← Eesti

2-03-427/1

Obsah (7)§ 230§ 445§ 386§ 60§ 61§ 52§ 54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-03-427 (endine nr 2/25-

) § 442 lg 6]. 2 Hageja nõue ja selle põhjendused 1. L L esitas 07.07.2003.a hagi A L vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas. Poolte lapsed on täisealised. Pooltel ei ole juba aastaid lähedasi suhteid, kuigi elati ühises korteris. Kostja lahkus poolte ühisest elukohast 09.04.2003.a. Hageja leiab, et abielusuhted on lõppenud ning poolte abielu tuleb lahutada. Hageja palub jagada poolte ühisvara. Hageja peab poolte lahusvaraks vanematelt päranduseks saadud maja XXX ning maja XXX, mille soetamiseks saadi raha hagejale kuuluva Tallinnas XXX tänaval asuva korteri müügist. Hageja peab poolte ühisvaraks kahetoalist korterit aadressil XXX. Tallinnas. Korter on omandatud pangalaenu abil A L nimele, kuid korteri eest tasus hageja pangale oma lahusvara XXX korteri üürimise eest saadud raha arvel. Kostja ei ole osalenud korteri omandamisel ega remontimisel oma töö ega sissetulekutega, samal ajal on hageja kulutanud korteri remontimiseks lisaks rahale ka aega. Hageja palub jagada ühisvara järgmiselt: kalduda kõrvale abikaasade osade võrdusest ning jätta korter aadressil XXXTallinnas hageja omandisse kostja kasuks hüvitist väja mõistamata. Alternatiivse nõudena palub hageja jätta eelnimetatud korter hageja omandisse, mõistes hagejalt kostja kasuks välja hüvitis enamsaadudd ühisvara arvel 175 000 krooni. Hageja palub pärast abielulahutust anda tagasi neiupõlvenimi K. Hageja tugineb perekonnaseaduse (PKS) § 14 lgle 1, § 15 lg-le 1, § 18 lg-tele 1 ja 5, § 19 lg 2 p-le 3, § 27, § 28 lg-le 4 ja § 29 lg-tele 1 ja 3. Hageja täiendas 18.10.2004 hagi ja palus ühisvara koosseisu arvata abielu ajal soetatud altviiuli ja viiuli ning neli viiulipoognat. Hageja esitas 22.09.2005 hagi täpsustuse ja arvamuse kostja poolt esitatud ühisvara koosseisu ja maksumuse kohta. Hageja palub jätta Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu hinnaga 1 000 000 krooni. Kostjale jätta kinnistu Tallinnas XXX, milline on tema nimele registreeritud Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX hinnaga 850 000 krooni; korteriomand Tallinnas XXX, mis on tema nimele kantud Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX hinnaga 880 000 krooni; sõiduauto XXX – 6 000 krooni; altviiul – 79 500 krooni; altviiuli poogen – 10 070 krooni; viiul „Carlo Bergsonzi 1741” – 52 500 krooni; viiulipoogen (74,2

