← Eesti

2-07-47292/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. juunil 2008.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-47292 Tsiviilasi KH hagi AH vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KH(i.k. XXX, elukoht XXX), Hageja esindaja advokaat Alan Biin Kostja: AH(i.k XXX elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Marina Leis Kohtuistungi toimumise aeg 10.06.2008.a. RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada.
  3. Välja mõista AH elatusraha tütre JHH, sünd. XXX.a., poja HH, sünd. XXX.a. ja tütre HSH, sünd. XXX.a., ülalpidamiseks KH kasuks 6525.- ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni kuus alates 12.11.2006.a., s.o. tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist kuni 10.07.2008.a., s.o. kuni JHH täisealiseks saamiseni, sealt edasi 4350.- ( neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuus kuni XXX.a., s.o. kuni HH täisealiseks saamiseni, ja sealt edasi 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni XXX.a., s.o. kuni HSH täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta KH kohtuväliseks menetluskuluks olev esindaja kulu täies ulatuses AH kanda. Jätta AH kohtuväliseks menetluskuluks olev esindajakulu AH enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotamise alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud
  4. Poolte abielust, mis registreeriti 27.07.1985.a. ja lahutati 17.10.2001.a. sündisid - XXX.a. tütar G H , kes käesolevaks ajaks on saanud täiskasvanuks; - XXX.a tütar JHH.; - XXX.a. poeg HH ja - XXX.a. tütar HSH.
  5. Lapsed elavad koos emaga. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
  6. 12.11.2007.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt iga poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 2275.- krooni tagasiulatuvalt ühe aasta eest kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja on seisukohal, et elatis tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt, sest kostja ei ole abistanud lapsi ülal pidada juba aastaid. .
  7. 28.11.2007.a. esitatud avalduses vähendab hageja nõutava elatise suurust miinimumsummani ja palub elatise välja mõista kostjalt iga lapse ülalpidamiseks summas 2175.- krooni. Hageja väidetel ei ole kostja osalenud poolte alaealiste laste ülalpidamisel alates 2001.a. kevadest mil poolte abielulised suhted lõppesid.
  8. Hagiavalduses ja selle täpsustuses märgitu kohaselt moodustavad iga lapse ülalpidamiskulud kuus keskmiselt 5070.- krooni. . Kulutused jagunevad - eluaseme kuludeks 1000.- krooni - kulutusteks toidule 1400.- krooni - transpordile 90.- krooni - hügieenitarvetele 280.- krooni - riietele ja jalanõudele 750.-krooni - ravimitele 550.- krooni ja - koolikohustuse täitmisega seotud kuludeks koos huvialaringide tasude ja vaba aja veetmise kulutustega kokku summas 1000.- krooni.
  9. Hageja väidetel töötab ta OÜ-s I kus tema töötasu suuruseks kuus on netos 8000.- krooni. Lk 2

(5)
  1. Hageja ei nõustu kostja väitega sellest, et pooled leppisid abielu lahutamisel kokku, et laste ülalpidamiskulud tasaarveldatakse poolte ühisvaraks oleva kostja osaga ja hagejal pole seetõttu kostjalt õigus elatist laste ülalpidamiseks nõuda.
  2. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena abielutunnistuse, abielulahutuse tunnistuse, laste sünnitunnistused, oma palgatõendi, kinnistusraamatu väljavõtte, Autoregistri tõendi, 2007.a. tuludeklaratsiooni ja ühisvara jagamise lepingu kostjaga. Kostja vastuväited ja põhjendused
  3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid nad lahku minnes hagejaga kokku, et kostja maksab laste ülalpidamiseks elatist 2001-2002 aastal. 07.
  4. 2002 pakkus kostja hagejale välja, et tema loobub oma ühisomandis olevast varast mille väärtus on elatusraha laste ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni ja maksab veel täiendavalt hagejale elatist laste ülalpidamiseks 2002-2003.aastal. 19.02.2004.a. sõlmisid pooled ühisvara jagamise lepingu. Selles lepiti kokku, et pooltel teineteisele rahalisi nõudmisi ei ole ja rahalisi kompensatsioone teineteisele ei maksta. Eeltoodust tulenevalt ei pea kostja hagejale laste ülalpidamiseks elatist maksma.
