3-08-1148/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 25.06.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1148 Haldusasi OÜ Solifinance kaebus Riigiprokuratuuri ja Maksu- ja Tolliameti toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, millega koguti ja edastati Ukraina valitsusele andmeid osaühingu kohta, mis ei olnud seotud osaühingu poolt

1. aasta novembris Ukraina äriühinguga PP „Domnickaya selhostehnika“ tehtud tehinguga. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus OÜ-le Solifinance halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tal on võimalus pöörduda vahetult Ukraina Peaprokuratuuri või Ukrainas asuva kriminaalasja menetleva ametkonna poole kriminaalasja nr 1168 raames. Kohtumäärus edastada kaebaja esindajale elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajal õigus 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja saamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD 12.06.2008 saabus kohtule OÜ Solifinance kaebus Riigiprokuratuuri ja Maksu- ja Tolliameti toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Ukraina Peaprokuratuur edastas Eesti Vabariigi Riigiprokuratuurile õigusabitaotluse kriminaalasjas nr 1168, milles paluti andmeid OÜ Solifinance kohta seoses Ukrainas
2. aastal alustatud kriminaalmenetlusega. Kaebaja leiab, et Maksu- ja Tolliamet kogus ebaproportsionaalselt palju andmeid kaebaja kohta (01.11.2007-10.01.2008 ajaperioodi kohta käivad kontoväljavõtted jne), mis ei ole seotud Ukrainas menetletava kriminaalasjaga. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kohus selgitab, et 25.04.2008 Riigiprokuratuuri vastuskirjas nr RP-2-9/08/96 on kaebajale selgitatud, miks ei ole viimast teavitatud Ukraina õigusabi taotlusest ja miks Riigiprokuratuur leiab, et taotluse täitmine oli õiguspärane. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 462 lg 2 alusel kontrollib Riigiprokuratuur õigusabitaotluse täitmise lubatavust ja võimalikkust. 25.04.2008 vastuses selgitati kaebajale, et õigusabitaotluse täitmisest ei saanud keelduda, kuna puudusid KrMS § 436 sätestatud rahvusvahelise koostöö keeldumise alused. Riigiprokuratuuri selgituste kohaselt on õigusabitaotluse sisu konfidentsiaalne ja ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele. Õigusabitaotluste esitamise eesmärk on tõendite kogumine välisriigis. Käesoleval juhul esitati õigusabitaotlus konkreetses kriminaalasjas (nr 1168) ja konkreetse kuriteo faktis tõendite kogumise eesmärgil. Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (26.04.1995 ratifitseeritud õigusabileping) artiklis 8 on sätestatud õigusabi andmise ülesande täitmise kord. Nimetatud õigusabilepingu artiklis 1 punktis 2 sätestatu kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel õigus vabalt ja takistamatult pöörduda kohtute, prokuratuuri, notariaadi (justiitsasutused) ja muude teise lepingupoole asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel nagu selle lepingupoole kodanikud. Tulenevalt HKMS § 11 lõikest 4 tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Lähtudes eeltoodust ei kuulu esitatud kaebus lahendamisele halduskohtus ning kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik pöörduda Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikli 1 punkti 2 kohaselt vahetult Ukraina ametkonna poole, kelle menetluses on kriminaalasi nr 1168 või Ukraina Peaprokuratuuri poole. Ühtlasi kohus selgitab, et Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebusi menetleb üldkohus (Harju Maakohus). Halduskohtul puudub pädevus sisuliselt lahendada kriminaalmenetlusest tulenevaid kaebusi ning anda sisulisi hinnanguid kriminaalmenetlustoimingutele (kriminaalasjaga seotud asjaoludele), mis on üldkohtu pädevuses. Kohus siinkohal märgib, et pädevuse määratlemisel ei saa piirduda üksnes asjaoluga, et vastustajaks on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (Maksu-ja Tolliamet), vaid eelkõige vaidluse sisust, mis määrab kohtu pädevuse. Käesoleval juhul on sisuliselt tegemist kriminaalmenetlusest tuleneva vaidlusega, mille menetlemiseks halduskohtul puudub pädevus. Elle Kask Kohtunik