  1. cm)– 3 000 krooni; viiulipoogen (74,5
  2. cm)– 7 500 krooni; viiulipoogen (74,0
  3. cm)– 5 000 krooni; metallist riiultelerialus – 6 300 krooni; klaasist köögilaud – 6 000 krooni; pesumasin „Whirpool” – 6 000 krooni, kogumaksumuses 1 911 870 krooni. Hageja palub rahalist hüvitist mõista kostjalt enamsaadud ühisvara eest: A L omandina registreeritud korteriomandi (Tallinn, XXX) arvel 880 000 krooni, s.o kogu korteri maksumus; sõiduauto XXX eest 3 000 krooni (6000 : 2); muusikariistade (2 viiulit, 3 viiulipoognat) arvel 78 785 krooni (157 570 : 2); metallist telerialuse-riiuli (6 300), klaasist köögilaua (6 300) ja pesumasina „Whirpool” (6 000) arvel 9 300 krooni (18 600 : 2). Hageja palub kostjalt enamsaadud ühisvara eest rahalist hüvitist 971 085 krooni (880 000 + 3 000 + 78 785 + 9 300). Kõik ülejäänud koduse majapidamise esemed, millised on kostja hinnanud 174 200 krooni ja soovinud sellise hinnaga jätta hagejale, jätta kostjale ilma temalt selle arvel rahalist kompensatsiooni välja mõistmata. Rahalise hüvitise väljamõistmisel jätta arvestamata hageja Viimsis asuva kinnistu ja kostja XXX asuva kinnistu maksumused, sest need on moodustunud vastavalt kummagi lahusvara arvelt. Hageja esitas arvamuse kostja esitatud ühisvara jagamise ettepanekule: 1. Menetluse ajal on kinnisasjaks saanud korteriomand Tallinnas XXX. Kostja poolt nimetatud hind – 880 000 krooni – ühtib eksperdi hinnanguga. Hagejal vastuväiteid pole. 2. L Lle kuuluv kinnistu Harjumaal, XXX. 3 Kostja poolt nimetatud hind – 1 000 000 krooni – ühtib eksperdi hinnanguga. Hagejal vastuväiteid ei ole. 3. A L kuuluv kinnistu Tallinnas, XXX. Kostja poolt nimetatud hind – 850 000 krooni – ühtib eksperdi hinnanguga. Hagejal vastuväiteid ei ole. 4. Elutoamööbel, s.o nahkdiivan ja 2 tugitooli. Kostja hindab 40 000 krooni. Nimetatud mööbel soetati siis, kui pooled Soome elama asusid, s.o 15 aastat tagasi. 15. aasta tarbimise jooksul on see kaotanud oma kaubandusliku välimuse, on kriimustatud, inetult lohku vajunud ning disainilt aegunud. Hageja hindab seda ca 300 krooni. 5. Pesumasin „Siemens”. Kostja hindab 4 600 krooni. Pesumasin osteti 12-13 aastat tagasi, see on olnud kogu pere intensiivses kasutuses ja on seega amortiseerunud. Kuna teda on veel võimalik kasutada, hindab hageja seda 400 kroonile. 6. Muusikakeskus „Philips”. Kostja hindab 3 100 krooni. Tegemist on 15 aastat vana stereoradioolaga, mis on nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud. Hageja hindab seda väärtusetuks, s.o 0 krooni. 7. Teler „Sony”. Kostja hindab 12 500 krooni. Teler on 8 aastat vana ja seega, nagu kogu kodutehnika, lisaks tavalisele amortisatsioonile ka moraalselt vananenud. Kuna telerit on võimalik veel kasutada, hindab hageja seda 1 000 krooni. 8. Põrandavaip. Kostja hindab 3 200 krooni. Soetatud 15 aastat tagasi. Hageja hindab 800 krooni. 9. Sõiduauto XXX.a. Kostja hindab 6 000 krooni. Hageja on selle hinnaga nõus. 10. Arvutikomplekt, mida kostja hindab 16 000 krooni. Kostja soovib ühisvarana esitada arvutit, mis on hagejale antud tema töökohast tööülesannete täitmiseks. Viimane ei kuulu poolte ühis- või ka lahusvara hulka. Tegemist ca 8 aastat vana mudeliga, mille maksumus on praeguseks ca 500 krooni. 11. ja 12. Tammepuust vanas stiilis uued laud ja kummut, mis on ühes stiilis p. 4 nimetatud nahkmööbliga. Kostja hinnanud kokku 20 000 krooni (a´10 000). Tegemist on koos nahkmööbliga 15 aastat tagasi ostetud elutoa komplektiga. Analoogselt nahkmööbliga on ka käsitletav puitmööbel kaotanud oma kaubandusliku välimuse ja disainilt vanamoodsaks muutunud. Nende müümine poleks eelnimetatud põhjustel võimalik, seda enam, et Helsingis, kus mööbel asub, ei tunta mööbli komisjonimüüki. Kuna neil on veel mõningane tarbimisväärtus, hindab hageja neid 500 krooni (a´250). 13. Voodi koos madratsiga, uus. Kostja hindab 16 000 krooni. Tegemist ei ole ühisvaraga, vaid hageja soetas selle voodi endale pärast abielusuhete lõppemist. Ka kostja ise nimetab voodit uueks ja seega pärast abielusuhete lõppemist ostetuks ning hindab teda samaselt enda poolt arvatava uue voodi hinnaga (voodi tegelik hind on praeguseks 1 000 krooni; tegemist on raamis oleva kahe ülestikku madratsiga, voodiotsi sellel magamisasemel pole). Eeltoodust nähtub, et tegemist ei saa olla enam kui 2,5 aastat tagasi muretsetuga, seega siis ka mitte ühisvaraga. 14. Raadio-CD mängija minivariant. Kostja hindab 5 000 krooni. Tegemist on kaasaskantava nn „sangraadioga”, mille vanus on ca 8 aastat. Uuena oli selle hind ca 1 500 krooni, praegu hindab hageja seda 300 krooni. 15. 3 suurt peeglit esikus, nikerdustega raamis peegel magamistoas. Kostja hindab 10 000 krooni. „3 suurt peeglit” esikus on madalakvaliteetsest peegelklaasist lõigatud raamita seinale kinnitatud 30 cm laiused ristkülikud, mille väärtus on 0 krooni. „Nikerdustega” raamis peegel magamistoas on kassikullast raamis maitsetu kitš, mida hageja hindab 100 krooni. 16. Rõdumööbli komplekt. Kostja hindab 700 krooni. Tegemist on Soome elama asumisel, s.o 15 aastat tagasi ostetud valgest plastikust mööbliga, mis praeguseks on omandanud määrdunud halli värvi ja hageja arvates kõlbab vaid prügimäele. Hageja hindab 0 krooni. 4 17. Siidist kardinad suurele nurgaaknale. Kostja hind 1 000 krooni. Tegemist on samuti 15 aastat tagasi odavmüügist soetatud viskoosist, mitte siidist kardinatega. Hageja hindab 0 krooni. 18. Esikuvaip. Kostja hindab 1 000 krooni. Tegemist on allahindlusest ca 12 aastat tagasi ostetud nr „teeraja” tüüpi sünteetilise põrandakattega, mida müüakse meetermõõdu alusel. Praeguseks näotu ja kulunud. Juba ostes oli oluliselt odavam kui 1 000 krooni, praeguseks hindab hageja seda 0 krooni. 19. Kohviautomaat. Kostja hindab 2 100 krooni. 10 aastat vana. Praeguseks hind 0 krooni. 20. Noad, kahvlid, lusikad jms. Kostja hindab 2 000 krooni. Hageja jaoks on erinevatest komplektidest pärinevad ja erinevates kohtades asuvad odavad söögiriistad, mida kostja pole isegi arvuliselt nimetanud ega eristanud, väärtusetud. Hind 0 krooni. 21. Televiisor. Kostja hindab 300 krooni. Hageja leiab, et 20 aastat vana teler on amortiseerunud, moraalselt vananenud – hind 0 krooni. 22. Grillahi. Kostja hind 2 000 krooni. Tegemist on tavalise „ufo” tüüpi odava söega köetava kuppelgrilliga, mida on 15 aastat kasutatud. Uuena maksis ca 3 000 krooni. Praeguseks hindab hageja seda 0 krooni. 23. Mikrolaineahi. Kostja hind 2 000 krooni. Ahi on 10 aastat vana. Amortisatsioon ja moraalne vananemine sama, mis varemnimetatud kodutehnika puhul. Hageja hindab 0 krooni. 24. Metallist riiul – teleri alus. Kostja hindab 6 300 krooni. Hageja vastu ei vaidle. 25. Klaaslaud (köök). Kostja hind 1 500 krooni. Tegemist on eritellimisel hageja soove arvestatud joonise järgi tehtud lauaga, mille hind oli 6 300 krooni. Praeguseks hindab hageja lauda 6 000 krooni. 26. Pesumasin „Whirpool”. Kostja hind 6 000 krooni. Hageja vastu ei vaidle. 27. Eritellimusega tume polüestermööbel (sektsioon, riidekapp, laud, raamaturiiul). Kostja hind 10 000 krooni. Tegemist 1972.a soetatud mööbliga, mis praeguseks on nii amortiseerunud kui ka materjalilt ja disainilt ebapopulaarne. Hageja hind on 0 krooni. 28. Magamistoamööbel (Soome). Muretsetud 1975.a. Kulunud, vananenud, aegunud. Hageja hind 0 krooni. Hageja esitas 14.11.2005 arvamuse kostja poolt ühisvara jagamise ettepanekule. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud ettepanekus sisalduv vara hinna vähendamine kohati kuni 70 % või 50 % ja teised vara väärtuse olulised ümberhindamised kinnitavad hageja 22.09.2005.a vastuses väidetut, et kostja poolt näidatud ühisvara hinnad on esitatud mitte asjade tegelikust väärtusest või väärtusetusest tulenevalt, vaid tingituna soovist vähendada hagejale väljamõistetava rahalise kompensatsiooni suurust. Pärast mitmeaastast vara jagamist on kostja täiendanud omapoolset ühisvara nimekirja veel nelja positsiooniga (p.p. 29, 30, 31 ja 32), mille kohta hageja avaldab järgmist: p. 29 – lastetoa mööbel. Laste saepuruplaadist narivoodid ja -kirjutuslaud ning selle tool on välja visatud. p. 30 ja p. 31 – esiku- ja köögimööbel sisseehitatud riiulid-kapid olid hagejale lahusvarana kuuluvas korteris juba siis, kui hageja korteri omandas. Enne abielu soetas ta ka köögilaua ja toolid. p. 32 – muruniiduk on peale mitmekordset paranduses käimist lõplikult lagunenuna ära visatud ja hageja on endale uue soetanud. Hageja suurendas 02.02.2006 nõuet seoses kinnisvara hindade tõusuga. 2. Kohtuistungil palus hageja abielu lahutada, anda tagasi abielueelne perekonnanimi „K” ning jätta talle kinnistu Harjumaal Viimsi valla Pringi külas hinnaga 1 500 000 krooni. 5 Kostjale jätta kinnistu Tallinnas, XXX hinnaga 1 500 000 krooni; korteriomand Tallinnas, Kreutzwaldi 19, väärtusega 1 700 000 krooni, sõiduk XXX, kaks viiulit ning neli viiulipoognat, metallist riiultelerialus, klaasist köögilaud ja pesumasin „Whirpool” – kogumaksumuses 3 381 870 krooni. Rahalist hüvitist enam saadud ühisvara eest mõista kostjalt hageja kasuks korteriomand Tallinnas, XXX on soetatud L Lle lahusvarana kuulunud korteri üürimisest saadud tulu eest. Riigikohus on oma 07.06.2006.a lahendis nr 3-2-1-46-06 leidnud, et raha laekumisega ükskõik kumma abikaasa pangaarvele muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Kuid samas on juhitud tähelepanu asjaolule, et abikaasade ühisvara jagamisel tuleb ometi arvestada asjaoluga, et ühisvara on soetatud algselt ühe poole lahusvaraks olnu arvel ning seega on aluseks vastavalt PKS § 19 lg 2 p 3 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda. Hageja on arvamusel, et antud juhul peaks kõrvalekaldumine väljenduma sellisena, et kostjalt mõistetaks tema kasuks korteri eest välja rahaline hüvitis, mis vastab kogu korteri maksumusele, s.o 1 700 000 krooni. Kostjale ülejäänud jääva vara (auto, viiulid ja nende poognaid, mööbel) eest soovib hageja rahalist kompensatsiooni vastavalt PKS § 19 lg 1 pool nende maksumusest s o 91 085 krooni. Hageja leiab, et viiulid ja poognad, mida kostja väidab olevat oma isalt kingiks saanud, pidanuks tsiviilkoodeksi (TsK) § 260 kohaselt olema notari poolt tõestatud. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista rahalist hüvitist 1 791 085 krooni. Kostja soovides jagada hulgaliselt hagis mittesisalduvat ühisvara, vastuhagiavaldust koos sellega kaasneva riigilõivu tasumise kohustusega. pole esitanud Vastavalt

