Obsah (9)

§ 14§ 12§ 5§ 3§ 4§ 6§ 17§ 2§ 8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1386 Otsuse kuupäev 25.03.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi AS Aalang Met esindaja advokaat Aleksei Ratnikovi k

) sätetest tulenevalt. Kaebaja ei ole esitanud Põllumajandusministeeriumile suhkru ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramiseks deklaratsioone 2000, 2001, 2003,

1. aasta
2. mai seisuga suhkru soetamise, ümbertöötlemisel kasutamise, müümise ja laovarude kohta ning põllumajandustoote deklaratsioon täpsustatud andmetega kuude lõikes perioodi mai 2003.a. – aprill 2004.a. kohta ja põllumajandustoodete deklaratsioon ajavahemiku 1.mai 2004.a. kuni
3. mai 2006.a. kohta.

§ 14

lg 1 kohaselt arvutab maksuhaldur laovaru tasu suuruse iga käitleja kohta järelevalve käigus tuvastatud andmete alusel, korrutades põllumajandustoodete üleliigse laovaru suuruse selle põllumajandustoote laovaru tasu määraga.

§ 12

lg 1 kohaselt peab käitleja enda valduses oleva suhkru üleliigse laovaru turult kõrvaldama 30.11.

1. 02.05.2007 on AS Aalang Met esitanud Maksu- ja Tolliametile vaide, milles nõuab maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. Vaideotsuse kohaselt 05.06.2007 nr. 6-1/150-1 on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja taotleb kohtus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.03.2007 otsus-maksuteade nr. 12-5/126 ning Maksu- ja Tolliameti 05.06.2007 vaideotsuse nr. 6-1/150-
2. Kaebaja on seisukohal, et vaideotsuses puudub argumenteeritud ja põhistatud alus üleliigse laovaru tasu määramiseks

ja selle alusel maksustamine rikub Põhiseadusega tagatud proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtteid. Sisuliselt puudub õigus maksuhalduril üleliigse laovaru tasu määramiseks, maksuhaldur on välja andnud teate 28.11.2006, mida kaebaja on tõlgendanud kui haldusakti menetluse lõpetamise kohta. Nii Maksu- ja Tolliamet kui kohalik maksuhaldur on jätnud kaebaja argumendid arvestamata ja analüüsimata. Kaebaja on seisukohal, et tehingud suhkrumüügiga on toimunud, mil kaebaja on suhkru müünud eraisikutele ja seisuga 01.05.2004 ei olnud kaebajal suhkrulaovarusid. Kaebaja seisukohalt ei ole ta käitleja

§ 5lg 1 mõistes.

Kaebaja on kõik müügitehingud teinud enne 01.05.

1. Kaebaja seisukohalt ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja valdas seisuga 01.05.2004 999600 kg suhkrut. Kaebajal ei olnud võimalik maksumenetluse käigus esitada täiendavaid tõendeid ja vastuväiteid, mistõttu on rikutud menetlusnorme, otsuse tegemine on kaebajale ootamatu. Maksuhaldur taotleb jätta kaebuse rahuldamata nii otsus-maksuteate nr. 12-5/126 29.03.2007 kui ka vaideotsuse nr. 6-1/150-1osas. Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on kontrollinud AS Aalang Met suhkru laovarusid seisuga 01.05.2004 ning selgus, et kaebuse esitaja ei ole esitanud Põllumajandusministeeriumile suhkru ülekande- ja laovaru määramiseks deklaratsioone 2004 aasta
2. mai seisuga suhkru soetamise, ümbertöötlemisel kasutamise ja müümise kohta, kuigi
3. aasta märtsikuus oli kaebaja soetanud AS-lt Antomin arve 38275 alusel suhkrut 999600 kg. Ajavahemikul 24.03.2004 kuni 28.04.2004 on kaebaja sõlminud maksude tasumise hoidumiseks müügitehingud tuvastamata eraisikutega, mis hilisemalt tühistati kaebuse esitaja poolt ning kuna suhkur laost realiseeriti peale 01.05.2004 Euroopa Liidu siseturul, siis oli kaebuse esitaja realiseerinud oma õiguse kaupade turule toomiseks ja nendelt tulu teenimiseks Euroopa Liidu territooriumil. Vastustaja pool ei nõustu seisukohaga, et 28.11.2006 kirja väljastamisega on tegemist maksumenetluse lõpetamise teatega ning nimetatud teadet ei saa käsitleda haldusaktina. Maksuhaldur leiab, et maksumenetluse käigus ei ole rikutud kaebaja õigusi . Vastustaja on seisukohal, et otsus-maksuteates on õigesti leitud, et kaebaja on käitleja