  5. Täiendava vastuväitena märkis kostja, et ta on osa võtnud poolte täisealise tütre G H õppetoetuste maksmisest ning suviti on ka poolte alaealised lapsed olnud isa juures, kus nende ülalpidamiseks on kulunud kuni 1000.- eurot kuus .
  6. . Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja ühisvara jagamise lepingu, oma pangakonto väljavõtte perioodi 15.10.2001.a. kuni 05.01.2005.a. kohta, e-kirja kus kostja teeb ettepaneku tasaarvestada lastele makstav elatis ühisvaraga, G H sünnitunnistuse ja kostja poolt peetava tabeli õppetoetuste maksmise kohta G H . Kohtuotsuse põhjendused
  7. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  8. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused laste ülalpidamisel täitnud nagu väidab kostja või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta laste ülalpidamisel osalenud ei ole. Poolte vahel
  9. veebruaril 2004.a. sõlmitud vara jagamise leping tõendab, et pooled on jaganud omavahel nende abielu kestel soetatud ühisvara, et nad ei oma teineteise suhtes jagatava vara osas pretensioone ning, et lepingu alusel jagatava vara arvel rahalisi kompensatsioone ei maksta (p 2.2.1) Seega ei ole pooled vara jagamise lepingus midagi kokku leppinud lastele makstava elatusraha suhtes nagu kostja ekslikult leiab. Lk 3
(5)Ka kostja e-kiri milles ta teeb ettepaneku tasaarvestada elatusraha ühisvaraga ei tõenda, et hageja sellega nõus oleks olnud või, et hagejal kostjaga selline kokkulepe sõlmitud oleks olnud. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte tõendab, et kostja on maksnud laste ülalpidamiseks raha hageja pangakontole 2001.a. lõpust kuni 2003.a. augustikuuni, kuid mitte pärast seda. Kostja poolt poolte täiskasvanud tütrele õppetoetuste maksmine ei tähenda alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist ega välista hageja õigust poolte alaealiste laste ülalpidamiseks elatist nõuda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtu käsutuses olevad tõendid ei kinnita kostja poolt laste ülalpidamiskohustuse täitmist nagu väidab kostja, millest tulenevalt on hagi kostjalt poolte alaealiste laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.
  1. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt hagi avalduses märgitud asjaolu, et iga lapse ülalpidamiskulu kuus moodustab 5070.- krooni kuus, loetakse see kostja poolt TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks.
  2. Kuivõrd kostja ei ole selgesõnaliselt kohtule esitatud avalduses vaidlustanud ka hagetava elatise suurust, milleks on 2175.- krooni iga lapse kohta, leiab kohus, et nimetatud suuruses elatise väljamõistmine kostjalt iga poolte alaealise lapse ülalpidamiseks on põhjendatud. Pealegi on hagetav elatis minimaalne mis kuulub iga lapse ülalpidamiseks vastavalt PkS § 61 lg 4 sätestatust tulenevalt väljamõistmisele. 16.Viimasena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  3. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse ka elatise ebapiisavat või ebaregulaarset maksmist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-157-04, nr 3-2-1-121-04 ja nr 3-2-1-7-
  4. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtu käsutuses olev kostja pangakonto väljavõte tõendab, et kostja on maksnud laste ülalpidamiseks raha hageja pangakontole 2001.a. lõpust kuni 2003.a. ja pärast seda ta elatist maksnud ei ole, on kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist PkS § 70 lg 2 alusel ka põhjendatud. Menetluskulud. Lk 4
(5)Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, tuleb hageja kohtuväliseks menetluskuluks olev hageja esindaja kulu TsMS § 162 lg 2 alusel jätta täies ulatuses kostja kanda, kostja esindaja kulu aga kostja enda kanda. Kohtunik: Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.