§ 230

lg 1 sätestatule peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad. Hageja on seda teinud tsiviilasjas olevate dokumentaalsete tõenditega (eksperdi arvamused kinnistute maksumusest, spetsialisti arvamus viiulite-poognate hinnast, väljavõtted pangakontodest lahusvara üürina laekumisest ning selle arvel pangale võla tasumisest jms.). Kostja on tõendanud lisaks kinnistutele vaid auto, riiuli, köögilaua ja pesumasina olemasolu ning maksumust ning sedagi hagejapoolse kinnitusega. Kogu ülejäänud kostja poolt väidetava ühisvara olemasolu ja eriti selle maksumuse kohta pole kostja esitanud ühtegi tõendit. Kuigi kostja esindaja avaldas mitmel korral kavatsust Soomes asuva kostja poolt väidetavalt olemasoleva ja hinnalise vara väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi määramist taotleda, millele hageja vastu ei vaielnud, jäi sellekohane taotlus kohtule esitamata. Hageja soovib jätta kogu vara, mis on nimetatud kostja 07.07.2005.a „Ühisvara jagamise ettepaneku” p.p. 4-8; 10-23 ja 27-28 ja mida kostja hindab 174 200 krooni, anda kostjale ilma mingit rahalist hüvitist vastu nõudmata. Kostja vastuväited ja selle põhjendused 6 3. Kostja ei vaidle vastu abielu lahutamisele. Kostja leiab, hageja on ebatäpne ja kohut eksitav, ning märgib, et pooled abiellusid XXX.a. Tallinnas, mille kohta on Tallinna Perekonnaseisuametis koostatud abieluakt nr XXX. Abielu küll lahutati XXX.a., kuid poolte kooselu ei lõppenud ega katkenud. Abielu fiktiivne lahutamine oli tingitud järgmistest asjaoludest. Aadressil Tallinn, XXX asuva korteri üürnikuks oli kostja ema L L, kellele väljastati XXX.a. order nr XXX. Sisuliselt toimus elamispinna vahetus endise üürniku H.-A. L . Sooviga lõpptulemusena säilitada eluruumi kasutamise õigust, oli vajalik kostja sissekirjutamine ema elukohta. Nõukogudeaegsed seadused ei võimaldanud isiku sissekirjutamist teisele elamispinnale juhul, kui isik oli abielus ja tal oli elukoht koos vastava kohustusliku sissekirjutusega (konkreetsel juhtumil Tallinnas, XXX , mis oli poolte ühiseks elukohaks). Kostja registreeriti aadressile Tallinnas XXX .a, pooled vormistasid abielu uuesti XXX.a. Seega olid pooled fiktiivselt lahutatud vähem kui kuus kuud. Kostja on seiskohal, et poolte abielu ja ka reaalne kooselu kestis XXX.a. kuni aprillini 2003.a. Kostja nõustub ühisvara jagamisega. Kostja nõustub hageja väitega, et kostja lahusvarana tuleb käsitleda kostja nimel olevat suvilat XXX ning hageja lahusvarana hageja nimel olevat korterit XXX . Hageja on märkinud poolte ühisvarana, vaid korteri XXX, mille väärtuseks hindab 450 000 krooni. Kostja ei vaidle vastu sellele, et nimetatud korter on poolte ühisvara, samuti nõustub kostja nimetatud vara väärtusega. Hageja väited seoses eluruumi ostmisega ning selle korrastamisega on emotsionaalsed ja paljuski ebaõiged. Kostja soovib jagada kogu abielu kestel soetatud ühisvara, milliseks on: korter aadressil XXX Tallinnas maksumusega 450 000 krooni; kinnistu nr. XXX aadressil XXX (kinnistu oluliseks osaks on 2-korruseline mitme toa ja saunaga suvila) maksumusega 800 000 krooni; elutoamööbel maksumusega 40 000 krooni; pesumasin Siemens maksumusega 4 600 krooni; muusikakeskus maksumusega 3 100 krooni; televiisor Sony maksumusega 12 500 krooni; põrandavaip maksumusega 3 200 krooni; sõiduauto XXX 1990.a., ostetud 1991-92 kasutatuna maksumusega 6 300 krooni; arvutikomplekt maksumusega 16 000 krooni. Kokku on poolte ühisvara maksumus 1 335 700 krooni. Poolte kooselu lõppemisel jäi vallasvarast kostja valdusesse vaid sõiduauto väärtusega 6 300 krooni; ülejäänud märgitud vallasvara koguväärtuses 79 400 krooni jäi hagejale (konkreetsemalt poolte kuni 2003.a. aprillini ühiseks elukohaks olnud üürikorterisse, kus hageja käesoleval ajal elab). Kostja soovib ühisvara jagamist järgmiselt: hagejale jääv vara: kinnistu nr. XXX maksumusega 800 000 krooni; elutoamööbel maksumusega 40 000 krooni; pesumasin Siemens maksumusega 4 600 krooni; muusikakeskus maksumusega 3 100 krooni; televiisor Sony maksumusega 12 500 krooni; põrandavaip maksumusega 3 200 krooni; arvutikomplekt maksumusega 16 000 krooni. Kokku jääks hagejale vara 879 400 krooni. Kostja palub jätta tema omandisse; Korter XXX maksumusega 450 000 krooni; sõiduauto maksumusega 6 300 krooni. Kokku jääks kostjale vara 456 300 krooni vääruses. Lähtudes PKS § 19 lg 1 loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseteks, seega peaks pärast ühisvara jagamist kummalegi poolele kuuluma vara väärtuses 667 850 krooni. Kostja tehtud ühisvara jagamise ettepaneku kohaselt jääks hagejale ühisvara 211 550 krooni võrra ettenähtust enam. PKS § 19 lg. 4 juhindudes palub kostja mõista hagejal kostja kasuks rahaline hüvitus summas 211 550 krooni. Hageja on juhindudes PKS § 19 lg 2 p 3 palunud kohtul kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest põhjusel, et väidetavalt on korter Kreutzwaldi 19- 14 soetatud hageja lahusvara arvel. Sellele vaidleb kostja vastu ja seda järgmistel põhjusel. Asjaolu, et hageja on tasunud vaidlusaluse korteri ostmiseks võetud pangalaenu väidetavalt oma lahusvara (XXX ) üürirahade arvelt, ei ole hinnatav lahusvara arvelt korteri soetamisena. Hageja ei võõrandanud oma lahusvara ega tasunud selle müügist saadud summade arvel vahetult pangalaenu. Lahusvara väljaüürimisega saadud rahad suunas ta niinimetatud perekonna sissetulekutesse, 7 mida kasutati ühiselt. Hageja peaks esitama dokumentaalsed tõendid, millistest nähtuks, millal hageja sai ja kui suur oli see väidetav laenu tasumiseks suunatud üürisumma. Kostja lahusvaraks olev suvila XXX on arvates 1996. aastast kuni 2002. aastani (k.a.) välja üüritud. Üürilepingud sõlmis ja üürirahad võttis vastu hageja. Kostja ei olnud saadud summadest ja nende konkreetsest kasutamisest teadlik, kuna pooled olid abielus ning mingeid probleeme selles osas ei olnud. Kostjal sai oma valdusesse 2000.a. lepingu, milles üürisummad olid hageja poolt praktiliselt loetamatult ülekirjutatud. Aastatel 2000 – 2002 suvilat üürinud KK kinnitusel tasus ta L Lle 2000.a. 24 000 krooni, 2001.a. 24 000 krooni ning 2002.a. 19 000 krooni. Suvila üürile andmisel saadud summade osas aastatel 19961999.a. puudub kostjal ülevaade. Kostja rõhutab, et käesoleval ajal kasutavad Kreutzwaldi korterit nii hageja, kostja kui ka nende täisealised lapsed ja seda siis, kui nad ajutiselt Eestis viibivad. Kostja ja hageja on tööl Soomes, ka XXX.aastal sündinud poeg R ja XXX.aastal sündinud tütar U ei ela alaliselt Eestis. Kostja leiab, et vaatamata sellele, et ühisvara jagamisel loetakse poolte osad võrdseks olenemata sellest, millised olid abikaasade sissetulekud. Arvates 1990.aastast, kui hageja asus koos lastega Soome elama, on kostja tasunud kõik kulud seoses elamisega Soomes, seda enam, et hagejal puudus regulaarne töö (arvates 10.12.1997–19.11.2002.a. kogusummas 500 000 krooni; varasemad maksedokumendid ei ole säilinud); tasunud XXX korteri kommunaalkulud (27.05.1998.a.–28.11.2003.a. kogusummas ca 50 000 krooni; varasemad maksedokumendid ei ole säilinud) ja kindlustusmaksed. Kostja täiendas 08.07.2005 ühisvara koosseisu ja soovis jagada kogu abielu kestel soetatud ühisvara, milleks on: 1. korteriomand registriosa nr XXX aadressil XXX - 880 000 krooni 2. kinnistu nr. XXX aadressil XXX - 1 000 000 krooni 3. kinnistu nr XXX aadressil XXX - 850 000 krooni 4. elutoamööbel (nahkdiivan + 2 tugitooli) - 40 000 krooni 5. pesumasin Siemens - 4 600 krooni 6. muusikakeskus Philips - 3 100 krooni 7. televiisor Sony - 12 500 krooni 8. põrandavaip - 3 200 krooni 9. sõiduauto XXX.a., ostetud 1991-92 kasutatuna - 6 000 krooni 10. arvutikomplekt - 16 000 krooni 11. tammepuust vanas stiilis uus laud (nahkdiivaniga samas stiilis) - 10 000 krooni 12. tammepuust vanas stiilis kummut (eelnevaga samas stiilis) - 10 000 krooni 13. voodi koos madratsitega (uus, soetamismaksumus üle 1000 EUR) - 16 000 krooni 14. raadio-CD mängija minivariant 5000 krooni 15. peeglid (3 suurt peeglit esikus, 1 nikerdustega raamis peegel magamistoas) - 10 000 krooni 16. rõdumööbli komplekt (laud, toolid, lamamistool) 700 krooni 17. siidist külgkardinad suurele nurgaaknale 1 000 krooni 18. esikuvaip (ca 140 x 300

