← Eesti

2-08-14096/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26.08.2008., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiv

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel esitada elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 3 000 krooni kuus alates 15.04.2008.a. kuni poja DA täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu, s.o riigilõivu kostja kanda. TsMS § 139 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 122lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind. Ts

MS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 3 000 = 27 000), mis vastavalt RLS lisa 1 järgi on 1 750 krooni. Ene Tsefels Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.