Tsiviilasi nr. 2-03-416 (endine nr 2/231-6718/03) KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev, 28.06.2006, Tallinn, koht Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Kohtukoosseis kohtunik M.Grauberg Kohtuasi, menetlusosaliste andmed KÜ (xxx, xxx) hagi SPAS-i (xxx,
- xx)vastu 124775,53 krooni väljamõistmiseks, KÜ nõue/taotlus AH väljatõstmiseks Hageja: KÜ xx Kostja: SPAS Kolmas isik kostja poolel: AH Kohtuistungi toimumise aeg, koht, osalenud 31.05.2006, Tallinn Kentmanni Kohtumaja isikud Hageja esindaja Larissa Bariševski, lepinguline esindaja Andrei Kjahrenov Kostja esindaja Paul Lukk Resolutsioon 1. Rahuldada KÜ hagi SPAS-i vastu osaliselt. 2. Välja mõisa SPAS-lt KÜ kasuks 105446,43 krooni. 3. Jätta rahuldamata KÜ hagi SPAS-i vastu kahju hüvitamiseks summas 19329,10 krooni. Jätta rahuldamata KÜ nõue/taotlus AHväljatõstmiseks. 4. Välja mõista SPAS-lt KÜ kasuks õigusabikulude katteks 5272,32 krooni ja riigilõivu katteks 9844,25 krooni. 5. Kohtuotsuse peale võivad hageja ja kostja esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. 6. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluse käik 1. KÜ esitas hagi 07.08.2003 AH vastu võla väljamõistmiseks, mis on tekkinud seoses sellega, et viimane ei tasunud korteriühistule ja selle õiguseelnejale elamuühistule vastavaid majandamiskulude eest alates 01.04.99. Kuivõrd kostja müüs menetluse ajal korteri ära, asendas kohus hageja ettepanekul kostja AH kostjaga AS SL, kelle õigusjärglane on AS SP. A. H on kaasatud menetlusse kostja poolel kolmanda isikuna. Hageja nõue ja selle põhjendused 2. KÜ palub SPAS-lt välja mõista 124775,53 krooni (16.12.2005, lk 283, prot lk 368, 422p), millest põhivõlg on 105446,43 krooni ja kahju 19329,10 krooni. Lõplikus hagihinnas on hageja arvestatud juba menetluse käigus tasutut, kuid ei ole arvestanud seda kahju ja viivise katteks (lk 368, 369). Kohtukulud palus jätta kostja kanda. Võlaperiood on alates 01.04.1999 kuni 16.12.2005 ja võlg oli järgmine: veeavarii kulud 185,20 krooni, korteri vormistamise tasu 250 krooni, osamaks 1400 krooni, viivis 32390,75 krooni, Kommunaalteenuste võlg 80364,45 krooni, mille arvestus on esitatud 17.03.2004 (lk 1108-112, 119). 3. 15.09.1996 üldkoosolekul otsustasid korterivaldajad eralduda EÜ-st ja asutasid elamu baasil uue elamuühistu . EÜ on kantud registrisse 19.12.1996. Märgitud koosoleku toimumise ajal oli AH korteri valdaja. Märgitud elamuühistu asutamine eraldumise teel oli lubatav KOS § 19 lg 1 järgi ning kõik korterivaldajad olid uue ühistu liikmed. Korteri valdaja ei saa olla valdamisõiguse alusel korraga kahe erineva elamuühistu liige ning KOS § 19 järgi ühe liikmelisuse teke lõpetab teise liikmelisuse, A. H oli 15.09.1996 elamuühistu liige ning ei olnud enam liige. A. H oli juhatuse esimees ja pidi teadma, et viimane ei hoolda maja ning kostja poolt kohtule esitatud mitmed lepingud on võltsitud, sest tegelikult ei ole teenuseid osutanud, teenuseid osutas KÜ. Nimetatu on tuvastatud ka Riigikohtu otsusega 3-2-1-05. 23.02.2005. 