kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 75 000.- kr krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 29.01.2008 kirjaliku teatega kostjale lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 25.02.2008 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma 74 402,19 kr, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi 7018,85 kr, viivise 8,92 kr, leppetrahvi 14 880,44 kr ja muud võimalikud kohustused 1000.- kr. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset. Kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 74 402,19 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 7018,85 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 25.02.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 8,92 kr. 07.05.2008 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis4464,78 kr.
lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral Seega ei kuulu rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjatelt viivis 25,80% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas kuni intressi täieliku tasumiseni Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 14 880,44 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjalt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3. Samuti kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult 3 postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 1000.- kr: kostjale 07.01.2008 ja 22.01.2008 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 29.01.2008 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 25.02.2008 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja R.Rebane palub
§-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 101 766,26 kr, millest 74 402,19 kr on tagastamata krediidisumma, 7018,85 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4464,78 kr viivis, 14 880,44 kr leppetrahv ning 1000.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) viivis 25,02% tagastamata krediidisummalt aastas alates 08.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; 3) viivis 25,02% tagastamata intressi summalt kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni.. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 29.09.2008. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 4
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.