TI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2001 Otsuse kuupäev 24.aprill 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aivar Karpson´i kaebus Kagu Teedevalitsuse tegevusetusele eluruumi erastamisel. Asja läbivaatamise kuupäev 09.01.2008; 10.04.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aivar Karpson, esindaja Leanika Tamm Vastustaja Kagu Teedevalitsus, esindajad Tõnis Pleksepp ja Feliks Luiksaar Resolutsioon Edasikaebamise kord
lg 5 p 6 ei kuulu erastamisele riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad eluruumid.
lg 13 sätestab, et riigivara registris olev eluruum võõrandatakse riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras. Vastustaja on teadlik, et kaebuse esitaja isa, kes omal ajal sai vaidlusaluse korteri seoses töösuhtega, selles üürnikuna faktiliselt ka elas ja seda veel 1995.a. seisuga, kuid kuna tal esines 18.06.1999.a. seisuga üürivõlg, siis eluruumide erastamine peatati kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Vastustajal ei ole õnnestunud leida dokumente, mis kajastaksid omaaegset üürisuhet, kus üürileandjaks oli vastustaja õiguseellane ja üürnikuks Vello Karpson. Kuna üürivõlga 3 kaebuse esitaja isa ega ka tema perekonnaliikmed ei likvideerinud vaatamata neile saadetud kirjale, oli vastustajal küllaldane alus arvata, et Karpsonid on eluruumi erastamise soovist loobunud. Pärast eluruumide erastamise avalduse 22.12.1994.a. esitamist, tegi kaebuse esitaja alles 31.07.2007.a. vastustajale üllatusliku kirja, milles teatas, et ei ole loobunud Võõpsu sillamajas asuvate eluruumide erastamise soovist. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja poolt vaidlusaluse eluruumi erastamise avalduse koostamise ajal 22.12.1994.a. oli selle eluruumi üürnikuks ja seega ka võimalikuks eluruumide erastamise õigustatud subjektiks Vello Karpson - so avaldaja isa. Avalduse eluruumi erastamiseks on 22.12.1994.a. aga koostanud ja allkirjastanud tema perekonnaliikmest poeg, kaebuse esitaja Aivar Karpson. Seejuures on Aivar Karpson märgitud avaldusse kui üürnik ja Vello Karpson kui perekonnaliige. Taoline esitus ei vasta aga tegelikkusele. Aivar Karpson'il ei ole Teedevalitsusega üürisuhet nimetatud eluruumide osas olnud. Vastustaja on seisukohal, et kuna eluruumide erastamise avalduse on enne 25.01.1995.a. kokkulepet Vello Karpsoni ja Aivar Karpsoni vahel esitanud ja allkirjastanud oma nimelt Aivar Karpson, on see avaldus koostatud ja esitatud isiku poolt, kes ei olnud eluruumide erastamise õigustatud subjektiks, sest ei olnud selle eluruumi üürnikuks. Vastustaja poolt on algatatud Võõpsu sillamaja kui riigivara võõrandamine - selle üleandmine Mikitamäe valla omandisse ja Mikitamäe Vallavolikogu on vastava otsuse võtta Võõpsu sillamaja tasuta Mikitamäe valla bilanssi, teinud juba 30.05.2007.a. Nimetatud otsust ja ka vaidlusaluse hoone kandmist riigivara registrisse ei ole keegi võimalikest huvitatud isikutest, sh kaebuse esitaja, seaduses ettenähtud korras vaidlustanud. Vastustaja on esitanud 17.10.2007.a. Mikitamäe Vallavalitsusele taotluse määrata Võõpsu sillamajale teenindusmaa selleks, et viia lõpule selle hoone üleandmine vallale. Kuna vastav kirjalik kokkulepe, kus Vello Karpson on erinevalt 22.12.1994.a avaldusest jälle eluruumi üürnik, koostati ja allkiri kinnitati eelnimetatud avaldusest alles enam kui kuu aega hiljem, on ilmselt just see asjaolu olnud ka põhjuseks, miks kohustatud subjekt seda kokkulepet asjakohasena ei käsitlenud, vaid võis käsitleda eluruumi sellisena, mille suhtes ei ole erastamise taotlust esitatud. Vastustaja on seisukohal, et tema poolt ei ole tehtud toiminguid, mis oleks olnud vastuolus õigusnormidega ja Võõpsu sillamaja on kantud riigivara registrisse pädeva registripidaja poolt. Kuna registripidaja Võõpsu sillamaja osas andmete õigsuse kontrollimist vajalikuks ei pidanud, oli Kagu Teedevalitsusel põhjendatud veendumus, et andmed on registrisse esitatud õigesti. Seega ei ole ka alust riigivara registrile avalduse tegemiseks väidetavalt õigusvastase kande muutmiseks. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 4 Antud asjas vajab esmalt lahendamist küsimus, kas kaebuse esitaja Aivar Karpson on isikuks, kellel on õigus vaidlusalust eluruumi erastada ehk eluruumi erastamise õigustatud subjektiks (I), kas Kagu Teedevalitsuse tegevus eluruumi erastamise läbiviimisel on olnud õigusvastane (II), kas Kagu Teedevalitsusel oli õigus taotleda elamu kandmist riigivara registrisse (III) ja menetluskulude jaotus (IV). I Vastavalt
lg 1 on eluruumide erastamise
märgiks anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. Vastavalt
lg 4 p 1 kuuluvad erastamisele üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid.