  1. cm)1 000 krooni 19. kohviautomaat (2-süsteemne taval/espresso) 2 100 krooni 20. noad, kahvlid, lusikad jms 2 000 krooni 21. televiisor 3 000 krooni 22.grillahi 2 000 krooni 23. mikrolaineahi 2000 krooni 24. metallist riiul + televiisori alus 6 300 krooni 25. klaaslaud (köök) 1 500 krooni 26. pesumasin Whirpool 6 000 krooni 8 27. eritellimusega tume polüestermööbel: sektsioon klaasvitriinidega (ca 5000 kr), 3-poolega riidekapp (3000 kr), laud (1500 kr), raamaturiiul (500
  2. kr)10 000 krooni 28. magamistoamööbel (Soome) voodi, 2 öökappi, kummut, 3-poolega riidekapp 20 000 krooni _________________________________ Kokku 2 924 000 krooni Poolte kooselu lõppemisel jäi vallasvarast kostja valdusesse p. 9 all märgitud sõiduauto väärtusega 6 000 krooni. Punktides 24 – 26 märgitud vara asub aadressil XXX. Hagejale jäi p. 4 – 8; p. 10 – 23; p. 27 - 28 märgitud vara koguväärtuses 174 200 krooni (konkreetsemalt poolte kuni 2003.a. aprillini ühiseks elukohaks olnud üürikorterisse, kus hageja käesoleval ajal elab, ning XXX tänava korterisse – p 27-28 märgitud esemed). Kostja soovib ühisvara jagamist järgmiselt: Hageja omandisse jätta: 1. Kinnistu nr XXX - 1 000 000 krooni 2. elutoamööbel (nahkdiivan + 2 tugitooli) - 40 000 krooni 3. pesumasin Siemens 4 600 krooni 4. muusikakeskus Philips 3 100 krooni 5. televiisor Sony 12 500 krooni 6. põrandavaip 3 200 krooni 7. arvutikomplekt 16 000 krooni 8. tammepuust vanas stiilis uus laud (nahkdiivaniga samas stiilis) 10 000 krooni 9. tammepuust vanas stiilis kummut (eelnevaga samas stiilis) 10 000 krooni 10. voodi koos madratsitega (uus, soetamismaksumus üle 1000 EUR) 16 000 krooni 11. raadio-CD mängija minivariant 5 000 krooni 12. peeglid (3 suurt peeglit esikus, 1 nikerdustega raamis peegel magamistoas) 10 000 krooni 13. rõdumööbli komplekt (laud, toolid, lamamistool) 700 krooni 14. siidist külgkardinad suurele nurgaaknale 1 000 krooni 15. esikuvaip (ca 140 x 300
  3. cm)1 000 krooni 16. kohviautomaat (2-süsteemne taval/espresso) 2 100 krooni 17. noad, kahvlid, lusikad jms 2 000 krooni 18. eritellimusega tume polüestermööbel: sektsioon klaasvitriinidega (ca 5000 kr), 3-poolega riidekapp (3000 kr), laud (1500 kr), raamaturiiul (500
  4. kr)10 000 krooni 19. magamistoamööbel (Soome) voodi, 2 öökappi, kummut, 3-poolega riidekapp 20 000 krooni 20. televiisor 3 000 krooni 21. grillahi 2 000 krooni 22. mikrolaineahi 2 000 krooni _________________________ Kokku 1 174 200 krooni Kostja omandisse jätta: 1. Korteriomand reg. nr XXX asukohaga XXX, Tallinn 880 000 krooni 2. Kinnistu nr XXX asukohaga XXX 850 000 krooni 9 3. 4. 5. 6. sõiduauto XXX.a. metallist riiul + televiisori alus klaaslaud (köök) pesumasin Whirpool - 6 000 krooni 6 300 krooni 1 500 krooni 6 000 krooni ________________________________ Kokku 1 749 800 krooni Lähtudes PkS § 19 lg 1 loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseteks, seega peaks pärast ühisvara jagamist kummalegi poolele kuuluma vara väärtuses 1 462 000 krooni. Kostja tehtud ühisvara jagamise ettepaneku kohaselt jääks kostjale ühisvara 287 800 krooni võrra ettenähtust enam. PkS § 19 lg 4 juhindudes kohustub kostja hageja soovil maksma hagejale rahalist hüvitist summas 143 900 krooni. Kostja täpsustas 04.11.2005 ühisvara jagamise ettepanekut. Kostja on arvamusel, et tema poolt näidatud väärtused on õiged, kuid tulenevalt heast tahtest ja soovist võimalikult kiiresti kohtuvaidlus lõpetada, on tehtud muudatused vara väärtuse vähendamise suunas. Kostja täiendas ühisvara nimekirjas märgitud vara: p 29 – lastetoa mööbel (XXX korteris) - 1 000 krooni p 30 – esikumööbel (XXX korteris) - 500 krooni p 31 – köögimööbel (XXX korteris) - 3 000 krooni p 32 – muruniiduk - 2 000 krooni. Kohtuistungil jäi kostja esindaja kirjalike vastuväidete juurde. Kostja väiteil on abielu kestel soetatud ühisvara: 1. korteriomand registriosa nr XXX aadressil XXX - 1 700 000 krooni 2. kinnistu nr. XXX aadressil XXX - 1 500 000 krooni 3. kinnistu nr XXX aadressil XXX, Tallinn - 1 250 000 krooni 4. elutoamööbel (nahkdiivan + 2 tugitooli) - 40 000 krooni - suur nahkdiivan + 2 tugitooli, millistel nikerdustega raamjalad, tamm, hästi hooldatud, peres väikesi lapsi ja koduloomi ei olnud 5. pesumasin Siemens 2 250 krooni - väga heas töökorras, uuena maksis 3500 FIM 6. muusikakeskus Philips - 1 500 krooni - LP-mängija, CD-mängija, raadio ja duubelkassett-mängija, koos spetsiaalse klaaskapiga 7. televiisor Sony - 10 000 krooni - värviteler, lameekraan, uuena maksis 1200 EUR(18 720 krooni) 8. põrandavaip - 3 000 krooni - paks Pärsia vaip, hästi hooldatud, katab peaaegu kogu elutoa põranda 9. sõiduauto XXX.a., ostetud 1991-92 kasutatuna - 6 000 krooni - ei ole sõidukorras, seisnud 3 aastat kasutamata 10. arvutikomplekt - 12 000 krooni - õhuke monitor, ostetud 1999.aastal; ekraan Siemens, arvuti Philips, uuena maksumus üle 1300 EUR (20 280 krooni)¸ ostetud 2001-2002 11. tammepuust vanas stiilis uus laud (nahkdiivaniga samas stiilis) - 7 500 krooni - hästi hooldatud, vana stiili imitatsioon nikerdustega, tamm ca 1,2 x 2,5 m 12. tammepuust vanas stiilis kummut (eelnevaga samas stiilis) - 7 500 krooni 10 13. voodi koos madratsitega (uus, soetamismaksumus üle 1000 EUR) - 15 000 krooni - lai, 2 madratsiga, ostetud 2000-2001 14. raadio-CD mängija minivariant (sisuliselt 3x väike muusikakeskus) 3 000 krooni - Inglise firma JVS, puldiga raadio, CD-mängija, 2 väikest Valjuhääldit (tegemist kalli tootega, ka Philipsi tooted sellest odavamad) 15. peeglid (3 suurt peeglit esikus, 1 nikerdustega raamis peegel magamistoas) 3 000 krooni - peeglid Soomes kallid, 2 kitsast ja 1 lai (1,2 x 2,0m) 16. rõdumööbli komplekt (laud, toolid, lamamistool) 500 krooni - 2 tooli, laud, lamamistool, kokkupandav plastikvoodi 17. siidist külgkardinad suurele nurgaaknale 1 000 krooni 18. esikuvaip (ca 140 x 300
  5. cm)500 krooni 19. kohviautomaat (2-süsteemne taval/espresso) 1 500 krooni - töökorras, hästi hoitud, ostetud Tallinnast Stockmanni kaubanduskeskusest 20. noad, kahvlid, lusikad jms 4 000 krooni - Hackmanni tooted (vähemalt 2 potti; komplekt 6-le inimesele; kahvlid, noad, lusikad, teelusikad; kruusid, taldrikud, kohvitassid jms) 21. televiisor 1 500 krooni - hageja viis nimetatud vara kohtuvaidluse käigus Kreutzwaldi korterist Viimsi Suvilasse (ise hinnanud väärtusega 0 krooni) 22.kuppelgrillahi 2 000 krooni 23. mikrolaineahi 2 000 krooni - mitmefunktsionaalne (max kasutamisvõimalused, töökorras) 24. metallist riiul + televiisori alus 6 300 krooni 25. klaaslaud (köök) 1 500 krooni 26. pesumasin Whirpool 6 000 krooni 27. eritellimusega tume polüestermööbel (XXX korteris): sektsioon klaasvitriinidega (ca 2500 kr), 3-poolega riidekapp (1500 kr), laud (750 kr), raamaturiiul (250
  6. kr)5 000 krooni 28. magamistoamööbel (Soome) (XXX korteris) - 2-inimese voodi 1 eraldi madratsiga, pähklipuu, 2 öökappi, kõrge 3 sahtliga kummut, 3-poolega riidekapp, meikimislaud sahtlite ja klaasplaadiga, raamitud peegel, aegumatu matt-pinnaga 10 000 krooni _________________________________ Ühisvara kokku väärtuses 4 602 550 krooni Poolte kooselu lõppemisel jäi vallasvarast kostja valdusesse p. 9 all märgitud sõiduauto väärtusega 6 000 krooni. Punktides 24 – 26 märgitud vara asub aadressil XXX(vara väärtus kokku koos sõiduautoga 19 800 krooni). Hagejale jäi p. 4 – 8; p. 10 – 23; p. 27 - 28 märgitud vara koguväärtuses 147 750 krooni (poolte kuni 2003.a. aprillini ühiseks elukohaks olnud üürikorterisse, kus hageja käesoleval ajal elab, ning XXX tänava korterisse – p 27-28 märgitud esemed). Kostja palub jätta hageja omandisse: 11 1. Kinnistu nr XXX - 1 500 000 krooni 2. elutoamööbel (nahkdiivan + 2 tugitooli) - 40 000 krooni 3. pesumasin Siemens 2 250 krooni 4. muusikakeskus Philips 1 500 krooni 5. televiisor Sony 10 000 krooni 6. põrandavaip 3 000 krooni 7. arvutikomplekt 12 000 krooni 8. tammepuust vanas stiilis uus laud (nahkdiivaniga samas stiilis) 7 500 krooni 9. tammepuust vanas stiilis kummut (eelnevaga samas stiilis) 7 500 krooni 10. voodi koos madratsitega (uus, soetamismaksumus üle 1000 EUR) 15 000 krooni 11. raadio-CD mängija minivariant 3 000 krooni 12. peeglid (3 suurt peeglit esikus, 1 nikerdustega raamis peegel magamistoas) 3 000 krooni 13. rõdumööbli komplekt (laud, toolid, lamamistool) 500 krooni 14. siidist külgkardinad suurele nurgaaknale 1 000 krooni 15. esikuvaip (ca 140 x 300
  7. cm)500 krooni 16. kohviautomaat (2-süsteemne taval/espresso) 1 500 krooni 17. noad, kahvlid, lusikad jms 4 000 krooni 18. eritellimusega tume polüestermööbel: sektsioon klaasvitriinidega 5 000 krooni 19. magamistoamööbel (Soome) voodi, 2 öökappi, kummut, 3-poolega riidekapp 10 000 krooni 20. televiisor 1 500 krooni 21. kuppelgrillahi 2 000 krooni 22. mikrolaineahi 2 000 krooni ________________________________________________________________________ Kokku 1 632 750 krooni Kostja omandisse jätta: 1. korteriomand reg. nr XXX asukohaga XXX, Tallinn - 1 700 000 krooni 2. kinnistu nr XXX asukohaga XXX, Tallinn - 1 250 000 krooni 3. sõiduauto XXX.a. 6 000 krooni 4. metallist riiul + televiisori alus 6 300 krooni 5. klaaslaud (köök) 1 500 krooni 6. pesumasin Whirpool 6 000 krooni Kokku 2 969 800 krooni PkS § 19 lg 1 kohaselt peaks kummalegi poolele kuuluma vara väärtuses 2 301 275 krooni (4 602 550 : 2). Kostja tehtud ühisvara jagamise ettepaneku kohaselt jääks kostjale ühisvara (2 969 800 – 2 305 275) = 668 525 krooni võrra enam. PkS § 19 lg 4 kohaselt kohustub kostja maksma hagejale rahalist hüvitist summas 668 525 krooni. Kostja palub määrata otsuse täitmise ajaks 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest tuginedes

