) § 6 alusel Eesti kodakondsuse saamiseks (tl 29). 2. KMA 13.02.2007.a Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemise lõpetamise otsusega nr 8 lõpetati M.K 27.11.2006.a
Otsuses põhjenduse kohaselt ei ole M.K elanud enne Eesti Vabariigi kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva püsivalt Eestis viimased viis aastat ning sellest tulenevalt ei vasta ta
tingimustele. Nimetatud põhjusel lõpetati
3. M.K esitas 16.03.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 1) tühistada KMA 13.02.2007.a Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemise lõpetamise otsus nr 8; 2) kohustada KMA-t M.K Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlust jätkama; 3) tuvastada, et M.K on täitnud
Kohus võttis kaebuse 26.03.2007.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks KMA (tl 13). Kohtuistungil 12.09.2006.a kaebaja täpsustas kaebuse taotlusi selgitades, et kolmandana märgitud taotlus tuvastada, et M.K on täitnud
punktides 2¹ ja 2² sätestatud tingimused – ei ole iseseisev taotlus, vaid hõlmatud kahe esimesega (tl 92). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on sisuliselt ebaõige, motiveerimata ning vastuolud seaduse ja põhiseadusega (PS). 4.1
Viidatud sätte alusel ei eeldata kodakondsuse saamise eeltingimusena eestis viibimist, vaid elukohta Eestis. Elukoha mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku ja rahvastikuregistri seaduse relgulatsioonist. Kaebaja vastab
Ta on viimase 5 aasta jooksul püsivalt elanud Eestis. 4.2 Vaidlustatud otsuses sisalduv
tõlgendusviis on vastuolus PS §-dega 12, 26, 29 ja 34. Vaidlustatud otsus diskrimineerib kaebajat tegevusala järgi (§ 12). Eesti Vabariik seab piirangud enda kodaniku abikaasa valikule – kui abikaasa töötab merelaeva kaptenina, siis ei anta temale Eesti kodakondust ega lubata tal Eestis töötada merelaeva kaptenina enne, kui ta on saanud Eesti kodakondsuse (§ 26). Seaduses ei ole sätestatud Eestis elavale ja Eesti kodakondsust taotlevale isikule keeldu töötada laevakaptenina (§ 29). Kaebaja õigust vabalt liikuda ei saa
alusel piirata (§ 34). 5. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 5.1 Välismaalaste seaduse (VMS) § 4² kohaselt loetakse püsivalt Eestis elamiseks Eestis elamisluba omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Seega VMS sätestab ühiselt ja selgelt, mida võib pidada püsivalt Eestis elamiseks. Kuigi
sõnastuses kasutatakse mõistet „elamine“, ei tähenda see iseenesest kodakondsuse saamise tingimuste leevendamist. Eestis viibimise all võib mõista nii elamist elamisloa alusel, kui ka viibimist mõnel muul alusel, näiteks viisa alusel. Püsivalt Eestis elamise mõiste sisustamisel saab lähtuda VMS §-st 4². Eestis püsivalt elamise defineerimisel ei ole õige lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 14. 5.2 Kaebaja ei vasta Eesti kodakondsuse saamiseks
-s sätestatud tingimustele – ta ei ole täitnud Eestis püsivalt elamise nõuet. Piiriületuste andmebaasi kohaselt on kaebaja Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul viibinud Eestist eemal üle 183 päeva. Seda ei muuda olematuks ka asjaolu, et kaebajal on Eestis perekond ning et ta on alates 1997.a Eestis elanud.
