lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 6. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 7. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 8.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Nimetatud sätte eesmärgiks on soodustada kompromissi sõlmimine ja 2
Õige ei ole hageja riigilõivu tagastamise taotluses aset leidnud väide, et kostja on hagejale tasunud ½ riigilõivust. Hagiavalduse juurde lisatud maksekorralduse alusel maksis hageja esindaja 05.06.2008.a maksekorralduse nr 28 alusel hageja eest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072136 tasutud riigilõivu 250 krooni. Kohtu menetlusest olev hagi ei ole tulnud üle maksekäsu kiirmenetlusest. Hageja ei esitanud tõendeid maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamise ja selle eest riigilõivu tasumise kohta. Poolte vahel sõlmitud kompromissi järgi hageja menetluskulud, s.h tema poolt tasutud riigilõiv 250 krooni, jääb kostja kanda. Sellepärast ei ole hagejal õigust taotleda riigieelarvest riigilõivu tagastamist. 9. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.