§ 445

. Poolte vahel on vaidlusesemeks on jäänud ühisvara koosseis ja ühisvara väärtus. 12 Kostja on seisukohal, et puudub õiguslik alus lugeda abikaasade ühisvaraks järgmine vara altviiul, ostetud 1997.a. – väärtuses 79 500 krooni ja altviiuli poogen – 10

  1. Nimetatud viiul ja selle päraldiseks olev viiulipoogen kuulub kolmandale isikule, poolte täisealisele pojale R L´ele, kes õpib Soomes rakenduslikus kõrgkoolis viiuli erialal. Asjaolu, et abielu kestel tegid abikaasad või üks abikaasadest (konkreetsel juhtumil kostja A L) abikaasade ühisel otsusel rahalise väljamineku, ostes pojale õppe- ja töövahendi, ei ole aluseks konkreetse vara lugemiseks abikaasade ühisvaraks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et viiul on ostetud nende ühisele pojale õppe-ja töövahendiks. Viiul (põhjasedeli kohaselt Carlo Bergonzi Cremona 1741, tegelikkuses saksa päritoluga vana viiul) – väärtuses 3500 EUR so 54 600 krooni, kullatud nupuga poogen (ots katki) – 200 EUR s o 3 120 krooni, saksa päritoluga vana poogen – 500 EUR s o 7 800 krooni. Eelmärgitud vara nimetused ja väärtused on tõendatud
  3. 2005.a. Helsingi spetsialisti Ilkka Vainio arvamusega (Viulunrakentaja Risto Wainio ja Co, VDG liige, Apollonkatu 21, Helsinki, Finland). Hageja poolt märgitud kolmandat poognat kostja valduses ega omandis ei ole. Seda ei ole ka hinnatud, mistõttu jääb arusaamatuks hageja poolt märgitud kolmanda poogna hind. Spetsialisti poolt hinnatud viiul ja 2 poognat ei ole omandatud abielu kestel abikaasade ühiste rahaliste vahendite arvelt, vaid on kostja lahusvara. Käsitletava vara sai kostja päranduseks oma isalt, kes oli samuti viiuliõpetaja. Nimetatu on tõendatud tunnistajate RK`i ja TR`i ütlustega. Tunnistaja TR`i, Eesti Muusikaakadeemia professori, ütlustega on tõendatud, et poognad on omandatud kostja isa poolt 1930-ndate aastate lõpus või 40-ndate aastate alguses ning viiul ostetud kas 1969 või 1970 aastal Haapsalust 500 rubla eest ning et 70-ndate aastate alguses andis kostja isa viiuli ja poognad kostjale. Tunnistaja RK`i ütluste kohaselt osteti viiul kostja isa poolt 1960-ndate aastate lõpus ning et kostja isa andis viiuli kostjale. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et korteriomandisse kuuluv reaalosa – eluruum omandati hageja lahusvara arvelt. Asjaolu, et hageja on tasunud vaidlusaluse korteri ostmiseks võetud pangalaenu väidetavalt oma lahusvara (XXX ) üürirahade arvelt, ei ole hinnatav lahusvara arvelt korteri soetamisena. Hageja ei võõrandanud oma lahusvara ega tasunud selle müügist saadud summade arvel vahetult pangalaenu. Lahusvara väljaüürimisega saadud rahad suunas ta niinimetatud perekonna sissetulekutesse, mida kasutati ühiselt. Olenemata sellest, et XXX tn korter oli ja on hageja lahusvara, on siinkohal oluline ka asjaolu, et nimetatud korter oli hageja poolt üürile antud möbleerituna. Korterit kasutasid pooled koos oma lastega kuni 1990.aastani, mil kogu perekond asus elama Soome. Korteris asuv mööbel oli ja on poolte ühisvara, milles ka vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on koduse sisustuse esemete puhul vaid vara väärtus. Seega oli üürile antud nii korter kui ka ühisvaraks olev mööbel. Hageja ei ole tõendanud, et laenulepingu järgseid makseid teostas ta XXX tn korteri üüritasu arvelt. Suvila XXX oli arvates
  4. aastast kuni
  5. aastani (k.a.) välja üüritud. Üürilepingud sõlmis ja kõik üürirahad võttis vastu hageja. Kostja ei kontrollinud saadud summade konkreetset kasutamist, sest pooled olid abielus ning mingeid probleeme selles osas ei olnud. Suvila oli välja üüritud kodanikele nimedega S , A E , L. V , K K . Toimiku lk 17-23 asuvast hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et
  7. 1996.a. oli tasutud sissemaksena 10 000 krooni (kostja andmetel tasus selle üürnik V );
  9. 1997 tasutud 16 000 krooni ja 11 000 krooni, millistest summadest on tasutud augustis 1997.a. ennetähtaegselt osaliselt laenusumma summas 38 000 krooni;
  11. 1998.a. on üürnik S tasunud 6500 krooni ja
  12. 07.1998.a. tasutud laenusummast 2 294,91 krooni (põhivõlg + intressid); sularaha sissemakse üürnikult summas 15 000 krooni augustis 1998;
  14. 1999.a üürnik A Ellamaa poolt üle kantud 15 000 krooni, sellele järgnes
  16. 1999.a. laenulepingu järgne makse summas 2 294, 91 krooni. Toimiku lk 59-60 asuvast 30.04.2000.a KK sõlmitud rendilepingust (mida on hageja kahjuks püüdnud tasu puudutavas osas loetamatuks muuta) võib välja lugeda, et Kakumäe 13 suvila kasutamise eest kuulus hagejale tasumiseks 5-kohaline summa (eeldatavalt 21 000 krooni; sõnad „üks” ja „tuhat” on loetavad); t.lk. 61 asuvast
  18. 2001.a. K. Kreegimäega sõlmitud rendilepingust nähtuvalt sai hageja 24 000 krooni; t lk. 62 asuvast
  20. 2002.a. Kaire Kreegimäega sõlmitud rendilepingu kohaselt sai hageja 25 000 krooni. Hageja ei ole vastu vaielnud tema poolt aastatel 1996-2002 Kakumäe suvila üürimisele ja üüritasu vastuvõtmisele. Kostja on seisukohal, et hageja pangakontole XXX suvila üürimisest saadud summad olid abikaasade ühisvaraks ning nende arvelt tasuti ka pangalaenu. Tavatu ja ilma õigusliku aluseta oleks hageja pangakontodel asuvate summade selekteerimine hageja lahusvaraks ja poolte ühisvaraks. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ühisvara koosseisu kuuluvad ka abikaasade pangakontodel olevad summad so poolte sissetulekud (v.a. erandid, millised peavad olema eraldi tõendatud, näit. kinge, lahusvara võõrandamine ja selle alusel koheselt või lähiajal muu vara omandamine jms.). XXX tn korter osteti pangalaenuga, kus laenutaotlejaks oli kostja ja kaastaotlejaks hageja; pangalaenu saamiseks vajaliku hindamisteenuse eest tasus kostja; laenulepingu järgse kohustuse vara kindlustamises täitis kostja, vormistades kindlustuslepingu ja tasudes kindlustusmakseid. Nimetatu on tõendatud tsiviilasja materjalidesse
  22. 2005.a. esitatud dokumentaalsete tõenditega (pandi- ja ostumüügileping
  24. 1996.a; laenulepingu lisa
  26. 1997; eluasemelaenutaotlus; hindamisteenuse kviitung
  28. 1996; kindlustuspoliis nr 3000 0486409
  30. 1998; kindlustuspoliis 3000 3206237 08 1999; kodukindlustuspoliis 17087663
  32. 2000; kodukindlustuspoliis 41031397
  34. 2001). Seega ei ole alust lugeda Kreutzwaldi tn korterit kui vallasasja omandatuks hageja lahusvara arvelt ning tuleb asuda seisukohale, et XX tn korter kuulus vallasasjana abikaasade ühisvarasse. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, mille kohaselt tuleks jätta rahalise hüvitise väljamõistmisel arvestamata XXX ja XXX asuvate kinnistute maksumuste vahe (rahalise hüvitisena kostja kasuks). Vaidlus puudub kinnistute turuväärtuses ning selles, et mõlema kinnistu puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga. Ekslik on hageja seisukoht, et tulenevalt sellest, et kinnistute omandamiseks on kasutatud kummagi poole EVP-kroone ning et vallasja väärtus erastamata maal ja erastatud maa on sisuliselt samas suurusjärgus, siis vastab tänane kinnistute turuväärtus kinnistu oluliseks osaks olevate ehitiste väärtusele vallasasjadena. Hageja tugineb seejuures Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ vastusele
  36. 2005.a. Nimetatud vastus on antud hageja küsimustele
  38. 2005.a., milliste kohaselt sooviti vastust eeldusel, et maa erastamist kummalgi objektil ei ole veel toimunud. Põhjusel, et maa erastamine oli Viimsis toimunud juba 1998.aastal ning XXX 2000.aastal, siis ei ole kinnisvaraspetsialisti käsitletav vastus hageja kahele esimesele küsimusele käesoleva vaidluse kontekstis asjakohane. 1998.aastal ja 2000.aastal maa erastamist ca 30-35 00 krooni eest tingimusel, et maa erastamise avaldused olid tunduvalt varem esitatud (sellest olenes ostetava maa maksumus) ei saa võrdsustada kinnistu tänase turuväärtusega. Lisaks eeltoodule ei nähtu antud vastustest see, millist aastat silmas pidades on märgitud orienteeruv maa maksumus ja milliseid asjaolusid on arvestatud. Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ vastus ei ole põhistatud ega põhjendatud ning on antud mitteasjakohasele küsimusele. Mis puutub hageja väitesse, et Viimsi kinnistu hindamisel oleks tulnud jätta tähelepanuta ehitus-või kasutusloata ehitis (kuur või aiamaja), siis on spetsialist andnud arvamuse, et kuuri ja aiamaja olemasolu ei mõjuta objekti turuväärtust. 14 Samas ei ole hageja ka taotlenud aiamaja väärtuse mahaarvestamist Viimsi kinnistu väärtusest (seega tuleb lugeda vastavast väitest/taotlusest loobunuks). Hageja on esitanud vastuväite kostja poolt 04.11.2005.a. esitatud ühisvara koosseisule osas, millised on nimetatud punktides 29-
  39. Kohtuvaidluse võimalikult kiire lõppemise eesmärgil loobus kostja taotlusest lugeda ühisvara koosseisu
  41. 2005.a. esitatud ühisvara nimekirjas märgitud järgmise vara: p 29 – lastetoa mööbel (XXX korteris) p 30 – esikumööbel (XXX korteris) p 31 – köögimööbel (XXX korteris) p 32 – muruniiduk Kostja möönab, et ta on menetluse käigus koduse sisustuse esemete osas tema poolt näidatud väärtusi vähendanud. Nimetatu on olnud tingitud kostja soovist saavutada kasvõi selles osas kompromiss eesmärgiga vähendada vaidluse esemeks olevad osa ja lõpetada käesolev kohtuvaidlus võimalikult kiiresti. Kostja on teinud hagejal ettepaneku mitte loetleda üksikuid esemeid, vaid leppida kokku summaliselt. Kompromissina pakkus kostja