4. Tallinna Linnakohtu otsusega 24.04.98 on EÜ hagi rahuldatud ja kohustatud EÜ üle andma dokumendid kooskõlas EES § 21.0 lg 3. Alates 1997.a. haldas elamut elamuühistu ja edaspidi korteriühistu XXX. EÜ on ümber kujundatud 22.09.2002 korteriomanike otsuse alusel Korteriühistuks XXX. 5. KÜ ja EÜ pankrotihaldurite vahel sõlmitud kokkuleppe p –s 7 ja 6 on sätestatud, et A. H ei ole tasunud makseid ka kuni 2002.a. ei EÜ ega AS S arvele, ega ole esitanud nõuet tasutu saamiseks pankrotiseaduse järgi. 6. Korteriomanik peab tasuma korteriühistule oma osa majandamiskuludest. Kostja ei ole osutatud teenuste eest 01.04.99 tasunud, EÜ ei ole 1997.a. elamule kommunaalteenuseid ega muid hooldusteenuseid osutanud. Kuni 26.01.2005 oli korteri nr 61 omanik AH. Alates 01.04.1999 kuni 20.01.2005 tarbis A. H hageja poolt osutatud kommunaalteenuseid, mille eest seisuga 20.01.2005 on tekkinud hageja ees võlg koos viivistega 128860,70 krooni. Korteri nr 61 omanik ja korteriühistu liige SPAS vastutab A. H võla eest hageja ees vastavalt KÜS § 5.1. KÜ põhikirja p 3.2.6 ja 3.2.7 järgi on liige kohustatud tasuma igakuiselt sihtotstarbelisi makseid, sh kommunaalteenuste eest. 2 7. Kahju on tasu õigusabi eest OÜ L kohtueelse õigusabi eest 19329,10 krooni vastavalt arvele 09/05. Kohtu arvates on tegemist mõistliku kuluga VÕS 128 lg 2 järgi, mis tuleb kostjalt välja mõista. KÜ 25.05.2005 üldkoosoleku otsusega on otsustatud, et kõik kohtueelsed õigusabikulu peab kandma võlgnik, seda ei ole kostja ega kolmas isik vaidlustanud. 8. Hageja on saatnud kostjale arved, mille järgi tasuda. 14.04.2002 on tehtud EÜ üldkoosoleku otsus, mille järgi on viivis 0,05% päevas tasumisele kuuluvast summast. AH vaidlustas EÜ 14.04.2002 otsuse ning hagis on AH tunnistanud et ta on EÜ liige, hageja nõue jäi rahuldamata otsusega 18.05.2004 nr 2/231-5951/03 9. Hageja poolt oli esitatud taotlus AH väljatõstmiseks (lk 113). 10. Hageja tõendid: EÜ ja KÜ põhikirjad, 22.09.2002 korterivaldajate üldkoosoleku protokoll 2-02, hooneregistritõendid, PLM OÜ tõend ja leping 22.03.99 koos lisadega, TÜ T tõend, OTIS AS tõend liftihoolduse hindade kohta ja leping EÜ-ga koos lisadega, Eesti Energiaga sõlmitud leping 20.06.97, AS-ga T sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooni leping 27.10.97, AS-ga T sõlmitud leping 1998.a., tõendid võla ja viivise kohta ja arved (lk 121-125,133-137,145,172-183, 292-304, 358-367), (pankrotis) teade KÜ-le nõude esitamiseks, Riigikohtu otsus 23.02.2005 nr 3-2-1-05, (pankrotis) ja KÜ vaheline kokkulepe, kostja kiri hagejale 15.09.05, vastus kostjale, V tõend 30.01.2004, kiri ja arve ja akt, tööettevõtuleping IA ja OÜ-ga S inventariseerimisjooniste tegemiseks seose korteriomandite seadmisega, EÜ 14.04.2002 üldkoosoleku protokoll koos majandustegevuse plaaniga, üldkoosoleku protokoll 25.05.2005, EÜ üldkoosoleku protokoll 18.10.97 koos osalenute nimekirjaga, Linnakohtu otsus 24.04.98 koos täituri aktiga. Kostja vastuväited 11. AS Sampo Pank tunnistas hagi osaliselt, st ajavahemikus september 2003.a. kuni september 2005.a., tekkinud võlga, samas oli ka selle ajavahemiku eest elamu majandamise kulude maksmine raskendatud, kuna hageja poolt pole esitatud ühtegi haldusteenuse arvet kuude kaupa, kus oleks näha kui palju maksta ja mille eest. Viivise arvestusest ei selgu selle arvestuse printsiip. Arved on vajalikud, et mõista mille alusel ja mis ajast on viivise arvestus toimunud. KÜ põhikirja punktis 3.2.10 tuleneb, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega, kuid sellist otsust pole olemas. 