ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ning alaealisele lapsele kätte
ettenähtud korras.
kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2 3 Edasikaebamise kord: Vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ASJAOLUD Jõhvi Vallavalitsus (eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealise isalt, E K, alaealise lapse, A K, suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes põhjusel, et alaealise, A K, kasvatamiseks oli Jõhvi Vallavalitsusel (eestkosteasutusena) sõlmitud asjast puudutatud isikuga, V F, lapse perekonnas hooldamise leping. Avalduse kohaselt, sündis alaealine, A K, 10.novembril 1990.a. Kohtla – Järve linnas, Ida – Virumaal. Alaealise vanemate abielu lahutati 15.septembril 1992.a.. Alaealise, A K, ema, M K, suri 03.jaanuaril 2008.a.. Jõhvi Vallavalitsusele (eestkosteasutusena) teadaolevalt lapse isa A K kasvatamisega ei tegelenud nii peale abielulahutust kui ka peale M K surma. Lapse isa, E K, lahkus pere juurest juba siis kui alaealine, A K, oli väga väikene. Alates pere juurest lahkumisest ei ole E K oma alaealise lapse, A K, vastu huvi kordagi tundnud, samuti ei ole E K osalenud alaealise lapse kasvatamises. Narva Linnavalitsuse Sotsiaalabiameti andmetel elab E K Narva linnas ning tal on uus pere. Lähima 15 – aasta jooksul ei ole E K olnud oma lapsega, A K, mingeid kontakte ning ta ei ole soovinud osaleda lapse kasvatamises. E K oli 14.veebruaril 2008.a. kirjutanud kirjaliku avalduse, milles E K oli nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega alaealise lapse, A K, suhtes. Pärast ema, M K, surma kasvatas alaealist, A K, V F. Alates 01.septembrist 2007.a. õppis alaealine, A K, Kaliningradi Kalatööstuse Merekolledžis päevases õppevormis. Palus avalduse rahuldada. Asjast puudutatud isik, alaealise isa, E K, kohtule kirjalikku vastust avaldusele esitanud ei ole. Avaldus koos lisadega ja muude kohtudokumentidega E K üle antud „02“aprillil 2008.a. Viru Maakohtu kordniku V V poolt (tl.24). Enne kohtuistungi algust esitas E K e – kirja teel kohtule kirjaliku avalduse (tl.44), 3 4 mille sisu ei õnnestunud kohtul dešifreerida, kuna E K kasutas e – kirja tekstis kohtule tundmatut märkide süsteemi, mille sisu ei olnud kohtule arusaadav. MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Avaldaja, Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, E E ning asjast puudutatud isik, V F, taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kohtusse mõjuva põhjuseta mitteilmunud E K, kellel on kohtukutse käes allkirja vastu (kirjalik kohtukutse kätte antud allkirja vastu 04.septembril 2008.a. kohtukordnik V V poolt (tl.43)) ning kes on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kohus rahuldas taotluse. Avaldaja, Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, E E, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ning võtta E K ära vanema õigused alaealise lapse, A K, ning määrata alaealise lapse, A K, eestkostjaks, V F, kes on kasvatanud alaealist, A K, peale tema ema surma. Asjast puudutatud isik, V F, palus kohtuistungil avalduse rahuldada. Nõustus olema alaealise lapse, A K, eestkostjaks. Asjast puudutatud isik, alaealine laps, A K, esitas kohtule kirjaliku avalduse (tl.46), milles palus tsiviilasja läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Kirjaliku avalduse kohaselt palus A K Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) avalduse rahuldada ja tema isalt, E K, ära võtta vanema õigused. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus luges avalduse põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Fotoärakirjaga alaealise A K sünnitunnistusest (tl.4). Fotoärakirjaga alaealise ema, M K, surmatunnistusest (tl.5). Lapse perekonnas hooldamise lepinguga nr.3 03.jaanuarist 2008.a. (tl.6-7), millega kohus luges tõendatuks, et peale alaealise ema surma kasvatab alaealist A K V F. Narva Linna Sotsiaalabiameti kirjaliku arvamusega nr.223-2 19.veebruarist 2008.a. (tl.8), millega kohus luges tõendatuks, et E K ei ole 15- aasta jooksul olnud kontakte oma alaealise lapsega. E K ei tunne alaealist A K nägupidi. E K kasvatab 11 – aastast tütart uuest abielust. Narva Sotsiaalabiamet asus seisukohale, et E K tuleb ära võtta vanema õigused alaealise lapse, A K suhtes, kes on sündinud eelmisest abielust. Viru Maakohtu määrusega 27.veebruarist 2008.a. (tl.9). Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) kirjaga 26.veebruarist 2008.a. (tl.13). Tõendiga nr.117 22.jaanuarist 2008.a. (tl.16-17), mille kohaselt õpib alaealine A K Kaliningradi Kalatööstusliku Merekolledži päevaõppes alates 01.septembrist 2007.a.. E K kirjaliku avaldusega Narva Linnavalitsuse 4 5 Sotsiaalabiametile (tl.20-21), milles E K soovib endalt vanema õiguste äravõtmist alaealise lapse A K suhtes. Avalduse kohaselt jäi A K elama peale abielulahutust ema juurde. E K ei osalenud alaealise, A K, kasvatamises 16 – aastat. Hetkel kasvatab E K 11 – aastast tütart. Viru Maakohtu määrusega 17.juunist 2008.a. (tl.26). Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) kirjaga 25.juunist 2008.a. (tl.36). Kohtu poolt välja nõutud alaealise lapse, A K, sünniaktiga (tl.37). E K e – kirjaga kohtule (tl.44), mille sisu ei suutnud kohus dešifreerida. Alaealise lapse, A K, kirjaliku avaldusega kohtule (tl.46-47). V F kirjaliku avaldusega kohtule 17.septembrist 2008.a. (tl.48), milles V F palus ennast määrata alaealise, A K, eestkostjaks. Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) kirjaliku avaldusega kohtule 17.septembrist 2008.a. (tl.49). Kohtuistungi protokolliga (tl.50-51). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
sätteid, mille kohaselt kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik valla – või linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla – või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on valla- või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. Kohus küsib valla – või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.
kohaselt võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele.
kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita. Kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele.
kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse 5 6 esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel.
kohaselt peab last puudutavas menetluses kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Kohus võib last puudutava menetluse peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel.
kohaselt, kui kohus määrab lapse väljaandmise, võib ta esialgse õiguskaitse korras teha ka määruse lapse isiklikuks kasutamiseks määratud asjade väljaandmise kohta. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §53 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. PkS §54 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. PkS §58 kohaselt lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 – aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 – aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. MÄÄRUSE PÕHJENDUS 6 7 Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealise isa – E K – muudel põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohtuistungil leidis tõendamist, et pärast abielulahutust ei ole E K osalenud ilma mõjuva põhjuseta esimesest abielust sündinud alaealise lapse, A K, kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel 16 – aasta jooksul. Samuti leidis kohtuistungil tõendamist, et peale alaealise, A K, ema, M K, surma paigutati alaealine, A K, hooldusperesse V F kasvatada ja üleval pidada. E K ei ole hooldusperes viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et E K tuleb ära võtta vanema õigused alaealise lapse, A K, suhtes. Vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise, A K, üle tuleb seada eestkoste Jõhvi Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) kaudu ning alaealise, A K, eestkostjaks tuleb määrata last kuni kohtuistungi päevani kasvatav V F. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks panna Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.