3-04-129/26

3-04-129 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2007.a Tallinn Haldusasja number 3-04-129 Haldusasi N. S. kaebus Eesti Vabariigilt Justiitsministeeriumi kaudu kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 19.06.2007.a Menetlusosalised Kaebaja N. S., esindaja vandeadvokaat Mati Maksing Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Margit Lauri RESOLUTSIOON Jätta N.S. kaebus rahuldamata Määrata Advokaadibüroo HETA vandeadvokaatide Mati Maksingu ja Triinu Verniku poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 12 637 krooni ja 80 senti Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.S. vallandati 25.02.1992.a Tallinnas paikneva Vene Föderatsiooni sõjaväeosa nr 09772 alluvuses oleva Balti Laevastiku Muuseumi kunstnik-restauraatori ametikohalt. Tallinna Linnakohtu 11.07.1994.a otsusega ennistati N.S. tööle ning sõjaväeosalt ja muuseumilt mõisteti kaebaja kasuks solidaarselt välja 19 845 krooni. Täitemenetluse käigus selgus, et kohtuotsust ei ole Eestis võimalik täita, sest sõjaväeosa nr 09772 koos muuseumiga oli Eestist lahkunud ja oma arve Venemaa Keskpanga Tallinna filiaalis 22.07.1994.a sulgenud. Pärast Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades antava õigusabi ja õigussuhete lepingu (edaspidi õigusabileping) jõustumist taotles kaebaja Tallinna Linnakohtu otsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist Vene Föderatsiooni territooriumil. 14.11.1996.a määrusega jättis Kaliningradi oblastikohtu tsiviilasjade kolleegium kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise taotluse rahuldamata, põhjendades seda Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise õigusabilepingu artikliga
2. Kohus märkis, et taotlusele lisatud tõendite kohaselt oli kohtusse kostja esindajana kutsutud muuseumi endine ülem S. Š., kellel vaidluse läbivaatamise hetkel puudusid volitused muuseumi esindamiseks. Muuseumi ülem alates augustist 1992.a kuni käesoleva ajani on F. M., kelle väitel muuseumi kohtusse ei kutsutud, täitmise taotluse juures vastavad dokumendid puuduvad. Teise taotluse rahuldamisest keelumise alusena märkis oblastikohus, et tööle ennistamise vaidlust olnuks pädev lahendama üksnes kostja asukohajärgne kohus, seega Vene Föderatsiooni kohus.
3. N.S. pöördus 07.11.2003.a Justiitsministeeriumi poole ja taotles talle tekitatud kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt on tegemist Eesti riigi suutmatusega tagada kohtuotsuse täitmine. Kohus rikkus menetlusnorme, sest kostjat kohtusse ei kutsutud. Seetõttu ei olnud tal võimalik vaidlustada ka kohtuotsuse täitmisest keelduvat Vene Föderatsiooni kohtu määrust. Kaebaja ei saa enam hagiga pöörduda Vene kohtusse, sest asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Tallinna Linnakohus rikkus kaebaja hagi läbivaatamisel kohtumenetluse norme ja seega ka inimõigusi.
4. Justiitsministeeriumi 18.11.2003.a kirjaga nr 2-7-04/2827 jäeti taotlus rahuldamata. Justiitsministeerium leidis, et on omalt poolt järginud õigusabilepingut ning kõik kohtu poolt esitatud dokumendid, sealhulgas kinnituse kohtukutse kätteandmise kohta, Vene poolele saatnud. Justiitsministeerium ei vastuta kohtu poolt esitatud dokumentide sisulise poole eest. Samuti selgitati kaebajale võimalusi otsuse täitmise saavutamiseks või uue hagi esitamiseks Vene Föderatsiooni kohtusse.