lg 1 järgi võib üürilepingu alusel kasutatava eluruumi osta selle eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele.
lg 1 kohaselt on eluruumi ostmise
õigus üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul, kes on esitanud avalduse eluruumi erastamiseks 1995 aasta 1.märtsiks. Eluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekt) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitava ostu-müügilepinguga. Kohus loeb päevaks, mil Aivar Karpson esitas avalduse eluruumi erastamiseks 25.01.1995, kuna sel kuupäeval on Mikitamäe Vallavalitsuse poolt Aivar Karpsoni ja Vello Karpsoni vaheline kokkulepe kinnitatud. Aivar Karpson on avalduse Võõpsu sillamaja erastamiseks allkirjastanud 22.12.1994, seega enne kokkuleppe sõlmimist, kuid puuduvad andmed, millal avaldus kohustatud subjektile esitati, kas eraldi või koos 25.01.1995 sõlmitud kokkuleppega. Kohtule ei ole tõendatud millal A.Karpson erastamise avalduse Põlva Teedevalitsusele esitas, kas see toimus enne kokkuleppe sõlmimist või koos. Kohus on seisukohal, et kuupäev, mis on avaldaja enda poolt avaldusele märgitud, ei ole oluline ega mingeid õigusi ja kohustusi toov. Avaldus eluruumi erastamiseks ja kokkulepe on sõlmitud enne 1.märtsi 1995.a. ehk tähtaegselt.
lg 1 võib eluruumi osta kas eluruumi üürnik või mõni täisealine perekonnaliige, mis tähendab, et ka avalduse eluruumi erastamiseks ehk ostmiseks võib esitada koheselt mõni üürniku perekonnaliikmetest, kellega on üürnikul sõlmitud vastav kokkulepe. Eluruumi erastamisõigus ei tulene mitte üürilepingust vaid eluruumide erastamise seadusest. Kui avalduse esitamise ajal on Põlva Teedevalitsuse poolt loetud esitatud dokumendid õiguspärasteks, eluruumi erastamise avaldus on vastuvõetud esitatud kujul, siis ei saa hiljem väita, et eluruum jäeti erastamata seetõttu, et avalduse esitas vale isik või et erastamise avaldust pole üldse esitatud. II Kuna Aivar Karpsoni poolt oli avaldus tema kasutuses olnud eluruumi erastamiseks tähtaegselt ja nõuetekohaselt esitatud, tekkis eluruumide erastamise kohustatud subjektil – Põlva Teedevalitsusel, kohustus kaebuse esitaja ja tema pere kasutuses olev eluruum erastada taotlejale eluruumide erastamise seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.