12. Kostja on 14.01.2005.a. asjaõiguslepingu alusel kinnistu nr XXX omanik alates 26.01.2005.a. Endine omanik so AH sai kinnistu nr XXX omanikuks alates 17.11.2004.a. Kuni 17.11.2004.a. AH oli korteri XXX osamaksu ja valdamisõiguse omanik EÜ’s (pankrotis) alates märts 1984.a. Maja kuulus Elamuühistule , kes elamut ka hooldas. AH oli Elamuühistu liige, kuhu tasus kõik vajalikud kommunaal- ja üürimaksed. 13. Elamuseaduse § 6 ja Elamureformiga seotud seaduste muutmise seaduse § 22 kohaselt peab omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidel ja elamu omanik oli Elamuühistu . AH poolt kohtule esitatud tõendi kohaselt võttis ta vastu Elamuühistult oma omandisse korteri nr 61 akti nr. 38-61 27.02.2002 alusel. Samal ajal AH ja EÜ vahel sõlmiti korteri hooldusleping, mille alusel ta teostas üürimakseid. Hageja ja AH vahel puudus leping, mille alusel võis hagejal 3 tekkida mingisuguse nõude õigus. Tulenevalt seadusest, võlasuhteid ei tekkinud, sest hageja ei võtnud vastu elamu selle endiselt omanikult EÜ’lt , kuid seda nõuab Eluruumide erastamise seadusega sätestatud prots ur. Võlaõigusseaduse § 3 kohaselt on võlasuhete tekkimise aluseks leping või seadus. 14. Alles seoses pankrotimenetlusega so september 2003.a. läks täielikult elamu haldamine üle KÜ’le XXX. Hageja poolt kohtule esitatud kokkulepe KÜ ja EÜ (pankrotis) vahel on AS’le Sampo Liising arusaamatu, kuna ühelt poolt kokkuleppe p.7 „Pooled konstateerivad, et korteriomanikud V.V , L.V , A.H , T.V , O.G ja AS S pidid esitama iseseisvalt nõudeavaldused tasutud kommunaalmaksete nõudes kokku 620,836.80 krooni EÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kooskõlas Pankrotiseadusega.”, mis tähendab et AH on maksnud korteri majandamise kulud EÜ’le ja teiselt poolt KÜ nõuab samade summade tasumist topelt AS’lt SL. Hageja eirab alusetult neid ekspluatatsioonimakseid, mis kostja on tasunud EÜ’sse , nõudes juba makstud arvete korduvat maksmist. Seoses sellega on kunstlikult loodud kostja üürivõlgnevus hageja ees. 15. Elamu üleandmise-vastuvõtmise küsimuse lahendamata jätmine ja AH poolt elamu tiitelvaldajale so Elamuühistule , tehtud üürimaksete eiramine, tõendab KÜ poolt tehtud ja kostjale esitatud arvestuste ebaõiglust ja ekslikust. Kostja leiab, et selline nõue on katse sisse nõuda korduv tasu juba makstud arvete alusel. 