lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt
lg-le 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea
Kohtu hinnangul sõlmisid pooled lisaks remonditööde lepingule nr 04311 ka suulise lepingu neljanda pihusti väljafreesimiseks ja pihustiotsa vahetuseks. Tunnistajate TL, UV ja AS ütluste kohaselt viibis kostja seaduslik esindaja ise tööde juures, kus tal oli võimalik veenduda, et üks pihusti oli plokikaane sisse kinni oksüdeerunud. Kohus leiab, et juhul kui kostja ei oleks soovinud pihusti väljafreesimist ning selle vahetamist hageja poolt oleks kostjal olnud võimalik sõiduauto hageja töökojast ära viia pärast seda kui oli veendunud, et ilma lisatööde ja vastavate abivahenditeta see ei õnnestu. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja jättis sõiduauto hageja töökotta tööde jätkamiseks. Kohus leiab, et kostja väidab paljasõnaliselt, et poolte vahel puudus leping lisatööde, s.o. pihusti väljafreesimise ja vahetuse teostamiseks. Kostja leiab, et isegi juhul kui leping hageja poolt täideti, siis oleks hagejal õigus eelnevalt kokku lepitud tasu ületava summa saamiseks vaid suuruses 2 850 krooni. Kohus kostjaga ei nõustu.
lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohtule on esitatud arve nr 10300 (tl 34), millelt nähtub, et remonditöid on teostatud 19 tundi hinnaga 377.11 krooni tund ning ülejäänud osas sisaldab arve tasu varuosade ja tarvikute eest. Kohtu hinnangul ei sisaldu arves ebamõistlikult suurt tasu ega turuhindadest suuremaid hindu. Kohtule on esitatud kostja 08.01.2007. a pretensioon hagejale (tl 37), milles kostja vaidlustab mõned tööde- ja materjalide nimetused ja maksumused. Kostja on jätnud täpsustamata, millised materjalid, tööd või 4 nende maksumuse ta vaidlustab. Kohus nõustub hagejaga, et pretensioon on üldsõnaline ning sellest ei selgu, milliste töödega konkreetselt kostja ei nõustu.
lg 3 töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole õigustatud tasu nõudma, kuna tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud tasu nõudma. Tunnistajate T L , U V ja A S ütluste kohaselt oli kostja soov auto töökojast kätte saada pärast kolme pihusti vahetamist, kostjal ei olnud aega oodata, et ka neljas ära vahetatakse. Kostja seda asjaolu ei eita, kostja soovis kiiresti autot saada, kuna tal oli seda tõesti vaja. Tunnistaja Urmas Viisalu ütluste kohaselt sõiduauto ei töötagi korralikult kui pihustiotste pihustamissurve on erinev. Kohtu hinnangul tegutses hageja kostja juhistest lähtudes, kui väljastas kostjale kolme töötava ja ühe kontrollimata pihustiga sõiduki. Seega ei saa hageja vastutada asjaolu eest, et mootor lakkas korralikult töötamast.
lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja hageja poole ei pöördunud, kuigi lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik tutvuda hageja garantiitingimustega (tl 32,47). Kostja hinnangul oli ta õigustatud pöörduma FIE NV poole, kuna sõiduki rike oli põhjustatud tervest reast hagejapoolsetest rikkumistest töö teostamisel. Hageja hinnangul FIE NVvõis seda mootorit püüda remontida, kuid see pidi toimuma enne OÜ-sse tulekut. Kohtu hinnangul on tunnistaja FIE NV ütlused ebausaldusväärsed nende vasturääkivuse tõttu. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et neljandat pihustit tunnistaja oma jõududega välja ei saanud. Tunnistaja ei teadnud täpsemalt midagi sellest, mis neljandast sai, kuid oli kuulnud, et klient pöördus KA. Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest üheselt, et kostja pöördus pärast tehnoülevaatusel saadud soovitust esmalt pihustite kontrolliks ja väljavahetamiseks FIE NV poole. Seda asjaolu kostja aga kohtule ei avaldanud. Kohtu hinnangul muudab tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks ning remondi teostamise FIE NV poolt
lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kostja võttis 21.12.2006. a hagejalt töö vastu. 08.01.2007. a keeldus kostja hagejale tööde ning varuosade eest tasumast, vaidlustades mõnede tööde ja materjalide nimetused. (tl 37).
lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kuna kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et tegelikkuses ajavahemikul 21.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.