) § 6, § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel, kuna viiviste nõue on hea usu vastaselt ebaproportsionaalne, kuna see ületab põhinõude. Vastavalt Riigikohtu senisele praktikale (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-66-05 ja 32-1-78-05) saab võlgnikult põhivõlga ületava viivise välja mõista üksnes siis, kui võlausaldaja põhjendab ja tõendab seda ületava kahju olemasolu. Kostja ei ole oma lepingutest tulenevat kohustust täitnud varaliste võimaluste puudumise, mitte tahte puudumise tõttu. Kostja on töötu ja tal puudub vara, mille arvel oleks võimalik hageja nõuet täita. Tulenevalt
§-st 162 tuleb viivise vähendamisel arvestada võlgniku varalist seisundit. Eeltoodu alusel palub kostja vähendada hageja viivise nõuet ja mitte mõista kostjalt viiviseid välja rohkem kui põhivõla ulatuses. Kostja palub hagi rahuldamata jätmisel jätta menetluskulud hageja kanda, hagi osalise või täieliku rahuldamise korral jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg1 kohaselt „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Kostja on oma vastuses nõuet tunnistanud põhivõla 763700 krooni suuruses summas ning ka samasuures ulatuses viiviseid, taotledes samas viivise vähendamist põhivõlani.
lg1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus arvestades kujunenud kohtupraktikat, asub seisukohale, et viivised kuuluvad hüvitamisele põhivõlaga samas suuruses, s.o 763 700 krooni suuruses summas. Kohus on seisukohal, et mõistes välja viiviseid põhivõlga ületavas summas, muutub viivise nõue rikastumise vahendiks, minetades oma õiguskaitselise tähenduse. Lisaks on tegemist omandatud nõudega. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja kahjud ei saa olla suuruses mis ületavad põhinõuet. Hageja esitatud seisukohad ei ole aluseks viivise täies ulatuses väljamõistmiseks. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 763 700+763 700=1 527 400 krooni.
MS §168 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 2 Jaanus Saaremõts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.