudatusi tehtud (t.l. 27,30-31). Vastustaja märgib, et tänapäevased normid, mille aluseks on pikaajalised uuringud, eeldavad, et üldjuhul oleks tööpinna, kus toimub kirjutamine vms, valgustus vähemalt 500 lx. Ruumi üldvalgustus (ehk tööpiirkonna ümbruse valgustus) peaks enamasti olema vähemalt 300 lx ehk umbkaudu 70% tööpinna valgustatusest. (Valgustus. Tartu Ülikooli Töökeskkonnalabor.) (t.l.28). Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja selgitustes ja esitatud dokumentides. Kohus ei pea vajalikuks teostada valgustustiheduse mõõtmist, sest kaebaja ei vaidlusta valgustuse mittevastavust standarditele Tartu Vangla kambris, vaid laualambi kasutamise keeldumist. Kohus nõustub kaebaja väitega, et lugeda ja kirjutada on rohkem valgustatud kohal mugavam, kuid Tartu Vangla direktori 01.03.2007.a. käskkirja 1-3/17 p. 1.23 alusel on kinnipeetaval vanglas keelatud keraamilisest, klaasist või metallist esemed julgeoleku kaalutlustel ja taotletav lamp kuulub keelatud esemete hulka selle kirjelduse alusel. Vastustaja (t.l.28) kirjeldas üksikasjalikult laualambi kasutamise keelamise põhjendusi ja kohus ei pea vajalikuks seda korrata. HKMS § 19 lg 6 kohaselt kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama seaduse § 4 lg 2 6 kohaselt tuleb kaalutlusõigus teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vangistusseaduse § 15 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud ained ja eseme, mis ohutavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 sätestab kinnipeetavale vanglas keelatud esemete loetelu. Lisaks on Tartu Vangla direktor oma käskkirjaga kinnitanud Tartu Vangla kinnipeetavatele isikutele keelatud ainete ja esemete loetelu, mille p-st 1.23 tulenevalt on vanglas keelatud keraamilisest, klaasist ja metallist esemed. Vangistusseaduse § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vangla direktori või tema määratud isiku loal olla isiklik raadio, televiisor, video – või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Lõikest 3 tulenevalt kannab elektriseadme kasutamise kulud kinnipeetav. Laualamp on elektriseade ja selle kasutamiseks tulenevalt vangistusseaduse § 31 lg-st 2 annab loa vangla direktor või tema määratud isik. Kohus leiab, et Tartu Vangla direktori või tema määratud isikul oli õigus tegutseda diskretsiooni alusel ja tema otsus on tingitud julgeoleku kaalutlustest. Kambri valgustus vastab kehtestatud normidele ja kaebaja mugavused ei kaalutlenud üle kohustust julgeoleku kindlustamiseks. Vastustaja põhjendustest tuleneb, et otsuse kaalumisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja otsus on tehtud julgeoleku tagamiseks põhjendatud huve kaaludes. Seega on otsus tehtud kooskõlas volituse piiride, kaalutusõigusega eesmärgi ning õiguse üldpõhimõttega. Kohus leiab, et vastustaja toiming ei riku kaebaja õigust ja selles osas ei kuulu kaebus rahuldamisele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 ja p 6 tuleb kaebus rahuldada osaliselt alljärgnevalt: tunnistada Tartu Vangla toiming – 16.01.2008.a kaebaja taotlusele laualambi lubamise osas mittevastamine õigusvastaseks; jätta rahuldamata A.Dorožko kaebus tunnistada Tartu Vangla toiming – isikliku laualambi keelamine – õigusvastaseks. Tamara Hristoforova kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.