5 § 6 lg 1 p 1 kohaselt on eluruumide erastamise kohustatud subjektiks riigile kuuluvate eluruumide puhul ettevõte, asutus või organisatsioon, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-53-02 märgitakse, et eluruumide erastamise korraldamine on avalik-õiguslik ülesanne. Eluruumide erastamise seadusega on kohustatud subjektidele pandud avalik-õiguslik kohustus eluruumide erastamiseks. Eluruumide erastamise läbiviimist tuleb vaadelda erastamise kohustatud subjektile seadusega peale pandud kohustusena, mitte aga valikuvõimalusena erastamise läbiviimise ja mitteläbiviimise vahel. Tulenevalt erastamise läbiviimise kohustuslikust iseloomust kohustatud subjekti jaoks peab kohustatud subjekt tegema kõik endast oleneva, et talle seadusega pandud avalik-õiguslik kohustus saaks täidetud. Eluruumide erastamisega viivitamine või erastamise mitteläbiviimine rikub eluruumide erastamise õigustatud subjektide õigusi saada eluruumi omanikus. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et Põlva Teedevalitsus ja selle õigusjärglane Kagu Teedevalitsus kui vaidlusaluse eluruumi erastamise kohustatud subjekt ei ole tegelikkuses teinud ühtegi toimingut eluruumi erastamiseks ega teatanud mingilgi viisil, et erastamine ühel või teisel põhjusel ei ole võimalik. Vastustaja on vastuses kohtule märkinud, et kuna Vello Karpsonil, kes elas Võõpsu sillamajas üürnikuna, oli tekkinud üürivõlg, siis peatati eluruumide erastamine kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Seega vastustaja tunnistab, et vastustajal oli olemas kaebuse esitaja avaldus eluruumi erastamiseks, et taotletud eluruum oli erastamise objektiks ning et Põlva Teedevalitsusel oli seadusest tulenev kohustus nimetatud eluruum erastada. Ka kohtuistungil märkis vastustaja seaduslik esindaja, et erastamise paberid ilmusid välja 2007 aastal arvatavasti nende endi käest. Samas pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, millal erastamise läbiviimine peatati, millises vormis selline otsus tehti ning kas sellest teavitati ka avaldajat, rääkimata sellest, et millisel õiguslikul alusel sellist otsust teha sai. Kaebuse esitaja väitel ei ole erastamise peatamisest teda teavitatud. Põlva Teedevalitsus on 18.06.1999 saatnud Vello Karpsonile kirja üürivõla kohta, kuid selles kirjas ei ole märgitud, et eluruumi erastamine sõltuks üürivõla likvideerimisest. Eluruumide erastamise seadus ei näe ette võimalusi eluruumi erastamise peatamiseks. Nagu märgitud, on eluruumide erastamise kohustatud subjektil seadusest tulenevalt kohustus lahendada talle esitatud erastamise avaldus. Selleks ei pea taotleja teatud aja tagant pöörduma uuesti kohustatud subjekti poole ja igal korral oma soovi kinnitama. Kui vastustaja leidis, et et erastamiseks on takistused, siis tuli sellest teatada avaldajale. Kaebaja seletuse kohaselt on talle aga igal korral antud lootust, et erastamine viiakse läbi. Kuigi vastustaja ise märgib, et on teadlik, et vaidlusalust eluruumi kasutatakse üürilepingu (suulise) alusel, eluruumi on kaebuse esitaja siiani registreeritud, otsustas vastustaja endale mittevajaliku elamu anda tasuta Mikitamäe valla bilanssi, ignoreerides täielikult elamus elavaid üürnikke, kes on õigeaegselt erastamise avalduse esitanud. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kohustatud subjekt – Põlva Teedevalitsus ja tema õigusjärglane Kagu Teedevalitsus on jätnud õigusvastaselt lahendamata Aivar 6 Karpsoni avalduse eluruumi erastamiseks. Antud juhul on tegemist vastustaja õigusvastase tegevusetusega. Kohus tunnistab Kagu Teedevalitsuse tegevusetuse Aivar Karpsonile eluruumi erastamise läbiviimisel õigusvastaseks. Vastustaja tegevusetus o kestnud alates erastamise avalduse saamisest kuni sisuliselt käesoleva ajani. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse teha vastustajale ettekirjutus Aivar Karpsoni avalduse lahendamiseks ja eluruumi erastamise otsustamiseks. Kohtul ei ole võimalik taotletud ettekirjutust teha, kuna Võõpsu sillamaja on tervikuna registreeritud riigivara registris 27.07.2006.a., registreerimisnumber 02013413.