  43. 2005.a. selleks välja väärtuse 100 000 krooni. Hageja sellega ei nõustunud.
  45. 2006.a.istungil ja koheselt pärast seda tegi kostja hagejale ettepaneku hinnata Soomes asuva ja hageja kasutada olevad koduse sisustuse esemed eksperdi poolt. Hageja keeldus sellest kategooriliselt (e-kiri
  47. 2006.a.). Tingimustes, kus hageja keeldub kostjat ja hindajat oma eluruumidesse lubamast, ei ole olnud võimalik kostjal hankida mingeid tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Tulenevalt asjaolust, et hageja on põhjendamatult takistanud käsitletava vara väärtuse kindlaks tegemist spetsialisti poolt, lähtuda koduse sisustuse esemete puhul kostja poolt
  49. 2006.a. kohtule esitatud nimekirjas märgitust. Samuti tuleb siinkohal arvestada asjaoluga, et käsitletavad koduse sisustuse esemed on olnud pärast abielusuhete lõppemist seega juba enam kui 3 aastat hageja valduses ja kasutuses, kostja on asunud elama möbleeritud üürikorterisse. Seetõttu on mõistlik jätta koduse sisustuse esemed hagejale (v.a. nimekirjas näidatud kostja valduses olevad esemed). Kostja palub ühisvara jagada kostja poolt esitatud ettepaneku kohaselt ja jätta kohtukulud mõlema poole enda kanda. Kohtu põhjendused
  50. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et poolte vahel lõppesid abielusuhted aprillis 2003 ja abielu taastamine on võimatu. Vaidlus puudub poolte vahel ühisvara koosseisu kuuluva kinnisvara hinna ning jagamise osas. Vaidlus on poolte vahel ühisvara koosseisu osas, mis puudutab kahe viiuli ja nelja viiulipoogna soetamist abielu ajal ning kodusisustuse hinda ning jagamist, samuti kinnisvara soetamist lahusvara arvel. 5.Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud XXX abielu Tallinna Linna Perekonnaseisuosakonna Nõmme sektoris ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX (I kd 15 lk 9). PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et abielu kuulub abielu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le
  51. 6.Hageja soovib tagasi perekonnanime K. Tallinna Perekonnaseisuameti XXXtõendiga on tuvastatud, et A L ja L K abiellusid XXX ning hageja võttis perekonnanimeks L (I kd lk 52). Nimeseaduse § 11 lg 2 p 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus asub seisukohale, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle tagasi anda perekonnanimi K.
  52. Vaidlus puudub selles, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud XXX külas asuv kinnistu hinnaga 1 500 000 krooni tuleb jätta hageja omandisse (I kd lk 58, 77-88, 124, II kd lk 2, 5, 115). Vaidlus puudub selles, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud Tallinnas XXX asuv kinnistu hinnaga 1 250 000 krooni tuleb jätta kostja omandisse (I kd lk 74, 89-100, 124, II kd lk 1, 5, 115). Vaidlus puudub selles, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud korteriomand Tallinnas XXX on hinnatud 1 700 000 krooni (I kd lk 11-16, 28-29, 53-57, 73, 125, II kd lk 28, 66-73, 91-93, 136). Vaidlus puudub selles, et Tallinnas XXX korter osteti 06.08.1996.a 100 000 krooni eest, mille võtsid pooled laenuks Hoiupangast (I kd lk 13-16). Vaidlus on poolte vahel selles, kas hageja tasus pangalaenu koos intressidega – 123 050 krooni oma lahusvara, s.o temale lahusvarana kuulunud Tallinnas, XXX asuva eluruumi üürimisest saadu arvel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjaolu, et hageja on tasunud vaidlusaluse korteri ostmiseks võetud pangalaenu väidetavalt oma lahusvara (XXX ) üürirahade arvelt, ei ole hinnatav lahusvara arvelt korteri soetamisena. Hageja ei võõrandanud oma lahusvara ega tasunud selle müügist saadud summade arvel vahetult pangalaenu. Hageja esitatud väljavõte arvelduskontost ei kinnita, et XXX üürnikud M , T , K , M , Õ oleksid tasunud poolte laenukontole üüri (I kd lk 17-23). Asjakohane on kostja osundamine, et XXX korter oli hageja poolt üürile antud möbleerituna. Korterit kasutasid pooled koos oma lastega kuni 1990.aastani, mil kogu perekond asus elama Soome. Korteris asuv mööbel oli ja on poolte ühisvara, milles vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on kodusisustuse puhul vaid vara väärtus. Seega oli üürile antud nii korter kui ka ühisvaraks olev mööbel. Hageja ei ole tõendanud, et laenulepingu järgseid makseid teostas ta XXX tn korteri üüritasu arvelt. Kostja lahusvara, suvila XXX arvates
  53. aastast kuni
  54. aastani (k.a.), oli välja üüritud S , A E , L. V , K K . Üürilepingud sõlmis ja kõik üürirahad võttis vastu hageja. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 10.07.1996.a. oli tasutud sissemaksena 10 000 krooni, mille tasus kostja andmetel üürnik V , millele hageja vastu ei vaielnud; 04.08.1997 tasutud 16 000 krooni ja 11 000 krooni, millistest summadest on tasutud augustis 1997.a. ennetähtaegselt osaliselt laenusumma summas 38 000 krooni; 03.07.1998.a. on üürnik S tasunud 6 500 krooni ja 06.07.1998.a. tasutud laenusummast 2 294,91 krooni (põhivõlg + intressid); sularaha sissemakse üürnikult summas 15 000 krooni augustis 1998;
  56. 1999.a üürnik A E poolt üle kantud 15 000 krooni, sellele järgnes
  58. 1999.a. laenulepingu järgne makse summas 2 294, 91 krooni (I kd lk 17-23). 30.04.2000.a K K sõlmitud rendilepingust nähtuvalt kuulus Kakumäe suvila kasutamise eest hagejale tasumiseks eeldatavalt 21 000 krooni; 13.04.2001.a. K. K sõlmitud rendilepingust nähtuvalt sai hageja 24 000 krooni; 24.05.2002.a. K K sõlmitud rendilepingu kohaselt sai hageja 25 000 krooni (I kd lk 59-63). KK18.12.2003 elektronkirjaga on tuvastatud, et 2000.a lepingu alusel tasus ta hagejale 24 000 krooni (I kd lk 64). Hageja ei ole vastu vaielnud tema poolt aastatel 1996-2002 kostjale kuulunud lahusvara Kakumäe suvila üürimisele ja üüritasu vastuvõtmisele. 16 Kuna ühisvara koosseisu kuuluvad ka abikaasade pangakontodel olevad summad s o poolte sissetulekud, välja arvatud kinge, lahusvara võõrandamine ja selle alusel koheselt või lähiajal muu vara omandamine jms, siis asub kohus seisukohale, et hageja pangakontole laekunud Kakumäe suvila ja XXX korteri üürimisest saadud summad olid abikaasade ühisvaraks ning nende arvelt tasuti ka pangalaenu. XXXasuv korter osteti pangalaenuga, kus laenutaotlejaks oli kostja ja kaastaotlejaks hageja; pangalaenu saamiseks vajaliku hindamisteenuse eest tasus kostja; laenulepingu järgse kohustuse vara kindlustamises täitis kostja, vormistades kindlustuslepingu ja tasudes kindlustusmakseid, mis on tõendatud 06.08.1996.a pandi- ja ostumüügilepingu, 05.08.1997 laenulepingu lisa nr 1, eluasemelaenutaotluse, 01.07.1996 hindamisteenuse kviitungi, 28.07.1998 kindlustuspoliisi nr 3000 0486409, 08.1999 kindlustuspoliisi 3000 3206237; 07.08.2000 kodukindlustuspoliisi 17087663; 08.08.2001 kodukindlustuspoliisiga 41031397 (I kd lk 11-16, II kd lk 66-73). Kohus jätab tähelepanuta Tallinna kesklinna korterite turuhinnad kuna need ei puutu asjasse (II kd lk 118-129). Kohus asub seisukohale, et tõendamata on asjaolu, et XXX asuv korteriomand on omandatud hageja lahusvara arvel. Seega tuleb lugeda XXX asuv korteriomand hinnaga 1 700 000 krooni ühisvara koosseisu.
  59. Poolte vahel on vaidlus viiuli ja altviiuli ning viiulipoognate ühisvarasse kuuluvuse üle. Kostja on seisukohal, et puudub õiguslik alus lugeda abikaasade ühisvaraks altviiul, ostetud 1997.a. – väärtuses 79 500 krooni ja altviiuli poogen – 10 070 krooni. Nimetatud viiul ja selle päraldiseks olev viiulipoogen kuulub kolmandale isikule, poolte täisealisele pojale R L´ele, kes õpib Soomes rakenduslikus kõrgkoolis viiuli erialal. Asjaolu, et abielu kestel tegid abikaasad või üks abikaasadest (konkreetsel juhtumil kostja A L) abikaasade ühisel otsusel rahalise väljamineku, ostes pojale õppe- ja töövahendi, ei ole aluseks konkreetse vara lugemiseks abikaasade ühisvaraks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et viiul on ostetud nende ühisele pojale õppe-ja töövahendiks. Viiul (põhjasedeli kohaselt Carlo Bergonzi Cremona 1741, tegelikkuses saksa päritoluga vana viiul) – väärtuses 3 500 EUR so 54 600 krooni, kullatud nupuga poogen (ots katki) – 200 EUR s o 3 120 krooni, saksa päritoluga vana poogen – 500 EUR s o 7 800 krooni. Eelmärgitud vara nimetused ja väärtused on tõendatud
  61. 2005.a. Helsingi spetsialisti I V arvamusega (Viulunrakentaja R W ja C , VDG liige, XXXX) (I kd lk 107-109). Hageja poolt märgitud kolmandat poognat kostja valduses ega omandis ei ole, seda ei ole ka hinnatud. Hageja on esitanud viiuli ja –poognate passid aastast