5. N.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi keeldumine temale tekitatud kahju hüvitamisest ja mõista Eesti Vabariigilt välja hüvitis 19 845 krooni. Kaebuse kohaselt sisaldab tsiviilasja toimik ümberlükkamatuid andmeid selle kohta, et kohtukutseid kostjale tõepoolest ei saadetud. Sellest, et Tallinna Linnakohus rikkus asja menetlemisel kohtumenetluse norme, sai kaebaja teada Kaliningradi oblastikohtu määrusest, mille ta sai kätte alles 01.08.1997.a Justiitsministeeriumi kaudu. Selleks ajaks oli apellatsioonitähtaeg möödas, kuid kaebaja poleks saanud ka tähtaja järgimisel oblastikohtu seisukohta vaidlustada, sest see on sisuliselt õige. Kuna kaebajal pole võimalik sõjaväeosalt nr 09772 ja Balti Laevastiku Muuseumilt väljamõistetud hüvitist kätte saada sellepärast, et Eesti Vabariigi kohus rikkus kaebaja hagi menetledes tsiviilkohtumenetluse norme, peab kaebajale tekiatud varalise kahju 19 845 krooni hüvitama Eesti riik.
6. Tallinna Halduskohtu 30.11.2004.a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. N.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2006.a otsusega jäeti N.S. apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtuotsus muutmata. N.S. esitas kassatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2006.a otsusega N.S. kassatsioonkaebus rahuldati, Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2006.a otsus ja Tallinna Halduskohtu 30.11.2004.a otsus tühistati ning asi saadeti uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Otsuses leiti, et kvalifitseeritud õigusabi puudumise tõttu esimese astme kohtus ei ole võimalik N.S.le ette heita seda, et ta ei ole esitanud kõiki taotlusi kohtumenetluses õigeaegselt. Tallinna Halduskohus peab N.S. kaebuse uuesti läbi vaatama, võimaldades tal esitada kaebuse täiendusi.
7. Tallinna Halduskohtu 29.12.2006.a määrusega võeti N.S. kaebus uuesti menetlusse ja N.S.le anti võimalus kaebuse ümbervormistamiseks vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2006.a otsusele.
8. N.S. esitas 30.01.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse täpsustuse (kd I, tl 7-15), milles palus: 1) tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi keeldumine kaebajale tekitatud kahju hüvitamisest ja hüvitada kaebajale kahju summas 19 845 krooni (kaebuse taotluste punkt 1); 2) 2 täiendavalt hüvitada kaebajale moraalne ja materiaalne kahju ning kompenseerida kaotatud võimalused tulenevalt Justiitsministeeriumi tegevusest või tegevusetusest alates 11.08.1997.a, mis on tingitud kaebajal esinenud takistusest valitud erialal töötamast, samuti samal perioodil tööstaaži ja sotsiaalsete tagatiste (sh pensioniks vajaliku staaži ja sissetuleku) puudumisest (kaebuse taotluste punkt 2).
9. N.S. täpsustas 28.02.2007.a kaebuse taotluste punkti 2 ja palus lugeda selles esitatud kahjuhüvitise nõude materiaalne kahju seisuga 28.02.2007.a nõutuks summas 332 791 krooni, millele lisandub miinimumpalk alates 01.03.2007.a kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Muus osas palus kaebaja lugeda selles punktis esitatud kahjuhüvitise nõue esitatuks sel viisil, et kaebaja palub kohtul määrata kohase ja õiglase hüvitise (kd II, tl 69). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10. Kaebaja leiab, et tema nõue on jäänud täitmisele pööramata seetõttu, et Kaliningradi oblastikohtule ei esitatud kohaseid tõendeid tsiviilasja menetlemisel kostjale nõuetekohase kohtukutse kätteandmise kohta. Seega on kas Tallinna Linnakohus tsiviilasja menetledes rikkunud menetlusõiguse norme või on vastustaja jätnud asjakohased dokumendid Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile saatmata. Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium ei ole saanud kätte vastustaja 06.05.1996.a kirja nr 11-10-3/894, seega on Kaliningradi oblastikohtu määrus eeldatavasti tehtud mingi muu vastustaja pöördumise ja selle lisade alusel. Kaebaja hinnagul kuulub vastustaja tõendamiskoormisesse, et vastustaja on kohaselt täitnud lepingust tuleneva kohustuse dokumentide edastamiseks. Kaebaja on veendunud, et vastustaja pidev põiklemine vastustest ja kaebaja taotluste lahendamisest on viinud olukorrani, kus vastustaja on asunud dokumente võltsima oma tegematajätmiste varjamiseks. Ekspertiisiaktist Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi 01.07.1997.a kirja nr 10-1575-96 kohta tuleneb, et viidatud dokumendil on tehtud parandusi, mis moonutavad dokumendi sisu. Vastustaja ei ole käitunud õiguspäraselt ka viidatud kirja lisadega. Kaebaja leiab, et vastustaja 27.01.2005.a faksikoopiana esitatud ärakiri 06.05.1996.a kirjast nr 11-10-3/894 on eeldatavasti samuti võltsitud. Vastustaja on 15.05.2006.a kohtuistungil väitnud, et kõik käesoleva vaidlusega seotud dokumendid on hävitatud 2003.a. Kaebaja arvates ei ole usutav, et kõik teised dokumendid hävitati, kuid üks kiri säilitati. Õiguskantsler tegi vastustajale ettepaneku saata korduvalt taotlus Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule, vastustaja sellist juhist ei järginud. Kaebaja hinnagul on käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus riik oma tegevusega on pannud kaebaja olukorda, et vaatamata talle soodsale tsiviilkohtu lahendile ei osutunud võimalikuks seda täita kas vastustaja tegevuse ebakorrektsuse või lahendis sisalduvate puuduste tõttu.
11. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Justiitsministeeriumi põhimääruse § 12 punkt 12 kohaselt on ministeeriumi pädevuses õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning rahvusvaheliste õigusabitaotluste täitmise korraldamine. Justiitsministeerium edastas 06.05.1996.a kirjaga nr 11-10-3/894 N.S. õigusabitaotluse ja vajalikud dokumendid Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile, kontrollides esmalt, et kõik vajalikud dokumendid oleksid lisatud. On tõendatud, et Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium on saanud kätte Justiitsministeeriumi 06.05.1996.a kirja ning edastanud selle pädevale kohtule. Justiitsministeeriumis ei ole kunagi säilitatud koopiad edastatud rahvusvahelise õigusabi taotlustest ning sellele kohtu poolt lisatud dokumentidest. Säilitatakse ainult ministeeriumi kantsleri allkirjastatud saatekiri. Saatekirjale märgitakse lisa nimetus ja lehekülgede arv. On tõendatud, et Justiitsministeeriumi 06.05.1996.a saatekirjale oli õigusabilepingu art 52 lõike 2 kohaselt lisatud dokument, millest nähtub, et kohus on kostjale kohtukutse kätte toimetanud. Kaliningradi oblastikohtu määruses on viidatud tõendile, mis näitab, et Tallinna Linnakohus on kohtukutse edastanud S. Š.le. Põhjendamata on kaebaja väide, et Tallinna Linnakohus on eksinud menetlusõiguse vastu või et vastustaja ei ole kohaselt täitnud õigusabilepingut ning selle 3 tulemusena ei pööratud Tallinna Linnakohtu 11.07.1994.a otsust täitmisele formaalsetel põhjustel. Oblastikohtu määruse põhjendused ei viita sellele, et taotlus oleks jäänud rahuldamata formaalsetel põhjustel. Kaebuse esitajale on korduvalt selgitatud, et oblastikohtu määruses uute asjaolude ilmnemisel ning juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et linnakohus on eksinud menetlusõiguse vastu, on tal õigus esitada teistmisavaldus linnakohtu otsuse peale. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 11.1 Kaebaja leiab ümbervormistatud kaebuses, et talle on kahju tekitatud kas Tallinna Linnakohtu ebaseadusliku kohtuotsuse või Justiitsministeeriumi poolt õigusabilepingu alusel otsuse täitmise taotluse edastamisel tehtud vea tõttu. Nimelt leiab kaebaja, et kas on Tallinna Linnakohus tsiviilasja menetledes rikkunud menetlusõiguse norme või on Justiitsministeerium jätnud asjakohased dokumendid Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile saatmata. Esialgses kaebuses halduskohtule leidis kaebaja, et Kaliningradi oblastikohtu poolt Tallinna Linnakohtu otsuse täitmisest keeldumise ja kahju tekkimise tõi kaasa Tallinna Linnakohtu poolt tema hagi läbivaatamisel kohtumenetluse normide rikkumine. 11.2 Kaebuse täpsustusest nähtub, et kaebaja ei pea viidetega õiguskantsleri 28.10.2002.a kirjale nr 2-1/667 ja Tallinna Linnakohtu 18.11.2002.a kirjale nr 2-247/94 Tallinna Linnakohut enam menetlusõiguse norme rikkunuks (kd II, tl 10). Seega puudub kohtul vajadus Tallinna Linnakohtu tegevust puudutavatel väidetel pikemalt peatuda. Kohus märgib, et halduskohtul puuduks ka tulenevalt kohtute seaduse § 22 lõikest 1 ja 26 lõikest 1 pädevus tuvastada Tallinna Linnakohtu otsuse ebaseaduslikkust. Käesoleval juhul ei ole kindlaks tehtud Tallinna Linnakohtu otsuse õigusvastasus. Põhiseaduse § 25 kohaselt kuulub hüvitamisele aga üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju. Asjaolu, et Kaliningradi oblastikohus keeldus otsuse täitmisest, et tähenda Tallinna