16. Kõik kohustused, mis olid seotud korteri aadressil XXX valdamisega enne septembrit 2003.a., on AH täitnud oma lepingupoolele, so Elamuühistule , mida kinnitavad ka AS’le SL esitatud tõendid. Tõendid Akt nr 38-61 27.02.2002, allkirjastatud EÜ ja AH poolt; Kokkulepe nr 38-61 korteri ja osaku vastuvõtmise-üleandmise kohta 04.03.02.a., millest tulenevalt tekkis AH’l kohustus ekspluatatsiooni ja sihtmaksete tasumiseks EÜ’le antud dokumendi allkirjastamise hetkest. Hooldusleping nr 38-61 04.03.02, mis kehtis osapoolte allakirjutamise momendist kuni haldamisõiguse maja korteriomanike poolt asutatud korteriühistule (lepingu pp. 6.1 ja 6.2) EÜ tõend võla puudumise kohta. Tallinna linnakohtu 27.11.2002 määruse nr 2/3/55-2907/97 ärakiri, millest nähtub, et elamut ei tule üle anda kohtuotsusega EÜ’lt EÜ’le XXX. Tallinna linnakohtu 17.04.2003 määruse nr 2/24-9578/092 ärakiri, millest nähtub, et kohtutäituri R.Voki toimingud elamu üleandmisel EÜ’lt EÜ’le on tunnistatud õigusevastasteks. EÜ ja Tallinna Vesi vahelise 14.02.1997 lepingu ärakiri kinnitamaks, et elamu veevarustus ja kanalisatsiooni hooldamine toimus EÜ kaudu, tõend, et elamu hooldamine üldelektri tarbimisel toimus EÜ kaudu. EÜ ja OÜ L vahelise 30.07.1999.a. lepingu ärakiri. Maksekorraldused ja arved (lk 231-255,270278) Kolmas isiku arvamus 17. AH hagi ei toetanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused 18. Alates 29.11.2000 jõustunud KÜS § 5.1. järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. 4 19. Vaidlust ei ole selles, et kuni korteri nr 61 omandi üleandmiseni kostjale, oli elamu korteri nr 61 valdaja AH ja hiljem selle korteri nr 61 /hilisemalt korteriomand/ omanik kuni 26.01.2005, mil korteriomandi nr XXX /Tallinna Kinnistusjaoskond/ omanikuks sai kostja. Vaidlust ei ole ka selles, et korteri Elamuühistu põhikirja p 1 kohaselt on elamuühistu moodustatud elamu asukohaga baasil eraldumise teel EÜ-st . Vaidlust ei olnud selles, et märgitud EÜ on asutatud 15.09.96. 20. EÜ asutamise ajal kehtinud Korteriomandiseaduse § 19 lg 1 sätestab, et Elamuühistule (kooperatiivile) kuuluva elamu korterivaldajate koosolek võib otsustada senisest elamuühistust (-kooperatiivist) eraldumise ja elamu baasil korteriühistu või uue elamuühistu asutamise. Uue ühistu asutamisel loetakse kõikelamu korterivaldajad uue ühistu liikmeteks. 21. Seega oli AH elamuühistu moodustamisel ja eraldumisel EÜ-st elamu 38 baasil kui korteri nr 61 valdaja vastavalt KOS § 19 lg 1 alusel EÜ liige. Nimetatud ajast alates oli talle kohustuslik mainitud EÜ põhikirja täitmine, sest kooskõlas enne 01.02.2002 (kui kehtima hakkas võlaõigusseaduse) kehtinud TsÜS § 58 lg 1 järgi tekivad õigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, õigusvastasest tegudest ning nendest õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduse sätestatud, kuid mis ei ole vastolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Põhikirja näol on tegemist mitmepoolse tehinguga e. lepinguga, mille täitmine on kohustuslik, sest TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule, seadusele ning ühepoolne lepingu täitmisest keeldumine ei ole lubatud. Nimetatu on kooskõlas ka Elamuseaduse § 16, mille kohaselt sätestatakse elamuühistu liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel seaduses ja elamuühistu põhikirjas. Kostja on kinnitanud et AH täitis oma kohustusi EÜ-le , seega mitte EÜ-le XXX. Kuivõrd AH oli alates 15.09.1996 EÜ liige, siis oli tal kohustus tasuda põhikirja p 20.2 järgi täisüüri ja sihtotstarbelisi maksid. Asjaolu, kas AH tasus nimetatud makseid EÜ-le või mitte ei oma seetõttu mingit tähtsust, sest alates EÜ Kivila 28 liikmelisuse tekkimisega tekkis tal kohustus tasuda EÜ-le ning seetõttu ei oma tähtust ka asjaolu, millise elamuühistu liikmeks ta end ise pidas. Muuhulgas asjaolu, et AH on end liikmeks pidanud, kinnitavad hageja poolt kohtule esitatud EÜ liikmete 18.10.1997 üldkoosoleku protokoll ja selle juurde lisatud osalenute nimekiri, millele on AH andnud allkirja (lk 382-391, lk 39-405, eriti lk 396). 22. Hageja märkis, et võlg tekkis alates 01.04.1999. Vastavalt kohtule esitatud EÜ liikmete üldkoosoleku 22.09.1999 ja esitatud põhikirjale on EÜ ümber nimetatud korteriühistuks XXX. Selles vaidlus puudus, et KÜ on EÜ õigusjärglane. 23. Märgitud KÜ põhikirja p 3.2 järgi peab liige tasuma sisseastumismaksu, osamaksu, tasuma elamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamise, korrashoiu jooksvate kulude, tasuma kommunaalkulude eest, tasuma ühekordset erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks eest. Nimetatud sätted kehtivad seega ka AH jaoks kuni ta korteriomandi kostjale võõrandas aga ka kostjale. 24. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 3 p 1, 6 järgi tekib võlasuhe lepingust, muust seadusest tulenevast alusest ning lg 8 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. Eeltoodu alusel ja kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 ning ES § 16 ning alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 3 p1 ja § 8 on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhikirjas sätestatud kohustuste täitmist ja eelmainitud kulude, kommunaalkulude eest tasumist. 5 25. Kohtule esitatud PLM Hoolduse OÜ hoolduslepinguga ja tõendiga 30.07.2003 on tõendatud, et viimane on hagejale teostanud hooldustöid alates 09.04.1999-31.10.2002 kokku 847902,50 krooni, 1999.a. ühe kuu hooldustasu oli 23570 krooni ja kogu aasta eest 212130 krooni ning 2001. aasta ühe kuu tasu oli 28898,75 kroon ja 12 kuu eest 34685 krooni ning 2002.a. ühe kuu tasu oli 28898,75 ja 10 kuu eest 288987,50 krooni. Alates 01.03.1999-31.10.2002 on hageja PLM H OÜ-le tasunud 812902,50 krooni ja 30.07.2003 seisuga oli tasumata 35000 krooni. Vastavalt TÜ „Tuluke” tõendile on hageja ja TÜ Tuluke vahel leping nr 17/02 01.07.2002 ning hageja tasus 2002.a. 23727,90 krooni ja 2003.a 151523,30 krooni. Samuti on esitanud V tõendi 30.01.2004, arve ja maksekorralduse, et hageja on tasunud veetrassi remondi eest 33900 krooni (lk 305-308) ning on esitatud ühistu koosolekute protokollid 25.05.2005 ja 14.04.2002 tegevusplaani ja majandusaasta aruande kinnitamise kohta (lk 313, 316 322-325). Lisaks on hageja esitanud tõendi liftihoolduse kohta sept 1997, lepingud Eesti Energiaga 20.09.97a AS-ga T 27.10.97, AS-ga T 1998.a. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kui ühistu on tõendanud, et ta ja tema õiguseellane (EÜ XXX) on hooldanud varem ja ka vaidlusalusel perioodil (mille eest kostjalt võlga nõutakse, alates 01.04.1999) asuvat elamut ja selle juurde kuuluvat maatüki mõttelist osa ning täitnud oma põhikirjalist kohustust, mis on sätestatud EÜ põhikirja p –s 1 ja KÜ põhikirja p-s 1.3 ja mis on elamu ja selle juurde kuuluva maa majandamine, liikmete huvide esindamine, eluruumi kasutamisega seotud teenuste osutamine. Hageja poolt kohtule esitatud Riigikohtu otsusest 3-2-1-05 23.02.2005 nähtub, et KÜ on elamut hallanud alates 1997.a. Nimetatud kohtuotsuse näol on tegemist kirjaliku tõendiga TsMS § 272 lg 2 tähenduses ning kinnitab hageja poolt kohtule esitatud väiteid ja tõendeid maja haldamise, hooldamise kohta vaidlusalusel perioodil, seega ei ole veenvad kostja poolt kohtule esitatud tõendid nagu hooldusleping nr 38-61 04.03.02, EÜ ja Tallinna Vesi vaheline 14.02.1997 leping, EÜ ja AS Eesti Energia vaheline 20.06.1997 leping, EÜ ja OÜ L vaheline 30.07.1999.a. leping. 26. Kõigepealt on hoolduslepingu EÜ nimel sõlminud AH ühelt poolt ja teiselt poolt AHise enda nimel ja seda 2002.a. mil AH oli tekkinud kohustus tasuda makseid EÜ-le XXX, elektrienergiaga varustamise leping on sõlmitud üldse varasemal ajal (20.06.97) so enne kui EÜ moodustati (lk 215), leping veevarustuse kohta 14.02.97 ja prügiveo kohta 30.07.99 on sõlmitud AH nimel, st EÜ EDÜ, so ajal, mil AH oli EÜ liige. Nimetatud tõendid ei tõenda aga teenuste osutamist EÜ XXX/ KÜ nimel ja korraldusel, vaid üksnes lepingute sõlmimist muude isikute vahel (EÜ jm isikud). Eeltoodu tõttu ei oma käesolevas hageja ja kostja vahelises vaidluses tähtsust, milliseid kohustusi võttis endale , aga ka millised suhted ja vaidlused olid ja EÜ XXX/KÜ vahel ning sellega seonduvad kohtulahendid (otsus dokumentide üleandmise kohta, määrus 27.11.02, 17.04.2003), pankrotihaldurite kiri hagejale nõude esitamisest, samuti hageja ja pankrotihaldurite vaheline kokkuleppe. 27. Kuivõrd kostja osutatud teenuste ja võla suurusele vastuväiteid ei esitanud ning hageja arvestas menetluse käigus tasutu võlast maha ning kuivõrd hageja on tõendanud asjaolu, et tema on teenust osutanud nii endisele liikmele ja korteriomandi omanikule A. Hoolmale kui kostjale ning et AH oli kohustus kuni korteriomandi võõrandamiseni hagejale ja selle õiguseelnejale tasuda kui elamuühistu ja hiljem KÜ liige osutatud teenuste, majandamiskulude eest ning kostjal on jätkuvalt sellised kohustused, mida on aga osaliselt täidetud, st kohustust on rikutud, siis tuleb võlg kostjalt välja mõista. 28. Kooskõlas KÜ põhikirja p 3.2.10 on ühistul õigus nõuda korteriomanikult viivist majandamiskulude maksmisega viivitamisel, mis on kindlaksmääratud ühistu koosoleku otsusega. Kostja vaidles viivisele vastu põhjusel, et ei ole esitatud koosoleku otsust 6 viivise suuruse kohta ega ole esitatud arveid, millest oleks näha viivis. Pärast kostja vastuse saamist esitas hageja vastava 14.04.2002 üldkoosoleku protokolli, millega kinnitati tegevusplaan ja selle järgi oli viivis 0,05% päevas tasumise tähtaja möödumisel, aga samuti esitas arved, millel kajastuvad ka viivised. Pärast