§-s 6 sätestatud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ei ole vastuolus PS-ga, mistõttu ei ole Ps-ga vastuolus ka KMA otsus. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 2 6.1 Kõigepealt märgib kohus, et ta ei nõustu kaebaja väitega, et kaevatav otsus on motiveerimata. Otsuse põhjenduses sisaldub nii selle andmise õiguslik, kui faktiline alus, mis on omavahel loogiliselt seotud. Kohus leiab, et kaevatava haldusakti põhjendus on, asjakohane, arusaadav ja piisav. 6.2 M.K Eesti kodakondsuse sooviavalduse menetlemine lõpetati
lõike 4 alusel põhjusel, et M.K pole elanud enne sooviavalduse esitamise päeva püsivalt Eestis viimased viis aastat, mistõttu ei vasta
-s sätestatud tingimustele.
lõike 4 kohaselt kui isik ei vasta
-s sätestatud tingimustele, siis tema sooviavalduse menetlemine lõpetatakse ning talle teatatakse sellest kirjalikult. Tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks on sätestatud
§-s 6. Muuhulgas peab Eesti kodakondsust saada sooviv välismaalane selle paragrahvi lõike 2¹ kohaselt olema elanud enne Eesti kodakondsuse sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, milles viimased viis aastat püsivalt. 6.3 KMA leiab õigesti, et VMS § 4² kohaselt loetakse püsivalt Eestis elamiseks Eestis elamisluba omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Kohus ei nõustu kaebajaga, et
ÜS-e või rahvastikuregistri seaduse regulatsioonist. Kuivõrd seadusandja on VMS § 4²-s selgelt öelnud, mida ta käsitleb Eestis püsivalt elamisena, puudub vajadus pöörduda muude seaduste poole, eriti aga teise õigusharu seaduse poole.
sätestab nõuded välismaalasele, mistõttu on õiguse süsteemi arvestades põhjendatud pöörduda just välismaalase Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid reguleeriva VMS poole. Oluline on veel märkida, et 15.06.2006.a vastuvõetud ja 08.07.2006.a jõustunud
, karistusregistri seaduse ja sellest tulenevalt riigilõivuseaduse muutmise seaduse, millega täiendati
lõikega 2¹, eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduse eesmärgiks ühtlustada mõistete süsteem ning viia
kooskõlla VMS-s tehtavate muudatustega ning uue Euroopa Liidu kodaniku seaduse redaktsiooniga (tl 81-85). 6.4 Kohus ei nõustu, et kaebajaga, et kaevatavas otsuses sisalduv tõlgendusviis oleks vastuolus PS §-dega 12, 26, 29 ja 34. Kaevatav otsus ei diskrimineeri kaebajat tegevusala järgi, ei sea piiranguid abikaasa valikule, ei keela töötada laevakaptenina ega piira kaebaja õigust vabalt liikuda. Kuna M.K Eesti kodakondsuse sooviavalduse menetlemist ei lõpetatud seoses tema töötamisega valitud elukutsel, vaid seetõttu, et ta ei vasta Eesti kodakondsuse saamiseks
-s sätestatud tingimustele, ei kujuta otsus endast kaebaja diskrimineerimist tegevusala järgi. Kuna M.K omab Eestis elamiseks pikaajalise elaniku elamisluba on talle tagatud õigus elada Eestis koos oma perekonnaga. Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetluse lõpetamisega ei võeta isikult õigust vabalt liikuda ja töökohta valida. 6.5 Asjas puudub vaidlus, et M.K on enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva viibinud Eestist eemal üle 183 päeva aastas. Nimetatud asjaolu nähtub piiriületuste andmebaasi väljavõttest (tl 40-45) ja kaebaja on seda kinnitanud (tl 94). Seega on KMA kaevatavas otsuses õigesti leidnud, et M.K pole elanud enne sooviavalduse esitamise päeva püsivalt Eestis viimased viis aastat. Seetõttu ei vasta ta
lõikes 2¹ sätestatud tingimusele, mistõttu tema Eesti kodakondsuse sooviavalduse menetlemise lõpetamine
Kuna kaevatav otsus on õiguspärane, puudub alus selle tühistamiseks ja KMA kohustamiseks M.K Eesti kodakondsuse sooviavalduse menetluse jätkamiseks. 3 7. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.