  62. Kostja väiteil ei ole spetsialisti poolt hinnatud viiul ja 2 poognat omandatud abielu kestel abikaasade ühiste rahaliste vahendite arvelt, vaid on kostja lahusvara. Käsitletava vara sai kostja päranduseks oma isalt, kes oli samuti viiuliõpetaja. Tunnistaja TR`i, Eesti Muusikaakadeemia professori, ütlustega on tõendatud, et viiulipoognad on omandatud kostja isa poolt 1930-ndate aastate lõpus või 40ndate aastate alguses ning viiul ostetud, kas 1969 või 1970 aastal Haapsalust 500 rubla eest ning et 70-ndate aastate alguses andis kostja isa viiuli ja poognad kostjale. Tunnistaja RK`i ütluste kohaselt osteti viiul kostja isa poolt 1960-ndate aastate lõpus ning et kostja isa andis viiuli kostjale. Kostja seletusega 22.06.2005 eelistungil on leidnud kinnitust, et kostja isa ostis 1969 või 1970.a Haapsalust uue viiuli. Poognad on ostetud 30-40.aastatel isa poolt ja kostja sai pärast need endale. Kostja ostis pojale viiuli oma raha eest ja see on tema tööriist. Kohtul puudub alus kahelda, et tunnistajate TR`i ja RK`i vande all antud ütlused on väärad. Kohus leiab, et viiul Carlo Bergonzi Cremona 1741 ja kaks poognat on kostja lahusvara. Asjaolu, et poolte abielu ajal soetati pojale viiul, ei anna alust arvata nimetatud viiulit koos poognaga ühisvara hulka, kuna hageja ei tõendanud, et selle raha kulutas kostja üksnes enda huvides või et see raha oli kostjal pärast abielusuhete lõppemist alles (I kd lk 107-109). Viiuli passist nr 17 004784, poognate passidest 004802, 014320 ja 004784 nähtuvalt kuulusid need kostjale, küll aga ei kinnita muusikariistade passid nende ostmist abielu ajal. Eelmärgitud passid on antud välja Kultuuriministeeriumi poolt ja võimaldasid kostjal koos muusikariistadega ületada riigipiiri aastatel 1988 – 1992 (I kd lk 110-123). Hageja väide, et kostja pidanuks esitama notariaalselt tõestatud lepingud viiulite kinke kohta ei ole tõsiselt võetav kuna kostja kinnitas, et sai isalt viiuli ja poognad endale. Tunnistajate TR`i ja RK`i ütlustega on tõendatud, et kostja isa andis viiuli ja poognad kostjale. Kostja ega tunnistajad ei kinnitanud viiuli ega poognate kinget, vaid viitasid kostja isa poolt nende üleandmist kostjale. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et viiulid ja poognad hinnaga 91 085 krooni ei kuulu ühisvara hulka ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluse ajal on kostja esitanud 2003.a ja 2005.a täiendava ühisvara koosseisu ja maksumuse. 2006.a taotlesid pooled vara hindamist. Kostja tegi ettepaneku hinnata hageja juures asuv kodusisustus. Hageja esindaja 13.02.2006 elektroonilise kirjaga on leidnud kinnitust, et kostja esindaja ettepanek koduse vara hindamiseks kostja valitud spetsialisti poolt ei olnud hagejale vastuvõetav kuna ta on kaotanud kostja vastu lugupidamise ja usalduse. Hageja palus ära viia kõnealune vara, millelt ei soovinud kostjalt rahalist hüvitist (II kd lk 99). Hageja on möönnud, et kostja märgitud kodusisustus on soetatud abielu ajal, kuid on väärtusetu. Kohus soostub kostja seisukohaga, et kuna tingimustes, kus hageja keeldub kostjat ja hindajat oma eluruumidesse lubamast, ei ole olnud võimalik kostjal hankida mingeid tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Tulenevalt asjaolust, et hageja on põhjendamatult takistanud käsitletava vara väärtuse kindlaks tegemist spetsialisti poolt, tuleb lähtuda kodusisustuse puhul kostja esitatud nimekirjas märgitust. Samuti tuleb siinkohal arvestada asjaoluga, et käsitletav kodusisustus on olnud pärast abielusuhete lõppemist enam kui kolm aastat hageja valduses ja kasutuses. Seetõttu on õiglane ja mõistlik jätta kodusisustuse esemed poolele, kelle valduses esemed asuvad. 9.Kohus asub seisukohale, et asjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et poolte ühisvara moodustab:
  63. korteriomand registriosa nr XXX aadressil XXX - 1 700 000 krooni
  64. kinnistu nr. XXX aadressil XXX - 1 500 000 krooni
  65. kinnistu nr XXX01 aadressil XXX, Tallinn - 1 250 000 krooni
  66. elutoamööbel (nahkdiivan + 2 tugitooli) - 40 000 krooni - suur nahkdiivan + 2 tugitooli, millistel nikerdustega raamjalad, tamm, hästi hooldatud, peres väikesi lapsi ja koduloomi ei olnud
  67. pesumasin Siemens 2 250 krooni - väga heas töökorras, uuena maksis 3500 FIM
  68. muusikakeskus Philips - 1 500 krooni - LP-mängija, CD-mängija, raadio ja duubelkassett-mängija, koos spetsiaalse klaaskapiga
  69. televiisor Sony - 10 000 krooni - värviteler, lameekraan, uuena maksis 1200 EUR(18 720 krooni)
  70. põrandavaip - 3 000 krooni - paks Pärsia vaip, hästi hooldatud, katab peaaegu kogu elutoa põranda
  71. sõiduauto XXX.a., ostetud 1991-92 kasutatuna - 6 000 krooni - ei ole sõidukorras, seisnud 3 aastat kasutamata
  72. arvutikomplekt - 12 000 krooni - õhuke monitor, ostetud 1999.aastal; ekraan Siemens, arvuti Philips, 18 uuena maksumus üle 1300 EUR (20 280 krooni)¸ ostetud 2001-2002
  73. tammepuust vanas stiilis uus laud (nahkdiivaniga samas stiilis) - 7 500 krooni - hästi hooldatud, vana stiili imitatsioon nikerdustega, tamm ca 1,2 x 2,5 m
  74. tammepuust vanas stiilis kummut (eelnevaga samas stiilis) - 7 500 krooni
  75. voodi koos madratsitega (uus, soetamismaksumus üle 1000 EUR) - 15 000 krooni - lai, 2 madratsiga, ostetud 2000-2001
  76. raadio-CD mängija minivariant (sisuliselt 3x väike muusikakeskus) 3 000 krooni - Inglise firma JVS, puldiga raadio, CD-mängija, 2 väikest Valjuhääldit (tegemist kalli tootega, ka Philipsi tooted sellest odavamad)
  77. peeglid (3 suurt peeglit esikus, 1 nikerdustega raamis peegel magamistoas) 3 000 krooni - peeglid Soomes kallid, 2 kitsast ja 1 lai (1,2 x 2,0m)
  78. rõdumööbli komplekt (laud, toolid, lamamistool) 500 krooni - 2 tooli, laud, lamamistool, kokkupandav plastikvoodi
  79. siidist külgkardinad suurele nurgaaknale 1 000 krooni
  80. esikuvaip (ca 140 x 300 cm) 500 krooni
  81. kohviautomaat (2-süsteemne taval/espresso) 1 500 krooni - töökorras, hästi hoitud, ostetud Tallinnast Stockmanni kaubanduskeskusest
  82. Hackmanni tooted (vähemalt 2 potti; komplekt 6-le inimesele; kahvlid, noad, lusikad, teelusikad; kruusid, taldrikud, kohvitassid jms) 4 000 krooni
  83. televiisor 1 500 krooni 22.kuppelgrillahi 2 000 krooni
  84. mikrolaineahi 2 000 krooni - mitmefunktsionaalne (max kasutamisvõimalused, töökorras)
  85. metallist riiul + televiisori alus 6 300 krooni
  86. klaaslaud (köök) 1 500 krooni
  87. pesumasin Whirpool 6 000 krooni
  88. eritellimusega tume polüestermööbel (XXX korteris): sektsioon klaasvitriinidega (ca 2500 kr), 3-poolega riidekapp (1500 kr), laud (750 kr), raamaturiiul (250 kr) 5 000 krooni
  89. magamistoamööbel (Soome) (XXX korteris) - 2-inimese voodi 1 eraldi madratsiga, pähklipuu, 2 öökappi, kõrge 3 sahtliga kummut, 3-poolega riidekapp, meikimislaud sahtlite ja klaasplaadiga, raamitud peegel, aegumatu matt-pinnaga 10 000 krooni _________________________________ Ühisvara kokku väärtuses 4 602 550 krooni PkS § 18 lg 2, mille kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Käesolevas asjas tuleb ühisvara kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga ja jagada ühisvara võrdsetes osades. PkS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Käesolevas asjas tuleb ühisvara kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga ja jagada ühisvara võrdsetes osades. Seega ei kuulu kohaldamisele hageja viidatud PkS § 19 lg 2 p
  90. 19 PkS § 19 lg 4 järgi kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kohus leiab, et hageja omandisse tuleb jätta:
  91. Kinnistu nr XXX - 1 500 000 krooni
  92. elutoamööbel (nahkdiivan + 2 tugitooli) - 40 000 krooni
  93. pesumasin Siemens 2 250 krooni
  94. muusikakeskus Philips 1 500 krooni
  95. televiisor Sony 10 000 krooni
  96. põrandavaip 3 000 krooni
  97. arvutikomplekt 12 000 krooni
  98. tammepuust vanas stiilis uus laud (nahkdiivaniga samas stiilis) 7 500 krooni
  99. tammepuust vanas stiilis kummut (eelnevaga samas stiilis) 7 500 krooni
  100. voodi koos madratsitega (uus, soetamismaksumus üle 1000 EUR) 15 000 krooni
  101. raadio-CD mängija minivariant 3 000 krooni
  102. peeglid (3 suurt peeglit esikus, 1 nikerdustega raamis peegel magamistoas) 3 000 krooni
  103. rõdumööbli komplekt (laud, toolid, lamamistool) 500 krooni
  104. siidist külgkardinad suurele nurgaaknale 1 000 krooni
  105. esikuvaip (ca 140 x 300 cm) 500 krooni
  106. kohviautomaat (2-süsteemne taval/espresso) 1 500 krooni
  107. Hackmanni tooted (vähemalt 2 potti; komplekt 6-le inimesele; kahvlid, noad, lusikad, teelusikad; kruusid, taldrikud, kohvitassid jms) 4 000 krooni
  108. eritellimusega tume polüestermööbel: sektsioon klaasvitriinidega - 5 000 krooni
  109. magamistoamööbel (Soome) voodi, 2 öökappi, kummut, 3-poolega riidekapp 10 000 krooni
  110. televiisor 1 500 krooni
  111. kuppelgrillahi 2 000 krooni
  112. mikrolaineahi 2 000 krooni ________________________________________________________________________ Kokku 1 632 750 krooni Kostja omandisse tuleb jätta:
  113. korteriomand reg. nr XXX asukohaga XXX, Tallinn - 1 700 000 krooni
  114. kinnistu nr XXX01 asukohaga XXX, Tallinn - 1 250 000 krooni
  115. sõiduauto XXX.a. 6 000 krooni
  116. metallist riiul + televiisori alus 6 300 krooni
  117. klaaslaud (köök) 1 500 krooni
  118. pesumasin Whirpool 6 000 krooni Kokku 2 969 800 krooni PkS § 19 lg 1 kohaselt peab kummalegi poolele kuuluma vara väärtuses 2 301 275 krooni (4 602 550 : 2). Seega jääb kostjale ühisvara (2 969 800 – 2 305 275) = 668 525 krooni võrra enam. Arvestades asjaolu, et kostja on saanud ühisvara 668 525 krooni väärtuses enam, tuleb märgitud summa hageja kasuks välja mõista kostjalt. Hageja väide kohtuistungil, et kostja pidanuks esitama vastuhagi on ebaõige kuna hageja esitas hagi 07.07.2003 s o kuni 01.01.2006 kehtinud

