3-07-2217/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2217 Otsuse kuupäev 11.juuni 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 27.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/987 peale Asja läbivaatamise kuupäev 22.mai 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX talu esindajad XXX ja vandeadvokaat Andres Tamm ning vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Resolutsioon

1. Rahuldada XXX talu kaebus.
2. Tühistada PRIA peadirektori 27.09.2007 käskkiri nr 13.13-4/987 osaliselt, s.o. 16,39 ha osas.
3. Välja mõista vastustajalt - PRIA-lt kaebuse esitaja XXX talu kasuks riigilõiv summas 80 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2006.aastal esitas XXX talu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 285,78 ha maale. PRIA peadirektori 27.09.2007 käskkirjaga nr 1-3.13-4/987 jäeti toetuse taotlus 2006.aasta eest osaliselt rahuldamata 16,39 ha osas. XXX talu sai eelnimetatud käskkirja kätte 02.10.
4. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 29.10.2007 esitas XXX talu kohtule kaebuse ja 30.01.2008 kaebuse täienduse, milles palub tühistada PRIA peadirektori 27.09.2007 käskkiri nr 1-3.13-4/987 osaliselt, millega ei määratud 2006.aastal XXX talule põllumajanduslikku keskkonnatoetust mahepõllumajandusliku tootmise eest 16,39 ha osas ja välja mõista vastustajalt menetluskulud. Kaebaja on seisukohal, et PRIA ei ole vaidlustatud käskkirjas arusaadavalt põhjendanud toetustaotluse osalist rahuldamata jätmist, seega on käskkiri motiveerimata Kaebaja väidab, et 16,39 ha osas ei ole põhjendatud toetuse mittemääramine, rääkimata toetuse mittemaksmisest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja ei tunnista esitatud kaebust. Vastustaja väidab, et PRIA on kaebaja taotluse läbivaatamisel teostanud administratiivkontrolli ning tuginedes varasematel aastatel selgunud kontrolli tulemustele, mille alusel kaebajale on sama maa suhtes jäetud 2005.aasta kohta toetus välja maksmata ja 2004.aasta kohta on toetussumma tagasi nõutud, on PRIA otsustanud ka 2006.aasta toetustaotluse rahuldamata jätta, mistõttu motiveerimine ei olnud vajalik. Need pindala osad, mis on tähistatud miinus-märgiga, ongi toetusnõuetele mittevastavad maatükid ja iga sellise maatüki järel lahtris on märgitud toetuse vähendamise või mittemääramise põhjus koos viitega vastavale seadusesättele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Õige on kaebuse esitaja väide, et vaidlustatud käskkiri on motiveerimata. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõigetele 1 ja 2 peavad kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti kontrollitavusega. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt HMS § 56 lg 1 teisele lausele tegema menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega, kui vaidlusaluses käskkirjas motivatsiooni esitamine tervikuna oleks olnudki ebaproportsionaalne, tulnuks haldusaktis vähemalt ära tuua põhimotiivid ja põhjendused, miks jäeti rahuldamata Metsa Johani talu põllumajanduslik keskkonnatoetus mahepõllumajandusliku tootmise eest 16,39 ha osas.. Nii Riigikohus kui ka Euroopa Kohus peavad väljakujunenud kohtupraktikas haldusakti põhjendamiskohustust oluliseks ja leiavad, et soovitavalt tuleb otsuses endas esitada põhjendused ja olulised asjaolud. 2 Kohus leiab, et antud juhul on PRIA seda nõuet eiranud ja jätnud haldusakti põhjendamata ja motiveerimata. Praegusel juhul ei võimalda vaidlustatud käskkirja puudulik motivatsioon kohtul kindlaks teha, kas tegemist oli toetustaotluse seadusliku rahuldamata jätmisega või mitte. XXX talu ei saanudki PRIA peadirektori 27.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/987 sisulisest aspektist vaidlustada, vaid on leidnud, et kuivõrd käskkiri on motiveerimata, siis ei olnud tal võimalik otsustada, kas käskkiri oli ka sisult õigusvastane. Kohus on seisukohal, et PRIA peadirektori 27.09.2007 käskkiri nr 1-3.13-4/987 on sisuliselt motiveerimata ja see haldusakt pole kontrollitav Arvestades eeltoodut kohus rahuldab XXX talu kaebuse ja tühistab PRIA peadirektori 27.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/987 osaliselt 16,39 ha osas, millega ei määratud XXX talule põllumajanduslikku keskkonnatoetust mahepõllumajandusliku tootmise eest 2006.aastal.. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisel tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebuse esitaja esindaja on kohtule esitanud kohtukulude hüvitamise taotluse (tl 6) ja sularaha arve nr 19, 29.10.2007 (tl 8) summas 1770 krooni, kuid ei ole sellele lisanud dokumente, mis tõendaksid arve tasumist. Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista vaid need kulud, mille eest isik on juba tasunud. Kuna XXX talu ei ole tõendanud õigusabi eest tasumist, siis seda summat kaebaja kasuks välja mõista ei ole võimalik, küll aga tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv summas 80 (kaheksakümmend) krooni (tl 4). Maare Aloe kohtunik 3 4 5 6 7 HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Käesolevas asjas on vastustaja esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov esitanud taotluse välja mõista menetluskulud summas 5156.60 krooni. Riigikohus on oma lahendites asunud korduvalt seisukohale, et üldjuhul tuleb eeldada, et tööalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Antud haldusasjas jätab kohus vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Maare Aloe kohtunik 8