Linnakohtu otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kui kaebaja Kaliningradi oblastikohtu määrusega tutvumise järel leidis, et Tallinna Linnakohus oli asja menetlemisel rikkunud menetlusnorme, oli tal võimalus selle otsuse vaidlustamiseks kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dega 335 punkt 2 ja 366 lõike 2 punkt 1 esitada Riigikohtule teistmisavaldus, kui talle said teatavaks olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla talle teada. Üksnes Riigikohus oleks saanud antud asjaoludel kindlaks teha, kas Tallinna Linnakohus kaebaja hagi menetledes rikkus või ei rikkunud menetlusnorme. 11.3 Kaebaja on keskendunud Justiitsministeeriumi tegevusele õigusabilepingust tulenevate kohustuste täitmisel. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud asjakohased dokumendid Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile saatmata. Kaebaja väide, et Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium ei ole saanud kätte vastustaja 06.05.1996.a kirja nr 11-10-3/894, mistõttu on Kaliningradi oblastikohtu määrus tehtud mingi muu vastustaja pöördumise ja selle lisade alusel, on alusetu. Vastustaja väitel on Justiitsministeeriumi 06.05.1996.a kiri nr 11-10-3/894 ning sellega koos N.S. õigusabitaotlus ja vajalikud dokumendid Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile edastatud, kusjuures on eelnevalt kontrollitud, et kõik vajalikud dokumendid oleksid lisatud. Nimetatud kirjast nähtuvalt on Justiitsministeerium saatnud Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile kompetentsele kohtule edastamiseks: 1) õigusabitaotlus 1lehel; 2) õiend kohtukutse kättetoimetamise kohta 1-lehel; 3) õiend otsuse jõustumise kohta 1lehel; 4) kohtuotsus 2-lehel; 5) õiend kohtuotsuse täitmise kohta 1-lehel (kd I, tl 36). Asjas pole tuvastatud, et keegi teine oleks edastanud Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile N.S. 4 õigusabitaotluse ja kuivõrd selle taotluse alusel alustas menetlust Kaliningradi oblastikohus, siis puudub igasugune alust arvata, et vastustaja 06.05.1996.a kiri nr 11-10-3/894 koos lisadega ei jõudnud Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumisse ja sealt edasi Kaliningradi oblastikohtule. Pealegi oleks vastustaja pöördumine taotlusega otse Kaliningradi oblastikohtu poole vastuolus õigusabilepinguga, mille artikli 4 kohaselt õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoole asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Eesti Vabariigi Prokuratuuri ning Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Peaprokuratuuri kaudu. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium on saanud kätte vastustaja 06.05.1996.a kirja nr 11-10-3/894 ja edastanud selle pädevale kohtule. Saatekirjale oli õigusabilepingu artikli 52 punkti 2 kohaselt lisatud ka dokument, millest nähtub, et Tallinna Linnakohus on kostjale kohtukutse kätte toimetanud. Ka Kaliningradi oblastikohtu määruses on viidatud tõendile, mis näitab, et Tallinna Linnakohus on kohtukutse edastanud S. Š.le (kd I, tl 20). Oluline on märkida, et Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi ülesandeks oli enne materjalide pädevale kohtule edastamist kontrollida õigusabilepingu artiklile 52 õigusabitaotlusele lisada tulevate dokumentide olemasolu ning veel sedagi, et oblastikohtu määruse kohaselt ei jäänud N.S. õigusabitaotlus rahuldamata põhjusel, et Justiitsministeeriumi saatekiri oli vormistatud