ajal. 20

§ 445

lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus asub seisukohale, et otsuse täitmist kostjalt hageja kasuks rahalise hüvitise 668 525 krooni väljamõistmise osas tuleb täitmise tähtajaks määrata kolm kuudi arvates kohtuotsuse jõustumisest tuginedes

§ 445

. 10.

§ 386

lg-te 2 ja 5 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kohus võib hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Kohus leiab, et Tallinna Linnakohtu 23.12.2003 määrus, millega kanti Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kostja kasuks hüpoteek summas 220 000 krooni tuleb tühistada. 11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne

alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

sätestatut.

§ 60

lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

§ 61

lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale.

§ 61

lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri 23.08.1999 määrusega nr 42 kehtestati hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Hageja on tasunud abielulahutuse hagilt riigilõivu 300 krooni. Hageja on kandnud õigusabikulu summas 47 200 krooni (II kd lk 137-147). Kohus asub seisukohale, et arvestades asja keerukust ja töö mahtu abielulahutuse asjas, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 2 000 krooni. Seega tuleb abielulahutusega kantud menetluskulu 2 300 krooni välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kostja on kandnud õigusabikulu summas 67 602,20 krooni (II kd lk 152-171). Kuna ühisvara jagamise asjas tuleb hagi rahuldada osaliselt, siis kohus jätab poolte ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.

§ 52

p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud.

§ 54

lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub pooltelt igaühelt väljamõistmisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud

§ 54

lg 4 järgi postikulu (18,80 + 30,80 + 30,80 + 31,70 + 30,80 + 31,10 + 19,80 + 19,80) : 2 = 106,80 krooni riigituludesse (I kd lk 139, II kd lk 40-41, 56, 81, 21 100, 109-110). Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Viivi Villemson kohtunik 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.