nimetatud tõendite saamist ja kohtu ettepanekut (lk 328) ei ole kostja viivise arvestust ja suurust vaidlustanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastavalt märgitud otsusele ja tegevusplaani kinnitamisele on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. KÜS § 7 lg 4 järgi on õigus nõida majandamiskulude tasumisega viivitamise korral viivist kuni 0,7%, seega hageja poolt nõutav viivismäär ei ületa seaduses sätestatut. Hageja on esitanud kohtule arved, mille ta on saatnud ka vastavalt A. Hoolmale, AS-le SPAS-le (ka SL kui panga õiguseellasele), millele on märgitud viivise summa ja määr 0,05% ning märge, et see arvestatakse võlgu olevast summast ja kuivõrd kostja ei ole enam viivise suurusele ja arvetule enam vastu vaielnud, leiab kohus, et hageja on tõendanud ja põhjendanud viivisenõuet ja viivis summas 32390,75 krooni tuleb välja mõista. 29. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista kokku 105446,43 krooni. Kahjunõue. Kohtukulud. 30. Hageja põhjendab kahjunõuet sellega, et kuivõrd kostja ei tasunud võlga, pidi hageja võtma endale asjaajamiseks esindaja, kellele tasus, mis on hageja kahju. Kahjust seostab hageja õigusabi kasutamisega enne kohtumenetlust ja pärast 2002.a 01.07. VÕS § 127 lg 4 kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks asjaolu, et kahju on tekkinud, samuti asjaolu, et kahju tekitaja teo ja kannatanul kahju tekkimise vahel on vältimatu põhjuslik seos. Käesoleval juhul on tegemist hageja ja kolmanda isiku (hageja esindaja) vahelise kokkuleppega käesoleva menetluse ajal käeolevat kohtuasja ajada ja hagejat esindada ning kulu on kantud kohtumenetluse ajal (leping 15.10.2004, lk 317, arve 09/05 20.102.005, lk 326), mille enne kohtumenetlust ning nimetatud juhul on tegemist käesoleva asja õigusabikuluga, mille hüvitamiseks on ette nähtud seaduses vastav regulatsioon. Asjaolu, et ühistu koosolek on otsustanud, et kostja peab need kulud kandma, ei ole kohtu arvates tegemist kahju hüvitamisega. Seega kohalduvad kohtu arvates õigusabikulude hüvitamist reguleerivad sätted, mitte kahju hüvitamist reguleerivad sätted. Nimelt rakendatakse TsMS RakS § 3 järgi enne 01.01.2006 alanud menetlusele kohtukulude kindlaksmääramisele ja jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Vastava seaduse § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 järgi tuleb hagi osalise rahuldamise korral kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv ning kantud õigusabikulud kuni 5% hagi rahuldatud osast 5272,32 (5%.105446,43-
- st)krooni. 31. Hageja on tasunud kokku lõivu 11650 krooni (lk 7, 29, 30), hagi kuulub rahuldamisele 84,50% ulatuses (105446,43 on 124775,53-st 84,50%) ning seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõivu katteks 9844,25 krooni. 32. Hageja esitas menetluse käigus nõude AH väljatõstmiseks, kuivõrd AH on käesoleval ajal menetluses kolmas isik, mitte kostja ja nõudeid esitatakse kostja vastu (TsMS § lg 2) ja seega tuleb selline nõue /taotlus jätta rahuldamata õigusliku aluse ja menetlusõigusliku võimatuse tõttu. Kohtunik 7