puudustega. Kaebaja väited vastustaja poolt dokumentide võltsimise kohta oma tegematajätmiste varjamiseks on paljasõnalised ja tõendamata. Asjas pole leidnud tuvastamist vastustaja poolt ühegi dokumendi võltsimine. Kaebaja viidatud Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi 01.07.1997.a kirjale nr 10-1575-96 (kd I, tl 18) tehtud ekspertiisi aktist küll nähtub, et kirjas on tehtud parandusi (kd I, tl 21), kuid puuduvad igasugused andmed väitmaks, et need on tehtud vastustaja poolt. Justiitsministeeriumi 06.05.1996.a kirja nr 11-10-3/894 faksikoopia (kd I, tl 69) võltsimise väitega seoses ei viita kaebaja aga ühelegi tõendile. Vastustaja on kohtule esitanud ka nimetatud dokumendi originaali (kd II, tl 101). Põhjendamatu on kaebaja hetteheide vastustajale ka selles, et viimane ei ole järginud õiguskantsleri 28.10.2002.a kirjas nr 2-1/667 Justiitsministeeriumile tehtud ettepanekut esitada N.S.t puudutava kohtuotsuse materjalid uuesti Vene Föderatsioonile ning taotleda kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist. Vastustaja märgib õigesti, et asjas, milles on õigusabitaotluse osas tehtud jõustunud kohtulahend ei saa uut või korduvat õigusabitaotlust esitada. Vastav keeldumisalus sisaldub õigusabilepingu artikli 56 punktis
13. Õigus on vastustajal ka selles, et Justiitsministeerium ei saa õigusabitaotlust esitada omal algatusel, vaid taotluse peab esitama isik esimese astme kohtule, kes selle seejärel edastab Justiitsministeeriumile. Selline seisukoht on kooskõlas õigusabilepingu artikli 51 punktiga
14. 11.4 Seega pole asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist Tallinna Linnakohtu ja/või Justiitsministeeriumi õigusvastaste toimingutega kaebajale kahju tekitamine. Eeltoodud põhjustel puudub kaebaja nõuete rahuldamiseks alus. Justiitsministeeriumi keeldumine kaebajale 19 845 krooni maksmisest on õiguspärane.
15. Kohus lahendab järgnevalt õigusabikulude küsimuse. Kaebajale riigi õigusabi osutanud Advokaadibüroo HETA vandeadvokaadid on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaks määramiseks (kd II, tl 149-151). Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-dest 12 ja 13 tulenevalt on isiku esindaja tasu haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Riigi õigusabi osutajate selgituste kohaselt on õigusabi osutamiseks kulunud aega kokku 25,5 tundi, mis teeb tasu suuruseks ilma käibemaksuta 10 710 5 krooni. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 12 637 krooni ja 80 senti. Indrek Paukštys Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 07.07.2008 OTSUSE RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Rahuldada N.S. apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.06.2007 otsus haldusasjas 3-04-129 osas, millega jäeti rahuldamata N.S. kaebus Eesti Vabariigilt Justiitsministeeriumi kaudu Tallinna Linnakohtu 11.07.1994 otsusega väljamõistetud 19 845 krooni saamatajäämises seisneva kahju hüvitamise nõudes. Teha kaebuse selle nõude osas uus otsus, millega nõue rahuldada ja mõista Eesti Vabariigilt Justiitsministeeriumi kaudu N.S. kasuks välja kahjuhüvitise summas 19 845 (üheksateist tuhat kaheksasada nelikümmend viis) krooni. Määrata Advokaadibüroo HETA vandeadvokaat Mati Maksingu poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 16 354 (kuusteist tuhat kolmsada viiskümmend neli) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti (summas sisaldub käibemaks 18 %). 6