3-08-1209/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1209 Haldusasi O.B riigi õigusabi taotlus. RESOLUTSIOON Jätta O.B riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edastada käesolev kohtumäärus O.B-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest (HKMS § 471; § 94). ASJAOLUD 25.06.2008 saabus halduskohtusse O.B vabas vormis koostatud riigi õigusabi taotlus konsultatsiooniks ja advokaadi määramiseks. Tallinna Halduskohtu 26.06.2008 määrusega teavitati taotlejat vajadusest esitada kohtule korrektselt täidetud riigi õigusabi taotlus koos majandusliku seisundi teatisega. Kohus andis taotlejale 15 päeva aega kohtunõudele vastamiseks ja edastas riigi õigusabi taotluse venekeelse blanketi koos majandusliku seisundi teatisega. 04.07.2008 saabus kohtule O.B riigi õigusabi taotlus koos majandusliku seisundi teatisega. Ühtlasi on esitatud ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Taotleja soovib riigi õigusabi vangla poole pöördumiseks hüvituse taotlusega ja kohtus õiguste kaitsmiseks, selgitades, et ta saatis Tallinna vanglast kaks kirja Strasbourgi Inimõiguste kohtule vangla kulul, kuid kirjad kohtusse ei jõudnud. KOHTU PÕHJENDUSED Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sama seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotluse kohaselt soovib O.B riigi õigusabi moraalse kahju hüvitamise kaebuse koostamiseks kohtule. Kohus leiab, et nimetatud kaebuse koostamiseks ei ole otstarbekas määrata riigi kulul esindajat, kuna moraalse kahju hüvitamise kaebuse koostamine on oma olemuselt kaebaja emotsionaalse seisundi kirjeldamine. Nimetatud asjaolu ei vaja õiguslikku põhjendamist ning oma emotsioonide kirjeldamisega on isik võimeline iseseisvalt hakkama saama ja kaebuses vabas vormis oma hingelist seisundit kirjeldama. Lähtudes eeltoodust jätab kohus O.B riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega ning taotleja on ise võimeline ilma advokaadi abita oma õigusi ja huve haldusorgani tasandil ja kohtus kaitsma. Kohus juhindub seejuures Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30.05.2005 määrusest nr 2-3/727/05, milles on asutud seisukohale, et advokaadi õigusteenuse mittesaamine võib õiguslike teadmisteta kaebajal halduskohtumenetluses raskendada seadusest tulenevate menetlusõiguste kasutamist. Kuid halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mis nõuab halduskohtu aktiivset rolli menetluses, mis ei piirdu üksnes protsessiosaliste väidete hindamisega. Kui keegi on pöördunud kaebusega halduskohtusse, siis tuleb halduskohtul teha omalt poolt kõik võimalik selgitataks välja nii kaebuse sisu (miks isik leiab, et on tema õigusi rikutud) kui ka kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Uurimisprintsiibi tõttu ei ole kohus seotud protsessiosaliste väidetega. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel, nagu on rõhutatud Riigikohtu 16.10.2002 määruses haldusasjas nr 3-3-1-41-02. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks riigi õigusabi seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1 (Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2005 määrus asjas nr 23/1021/05). Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p 1 kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Kohus käesoleval juhul ei otsusta O.B riigilõivu tasumisest vabastamise üle, kuna kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Elle Kask Kohtunik 2