§ 5

lg 1 mõistes ning kaebaja ja menetluse käigus tuvastamata eraisikute vahel sõlminud ostu-müügitehingute ainsaks eesmärgiks on annulleerida kaebuse esitaja maksuriskid ning soovist vabaneda laovaru tasu maksmise kohustustest. Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et suhkru ostu-müügi tehingute dokumendid on vormistatud tegeliku suhkru laovaru varjamiseks, eesmärgiga vältida laovaru tasu määramist. Menetluse käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes tegelikkuses tehinguid ei toimunud ning nii Maksu- ja Tolliamet kui ka kohalik maksuhaldur on leidnud, et maksuotsuses on õigesti määratud AS Aalang Met valduses oleva suhkru kogus ja tasumiseks üleliigse laovaru tasu. Kohtu seisukohad: Üleliigse laovaru tasu seadusega (

) on reguleeritud 2004. aasta l.mail käitleja valduses oleva põllumajandustoodete üleliigse laovaru tasu maksmise alused ja menetluse kord, riikliku järelvalvemenetluse alused ja vastutus nimetatud seaduse nõuete rikkumise eest.

§ 3

kohaselt on suhkur nimetatud seaduse tähenduses Euroopa Komisjoni 60/2004EÜ artiklis 4 sätestatud põllumajandustoode.

§ 4

sätestab üleliigse laovaru tasu mõiste, mis on käitlejale pandud ühekordse avalik-õigusliku rahalise kohustusena, mis kuulub täitmisele nimetatud seaduses ettenähtud alustel, korras ja tähtaegadel. Käitleja peab laovaru tasu maksma 2004. aasta l. mai seisuga tema valduses oleva : 1) põllumajandustoote, välja arvatud suhkur, üleliigse laovaru eest; 2) suhkru üleliigse laovaru eest, mida ta ei ole seaduses ettenähtud tähtajal turult kõrvaldanud.

§ 5

lg 1 kohaselt on käitleja nimetatud seaduse tähenduses isik, kes tegutseb turustamisotstarbelise põllumajandustootmise, esmase töötlemise, valmistamise ning vedamise, müümise ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmisega, samuti teiste toimingutega, mille tulemusel muutub põllumajandustoode teisele käitlejale kättesaadavaks.

§ 6lg 1 ja lg 2 kohaselt on ülekandevaru 2004.

aasta

1. mail käitleja valduses olev põllumajandustoote laovaru, mille suurus arvutatakse
2. aastale eelnenud viimase nelja aasta
3. mai seisu keskmisena, mida suurendatakse 1,2 korda. Kui käitleja ei ole enne
4. aastat sellel tegevusalal tegutsenud või on tegutsenud vähem kui neli aastat, peab ta tõendama, et
5. aasta
6. mail tema valduses oleva põllumajandustoote laovaru suurus on vastavuses tema tavapäraselt toodetava, müüdava, muul viisil tasu eest või tasuta üleantava või soetatava põllumajandustoote laovaru suurusega. Kohus asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna nii maksuotsus kui vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Tulenevalt

