KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-2618 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 01.09.2008, Tallinn Kohtuasi JA( ik XXX

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. 25.01.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel kaks alaealist last GA ( ik XXX) ja AA ( ik XXX), lapsed elavad koos hagejaga ning hageja palub nende ülalpidamiseks kostjalt välja mõista kummalegi 2420 krooni elatisraha. Hageja on arvestanud poeg G ülalpidamiseks 4600 krooni ja poeg A ülalpidamiseks 4300 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas esialgselt esitatud nõuet ning palus välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks 2000 krooni. Kostja vastuväited. Kostja maksab elatisraha lastele 2500 krooni kuus, ning on teinud kingitusi ja muid kulutusi, hageja poolt kajastatud laste vajadused ja kulutused on üle paisutatud. Hagetavas summas ei võimalda ka kostja sissetulek elatisraha maksta. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel on sündinud abielu kestel kaks poega XXX A ning XXX G . PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Kuivõrd kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, vaid vaidlustab hagetavat elatisraha suurust, leiab kohus, et hagi elatise nõudes kuulub rahuldamisele ning välja tuleb mõista kummalegi lapsele ülalpidamiseks 2000 krooni. Hageja ja kostja on esitanud oma palgatõendid, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek on märksa suurem kui hagejal, ning ülalpeetavaid ei ole peale kahe ühise lapse. Samuti ei oma kinnisvara kumbki menetlusosaline. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PerekS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja poolte esile toodud kulutuste liigse suuruse osas ei ole põhjendatud, kulutusi on võimalik optimeerida teatud piirini ning 2000 krooni oleks piisav summa, et tagada lapse ülalpidamine. Hageja on esitanud Lasteaia teatise, mille kohaselt on G A lasteaia kulu ainuüksi 808 krooni, sealhulgas toiduraha 460 krooni ja vanema osalustasu 348 krooni. Lasteaed on määratlenud lapse osalustasuks 348 krooni ja toiduraha 506 krooni. Hageja on põhjenedatult arvestanud eluaseme kulu, ning lapse vajadusi riietele ja tervisele. Kohus ei pea asjakohaseks kostja väiteid, et tal on uus perekond ning väikelaen 30 000 krooni. Kostjal ei ole rohkem ülalpeetavaid, keda ta on kohustatud seaduse järgi ülal pidama, samuti ei saa tähtsust omada tema isiklik kohustus tagastada väikelaenu, pealegi nähtub käendusteta väikelaenulepingust, et möödunud on tagastamise tähtpäev juba 12.03.

1. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapse kohta 2000 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest ( PerekS § 70). Hageja on hagi esitanud 25.01.
2. a., seega kuulub elatis väljamõistmisele nimetatud tähtajast. PerekS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
3. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on hagiavalduses märkinud elatise väljamõistmise ajaks 01.02.2008.a., kuid ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja on tasunud nimetatud ajal 2500 krooni. Seega ei ole kohustuse täitmata jätmist laste osas olnud täielik ning elatise väljamõistmisel tuleb seda arvestada. Kuivõrd hageja on soovinud elatisraha alates 01.02.2008 ning kostja on sel perioodil tasunud kokku 17 500 krooni, väljemõistetava elatis suuruse kohaselt tulnuks tasuda aga 28 000 krooni, ehk 10 500 krooni vähem, siis mõistab kohus elatise välja alates 01.05.2008 mitte 01.02.2008.

§ 438

lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse, § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, lg 3 järgi näeb kohus ette menetluskulude jaotuses, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda täies ulatuses ning sisse nõuda Eesti Vabariigi kasuks. Liili Lauri kohtunik