) § 28 lõikes 1 sätestatud nõuetele, mille alusel on lubatud sisendkäibemaksu maha arvata ja et 2) TSC Terminal OÜ ei ole OÜ`le Gillian arvel nr 127 teenust osutanud. Ida MTK on seisukohal, et OÜ TSC Terminal poolt OÜ-le Gillian 31.05.2003.a esitatud mittenõuetekohane arve nr 127, töövõtuleping 09.05.2003.a ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 30.05.2003.a ei tõenda teenuse tegelikku osutamist. Revisjoniks esitati arve, millele on üldsõnaliselt märgitud “Vastavalt lepingule”. Hiljem Lääne-Viru Maksuameti nõudmisel esitatud töövõtuleping ja teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ainuüksi ei tõenda, et nimetatud teenuseid ka osutati. Samuti ei selgu nimetatud dokumentidest, mil viisil teenuse osutamine toimus. Revisjoni tulemusena Ida MTK vähendab 2003.a OÜ Gillian poolt deklareeritud sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, alljärgnevalt: mais 27 000 krooni; juunis 450 000 krooni; augustis 32 400 krooni; septembris 5 151 600 krooni. 2 3-05-630 Kontrollimise tulemusel kuulub 2003.a eest täiendavalt tasumisele käibemaksu alljärgnevalt: Maksustamisperiood Käibemaksusumma Tasumise tähtpäev Mai 27 000 krooni 20. juuni 2003.a Juuni 450 000 krooni 21. juuli 2003.a August 32 400 krooni 22. september 2003.a September 5 151 600 krooni 20. oktoober 2003.a Kokku 5 661 000 krooni Kokku kuulub revisjoni tulemusena OÜ`le Gillian 2003.a eest täiendavalt juurdemääramisele käibemaksu 5 661 000 krooni. OÜ Gillian on rikkunud alljärgnevaid käibemaksuseaduse sätteid: 1)
lõiget 1, mille kohaselt peab maksukohustuslane täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma käesoleva seaduse §`s 20 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §`s 27 sätestatule ning esitama § 28 nõuete kohaseid arveid. Registreerimise päevast alates võib käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi teha pärast registreerimist soetatud kauba ja pärast registreerimist saadud teenuse puhul. 2)
lõiget 1, mille kohaselt on registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe või käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tehingu või toimingu tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt on teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 3)
lõiget 1, mille kohaselt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse käibemaks maha käesoleva seaduse § 28 lõike 1 nõuetekohase arve originaaleksemplari alusel. 4)
lõiget 5, mille kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus ning arve kauba või teenuse eest on müüjalt kätte saadud. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Sama lõike punkti 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad. OÜ Gillian poolt on seisuga 01.07.2004.a deklareeritud enammakstud käibemaksu summaks 5 282 509 krooni. Kuna OÜ Gillian poolt on deklareeritud enammakstud käibemaks, mida ei ole maksukohustuslasele tagastatud, siis käesoleva maksuotsusega määramisele kuuluv käibemaksu summat Maksu- ja Tolliameti riigieelarve tulude arvele maksta ei tule, vaid maksuotsuse tulemusena väheneb enammakstud käibemaksu summa. Intress tähtajaks tasumata maksusummadelt määratakse OÜ`le Gillian eraldi intressinõudega. Maksuotsuses juhindutakse MKS § 92 lõike 1 punktist 3 ning § 95 lõikest 1, lg 5 ning kohustatakse kaebuse esitajat maksma Maksu - ja Tolliameti riigieelarve tulude arvele 22 101 326 4308 Hansapangas käibemaksu summas 5 661 000 (viis miljonit kuussada kuuskümmend üks tuhat) krooni. Maksedokumendil tuleb näidata maksu viitenumber
§-is 28 lg 1 sätestatud nõuetele; arvetel näidatud ja töövõtulepingus (koostöölepingus) näidatud tehinguid ei ole poolte vahel toimunud ning Gillian ei ole tegelikult koostöölepingus ja aktides näidatud töid saanud, mistõttu Gillianil puudus alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks; kuni 30.04.2004.a kehtinud
lg 1 kohaselt registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe või käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tehingu või toimingu tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.