§ 17

lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet nimetatud seaduses sätestatud laovaru tasu maksmise üle Maksu- ja Tolliamet. Riikliku järelevalve käigus kindlakstehtud põllumajandustoodete ülekandevaru ja üleliigse laovaru võib määrata ka Maksu-ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on kontrollinud AS-s Aalang Met suhkru laovarude suurust perioodil 01.03.2004 kuni 30.09.2004. 29.03.2007 andis maksuhaldur otsus maksuteate nr. 12-5/126, millega määras AS-le Aalang Met tasumiseks üleliigse laovaru tasu suuruses 8 688.123 krooni. AS Aalang Met ei ole esitanud Põllumajandusministeeriumile suhkru ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramiseks deklaratsioone eelmise ega kehtiva

redaktsioonist tulenevalt. AS Aalang Met on väitnud, et on ära müünud ajavahemikul 24.03.2004 kuni 28.04.2004 eraisikutele 48 korral 999.600 kg suhkrut, mistõttu ei olnud AS Aalang Met seisuga 01.05.2004 suhkru laovaru omanik. Kaebaja on vormistanud kreeditarved, mille alusel on osaliselt eraisikud kauba eest tasunud, kuid kaup on jäänud kaebaja lattu. Hilisemalt on kaebaja väidete kohaselt eraisikud oma raha kätte saanud , kuna on loobunud kauba ostmisest. Asja materjalide kohaselt on vormistatud kassa sissetulekuorderid , kus nähtub, et teatud summa on suhkru eest tasutud kellegi tundmatu eraisiku poolt. Kohus ei pea usutavaks, et eraisikud on ostnud suhkrut suurtes kogustes ettemaksuga ning hilisemalt on eraisikud suhkru äriühingule tagasi müünud, kuna on loobunud selle ostmisest. Kaebaja sõnutsi ei olnud probleeme suhkru tagasiostmisega, kuigi kaebajal ei olnud ei kohtule ega maksuhaldurile esitada ühtki tõendit selle kohta, et suhkruraha on tagastatud, puuduvad selle kohta kassa väljaminekuorderid. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et lähtudes esitatud dokumentidest ning hinnates neid kogumina (arved ja krediitarved) nähtub, et suhkru müük on väidetav, samuti tagasimüük, mis ei kajasta reaalselt toimunud majandustehinguid. Kaebaja poolt esitatud dokumendid on vormistatud suhkru tegeliku laovaru varjamiseks, eesmärgiga vältida üleliigse laovaru tasu määramist. Ka varasemalt ega hiljem ei ole kaebaja suhkrumüügiga tegelenud. Riigikohus on asunud seisukohale lahendis 3-3-1-34-07, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on valesti määratud. Teeseldud tehingu ja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtava tehingu või toimingu tähendust maksustamisel reguleerivad MKS § 83 lg 4 ja § 84. Neist sätetest tuleneb , et maksustamisel tuleb lähtuda toimunu tegelikust majanduslikust sisust.

§ 5

lg 1 kohaselt on käitleja nimetatud seaduse tähenduses isik, kes tegutseb turustamisotstarbelise põllumajandustoote tootmise, esmase töötlemise, valmistamise ning vedamise, müümise ja muul viisil tasu eest või tasu üleandmisega, samuti teiste toimingutega, mille tulemusel muutub põllumajandustoode teisele käitlejale kättesaadavaks. Riigikohus on asunud lahendis 3-3-l-68-07 seisukohale, et

§ 5

lg 1 kohaselt on „käitleja“ isik , kellel on õigus tuua ladustatud kaup (põllumajandustoode) turule ja teenida sellelt kasumit. Riigikohus on rõhutanud , et

§ 2viidatakse Euroopa Komisjoni määrusele nr.

1972/2003 EÜ ja 60/2004EÜ, kuigi nendes määrustes ei ole mõistet „Käitleja“. Nimetatud määruste eesmärgiks on vältida põllumajanduse ühist turukorraldust mõjutavate spekulatsioonidega seotud kaubandushäirete ohtu, mis tuleneb uute riikide ühinemisest Euroopa Liiduga