lg 5 p 6 sätestab, et erastamisele ei kuulu riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad eluruumid. Kuna eluruum, mille erastamist kaebuse esitaja taotleb, asub riigivara registrisse kantud hoones, ei ole Kagu Teedevalitsusel võimalik selle erastamist lahendada, ega seega ka kohtul vastavat ettekirjutust teha. Vastustajal on võimalik erastamise avaldus lahendada juhul, kui elamu on riigivara registrist kustutatud. III A.Karpson taotleb Kagu Teedevalitsuse toimingu - Võõpsu sillamaja kohta Maanteeametile riigivara registrisse kandmiseks avalduse tegemine, õigusvastaseks tunnistamist ning seejärel ettekirjutuse tegemist, millega kohustada Kagu Teedevalitsust tegema Maanteeametile taotlus Võõpsu sillamaja riigivara registrist kustutamiseks. Võõpsu sillamaja on riigivara registrisse kantud 27.07.2006.a. Maanteeameti ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selgituses on märgitud, et Kagu Teedevalitsus esitas tema valduses oleva Võõpsu sillamaja riigivarana registreerimiseks registreerimiskaardi elektrooniliselt Maanteeametile, Maanteeamet edastas registreerimiskaardi elektrooniliselt riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Seega on Võõpsu sillamaja riigivara registrisse kandmine toimunud Kagu Teedevalitsuse taotlusel. Vastustaja on jätnud aga riigivara registrisse taotluse tegemisel arvestamata seda, et nimetatud elamu ei kuulunud ei Omandireformi aluste seaduse ega Riigivaraseaduse alusel riigivara registrisse kandmisele. ORAS § 33 lg 1 kohaselt on erastamise objektiks riigi või riigi äriühingu omandis olev või erastamiskohustusega kohaliku omavalitsuse omandisse antud või seaduse kohaselt erastamisele kuuluv muu vara, mida ei ole vaja
ti Vabariigi või kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalse või majandusliku arengu tagamiseks jätta riigile või kohalikule omavalitsusüksusele. Nimetatud elamut ega selles olevaid eluruume ei ole arvatud riigile jäetavate varade nimekirja. Võõpsu sillamajas olevad eluruumid olid erastamise objektiks, eluruumide osas oli esitatud erastamise avaldused ning neid eluruume ei saanud kuni erastamise otsustamiseni kanda riigivara registrisse. Riigiavaraseaduse § 1 sätestab, et Riigivaraseadus määrab kindlaks riigi omandis oleva vara valitsejad ning riigivara valitsemise alused. Sama seaduse § 2 lg 2 kohaselt võetakse riigivara arvele riiklikus riigivara registris, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt Riigivaraseaduse § 42 lg 2 ei laiene Riigivaraseaduses sätestatu riigivarale, mis
ti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ning sellest tulenevate õigusaktide alusel 7 kuulub teiste isikute omandisse andmisele või millele seatakse kasutusõigus. Kuna 2006 aastaks oli lahendamata kaebuse esitaja taotlus eluruumi erastamiseks, siis ei olnud Kagu Teedevalitsusel ka Riigivaraseadusest tulenevalt õiguslikku alust taotleda nimetatud elamu riigivara registrisse kandmist. Kohus on seisukohal, et Kagu Teedevalitsuse toiming – erastamisobjektiks oleva Võõpsu sillamaja kohta avalduse tegemine riigivara registrisse kandmiseks oli õigusvastane. Teede- ja sideministri 04.04.2001.a määruse nr 34 § 2 kohaselt esitavad ametite poolt hallatavad riigiasutused riigivara valitsejale taotlusi riigivara kasutusse andmise, võõrandamise ning kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kohta, riigivara registrisse uute kannete tegemise, kannete muutmise ja kustutamise kohta oma haldaja kaudu. Seega tuleb selleks, et vastustajal oleks võimalik lahendada kaebuse esitaja erastamistaotlus, esitada vara valitsejal ehk Kagu Teedevalitsusel Maanteeametile taotlus Võõpsu sillamaja riigivara registrist kustutamiseks. IV HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja on esitanud taotluse kaebuse esitajalt välja mõista õigusabikulud summas 9450 krooni. Kaebuse esitaja taotlus on välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku 6630 krooni. Kuna kohus ei rahuldanud kaebust täielikult, vaid osaliselt, kuulub ka kaebuse esitaja taotlus menetluskulude osas rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldas kaebaja neljast taotlusest kolm, seetõttu peab kohus põhjendatuks välja mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskulud ¾ osas, ehk summas 4972 krooni ja 50 senti. Kohtunik Eda Muts 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.