lg 3 kohaselt sisendkäibemaks on registreeritud maksukohustuslase poolt: 1) teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) ettevõtluses kasutamiseks imporditud teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud või imporditud kauba eest tasutud käibemaks.
lg 1 kohaselt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse § 28 lõike 1 nõuete kohase arve originaaleksemplari alusel.
lg 5 sätestab, et kauba importimise korral arvatakse 4 3-05-630 sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup on kätte saadud ja käibemaks tasutud. Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus ning arve kauba või teenuse müüjalt on kätte saadud.
lg 6 kohaselt Eestist soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel erinevatel maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus kätte saadi, tingimusel, et arve kauba või teenuse eest on väljastatud käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul. Arve hilisema väljastamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil arve kätte saadi. Kohus leiab, et arved ei vasta seaduse nõuetel. Halduskohus nõustub kaevatavas maksuotsuses esitatud enamiku vastustaja väidetega, et arved 127, 162, 236 ja 283 ei vastanud
lg 1 p 4 ja 5 ning osaliselt ka p 7 nõuetele (vt MTA on puudused välja toonud kokkuvõtvalt maksuotsuse lk 23 p 1 t lk 33 jj). Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kui arve ei ole õigesti vormistatud, siis lubatakse praktikas
lg 1 p 4 ja 5 puudusi kõrvaldada muude tõenditega; näiteks koostöölepinguga, aktidega vms. Käesoleval juhul aga ei kajasta ka koostööleping ja aktid puudu olevaid andmeid täielikult. Arvete puhul on tegemist olulise puudusega, mida kaebuse esitaja Gillian OÜ ei kõrvaldanud revisjoni käigus. Kohus leiab ka, et kauba või teenuse kättesaamine kaebaja poolt ei ole leidnud tõendamist. Halduskohus vaatleb kõiki tõendeid kogumis ja asub seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole suutnud revisjoni käigus tõendada arvetel näidatud tööde ja teenuste saamist TSC Terminal OÜ. Kuna arvetel näidatud töö oli valmistatud paberkandjal, salvestatud ka CD kettal, ei olnud mingi probleem arvetel näidatud töötulemust vastustaja MTA’le esitada või ette näidata. See osa, mida kaebuse esitaja vastustajale ette näitas, ei kata arvetel, koostöölepingus ja aktides fikseeritud mahtu. Hiljem on kaebuse esitaja põhjendanud, et ta on töö edasi andud kolmandale isikule. Halduskohtu arvates arvete tasumata jätmine ei tõenda iseenesest töö mitteüleandmist, kuid kui nimetatud asjaolu vaadata ja hinnata koos teiste tõenditega, siis võib see täiendavalt kinnitada vastustaja seisukohta, et töid tegelikult ei tehtud ja kaebuse esitajale üle ei antud. TSC Terminal OÜ ei ole astunud mingeid samme, et suuri rahasummasid kätte saada, mis on samuti mittetavapärane. Oluline on ka asjaolu, et kaebuse esitaja Gillian OÜ ja TSC Terminal OÜ juhatuse liige mingil perioodil kattus, mis kinnitab seda, et mõlemad äriühingud (tellija kui töövõtja) olid ühe ja sama isiku kontrolli all. Ka see asjaolu koos teiste tõenditega kinnitab täiendavalt, et arvetel näidatud töid ei teostatud ega antud kaebuse esitajale üle. Halduskohus leiab, et eeltoodud põhjustel on ka heausksus töö või teenuse ostmisel välistatud. Haldusasjas on tuvastatud isikute poolt antud seletuste kaudu, et allhanget töö teostamisel ei kasutatud. Seega on õige vastustaja väide, et TSC Terminal OÜ puudusid majanduslikud võimalused ja vastav töötajaskond, kes oleks sellises mahus, erialase töö ära teinud nii lühikese tähtajaga, nagu koostöölepingust ja aktidest nähtub. Halduskohus nõustub vastustaja põhjendustega kaevatavas maksuotsuses (vt lk 25 punktis 3 ja 4 t lk 35-36). MKS § 58 kohustab maksukohustuslast säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1.jaanuarist arvates. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja seda teinud. MKS § 92 lg 1 p 3 sätestab, et Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Õige on vastustaja viide MKS § 92 lg 1 p
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.