1. mail
2. Seetõttu tuleb ka Üleliigse laovaru tasu seaduse eesmärgiks pidada EÜ asustamislepingus sätestatud ausa konkurentsi tagamist ja võitlust spekulatsiooni vastu. Kaebaja on esitanud AS Skinest Projektilt saadud õiendi, milles teatatakse, et laenuleping tagatise seadmisega ja käsipandileping võimaldasid AS-il Aalang Met ajavahemikul 01.04.2004 kuni 28.04.2004 käsipandi esemeks oleva suhkru realiseerimist ning AS Skinest Projekt ei oma mingeid pretensioone seonduvalt laenulepingu tagatisega. Antud väite peale nõustub kohus maksuhalduri seisukohaga, et see kinnitab veelkord, et vaidlusalune suhkur oli AS Aalang Met valduses (reaalselt kaebaja laos) ning ta pole seda müünud ning suhkru laovaru oli seisuga 01.05.2004 kaebajal olemas koguses 999.600 kg. AS Aalang Met on suhkru ostnud AS –lt Antomin 24.03.2004 arve 38275 alusel 999.600 kg summas kr. 4.364.253,60 Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja on käitleja, peab käitleja

§ 8

lg 1 kohaselt täitma rahalist kohustust ning tasuma 01.04.2004 seisuga tema valduses oleva suhkru üleliigse laovaru eest, mida ei ole seaduses ettenähtud tähtajal turult kõrvaldanud.

§ 8

ja lg 2 kohaselt peab käitleja esitama Põllumajandusministeeriumile deklaratsiooni, mis sisaldab andmeid tema valduses oleva põllumajandustoodete tootmise, müümise, muul viisil tasu eest või tasuta üleandmise või soetamise või laovarude kohta ja suhkru puhul 2000, 2001, 2002, 2003 ja 2004 aasta kohta vastava aasta 1. mai seisuga 2004. aasta 15. maiks ning 2005. aasta kohta sama l. mai seisuga 2006. aasta 28. veebruariks, mille sätteid kaebaja täitnud ei ole.

§ 14

lg 1 kohaselt arvutab Maksu- ja Tolliamet laovaru tasu suuruse iga käitleja kohta järelevalve käigus tuvastatud andmete alusel , korrutades selle põllumajandustoote laovaru tasu määraga. Sellest tulenevalt kuulub AS-le Aalang Met määramisele suhkru üleliigne laovaru koguses 999.600 kg.

§ 14

lg 3 kohaselt juhul, kui suhkur ei ole seaduses ettenähtud tähtpäevaks ühisturult kõrvaldatud, on laovaru tasu määraks Euroopa Komisjoni määruse 60/2004EÜ Artikkel 6 lõige 3 punktis 3 sätestatud tasu määr. Kaebaja on seisukohal, et maksuhalduri poolt saadetud teade 28.11.2006 on haldusakt ning on väljastatud menetluse lõpetamiseks, kuid ei vasta HMS§ 51 nõuetele. . Kohus leiab, et kaebaja arusaam on väär, kuna maksuhalduri poolt väljastatud teade 28.11.2006 , mis kannab numbrit 12-8/24328, ei ole haldusakt, mistõttu ei pea ka vastama haldusakti nõuetele HMS § 51 mõistes. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Antud juhul on nimetatud teade kirja vormis edastatud teave, mille kohaselt on selgitatud, et 06.04.2006 kontrollaktile võib järgneda üleliigse laovaru suuruse määramise kohta otsus ning nimetatud teatest ei saa välja lugeda menetluse lõpetamise otsustust. Kohus , tutvudes kõigi asja materjalidega ning kuulanud menetlusosaliste seletused asub seisukohale, et kaebaja suhtes ei ole rikutud kohaliku maksuhalduri poolt ega Maksu- ja Tolliameti vaide läbivaatamisel menetlusnorme ning haldusaktid on sisult õiguspärased. Kaebaja on saanud esitada omapoolseid dokumente, esitada eriarvamust kontrollaktile, mida maksuhaldur on analüüsinud haldusaktis, kaevatavad haldusaktid on motiveeritud ning vastavad haldusaktile esitatud nõuetele. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused haldusaktide tühistamiseks on põhjendamatud ja tuginetud alusetutele väidetele ning kohus jätab kaebuse terves ulatuses rahuldamata. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 sätetest. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks