KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- septembril 2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-4761 Tsiviilasi OM-P hagi A M vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OM-P (i k XXX elukoht XXX) Kostja: A M (i k XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 04.09.2008 RESOLUTSIOON
- Rahuldada osaliselt OM-P hagi A Mi vastu elatise suuruse muutmiseks.
- Muuta A Milt OM-P kasuks poja A Mi, sündinud XXX.a. ülalpidamiseks Harju Maakohtu 27.02.2007.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr. 2-06-25987) kinnitatud elatise suurust alates 11.02.2008.a., s.o. käesoleva hagi esitamisest, 2500.- (kahe tuhande viiesaja) kroonini kuus kuni XXX.a., s.o. lapse täisealisuseni.
- Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielust, mis lahutati XXX.A., sündis XXX.a..poeg A M.
- 19.12.2003.a. kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks hageja kasuks summas 1500.- krooni. 27.02.2007.a. 27.02.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06.25987 suurendati kostjalt väljamõistetud elatise suurust 2000.- krooni kuus. Hageja nõue ja põhjendused.
- Hageja taotleb 11.02.2008.a. kohtusse esitatud hagis muuta kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 3700.- kroonini kuus
- Oma nõuet elatise suuruse muutmiseks põhjendab hageja sellega, et lapse ülalpidamiskulud kuus on keskmiselt 7400.- krooni ja koosnevad toidurahast 1600.-krooni, riiete ostmise kulust 1000.- krooni, lasteaiatasust 830.- krooni, ravimite ja hügieenitarvete ostmise kulust 600.- krooni, eluasemega seotud kulust 1500.- krooni, ujumiskursuste tasus 300.- krooni, eesti keele kursuste tasus 200.- krooni, inglise keele kursuste tasus 200.- krooni, muusika õppimise tasus 250.- krooni, õppevahendite ostmise kulust 100.- krooni, elukindlustusmaksetest 217.- krooni ning muudest kuludest, mis seonduvad laste sünnipäevadega, mängude ja raamatute ostmisega ning reisimisega kokku summas 800.krooni. Hageja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, on kostja kohustatud kandma ka pool lapse ülalpidamiskuludest ehk maksma elatist 3700.- krooni.
- Hageja sissetulekuks oli hagi esitamise ajal tema töötasu lasteaias Naeratus summas 7599.krooni kuus, mis hagi kohtus läbivaatamise ajaks oli tõusnud 9100.- kroonini kuus brutos.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, abielutunnistuse ja abielulahutuse tunnistuse, kohtuotsuse 27.veebruarist 2007.a., millega määrati elatise suuruseks 2000.- krooni, oma palgatõendi, tõendi lasteaiamaksu suuruse kohta lapsel lasteaias, maksekorraldused, mis tõendavad lapsele tehtavaid kulutusi, oma 2007.a. tuludeklaratsiooni koopia, pangakonto väljavõtted. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja vaidleb hagile vastu ja on nõus elatist suurendama maksimaalselt 2300.- kroonini kuus.
- Kostja väidetel ei ole ta suuteline rohkem elatist maksma kuna muidu ei jää tal raha elamiseks endale.
- Kostja on seisukohal, et hageja on hagis osaliselt lapse ülalpidamiskulud üle paisutanud. Ülepaisutatuteks peab kostja lapse kulu riietele ja leiab, et selleks on piisav 550.- krooni kuus, ravimitele ja hügieenitarvetele, pidades piisavaks summat 150.- krooni kuus, eluasemekuludele, leides, et piisav summa oleks 500.- krooni kuus ning muudele kuludele leides, et nimetatud kuluartikliks on piisav kulutada 300.- krooni kuus.
- Kostja on ka seisukohal, et osa kulusid, s.o. hageja poolt väidetav kulu lapse muusikaringi külastamisele, ujumistreeningutele ja keeleõppele on hagejal tõendamata ja Lk 2
(5)paljasõnalised, mistõttu neid elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ei saa. Kostja sõnul on põhjendamatu arvestada elatise väljamõistmisel ka hageja poolt väidetava õppevahenditele kuluva summaga, sest riik toetab esimese klassi minejaid 5000.- krooniga.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja kinnistusraamatu väljavõtte selle kohta, et hagejale kuulub korteriomand Tallinnas, XXX, hageja teise abielu sõlmimise kohta abielutunnistuse ning oma pangakonto väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Sama paragrahvi lõiked 5 ja 6 sätestavad erandid lõikest 4, s.o. millal võib kohus elatise välja mõista väiksemas summas kui lõikes 4 märgitud on.
- Eeltoodud seadusesätetest tulenevalt leiab kohus, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Kuna PkS § 61 lõike 2 kohaselt lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, tuleb ka elatise suuruse muutmisel eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga. Kummagi vanema kanda tuleb jätta lapse ülalpidamiskohustusest selline osa mis vastab lapse vajaduste rahuldamiseks, kuid mis vastab ka vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele lastele ülalpidamist anda. Kohus on seisukohal, et ilmselgelt ei ole lapse vajadustega kooskõlas saada kostjalt elatist väiksemas suuruses kui see on sätestatud PkS § - s 61 lg
- Seega peab kohus hagi esitamist väljamõistetud elatise suurendamiseks õiguslikult põhjendatuks.
- Kõigepealt kontrollib kohus kas kõik hageja poolt väidetud laste ülalpidamiskulud on põhjendatud ja tõendatud ning võtab seisukoha kas kõiki kulutusi tuleb üldse hagejal tõendada. Kohus on seisukohal, et seda asjaolu, et lapsed vajavad toitu ja riideid ja jalanõusid ning ka hügieenitarbeid tuleb pidada üldtuntuks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.
- Kostja vaidlustas laste ülalpidamiskulud eluasemele, riietele, hügieenitarvetele ja ravimitele, ja nn muudele kulutustele, pidades neid kulutusi ülepaisutatuteks. Lapse huvialaringide külastamisega seotud kulutusi pidas kostja hageja poolt paljasõnalisteks ja tõendamatuks ning õppevahendite ostmisega seotud kulutusi põhjendamatuteks. Kohus nõustub kostjaga, et osaliselt on hageja poolt näidatud kulutused ülepaisutatud, kuid mitte sellises ulatuses nagu näitab kostja. Kohus peab igakuisteks põhjendatud kuludeks lapse riiete ostmiseks summas 550.- krooni, ravimite ja hügieenitarvete ostmiseks summas 300.Lk 3
(5)krooni, eluasemekuludeks summas 500.- krooni, koolikohustuse täitmisega seotud kuludeks summas 500.- krooni ning nn muudeks kuludeks, mis koosnevad kultuuriürituste külastamisega ning vaba aja sisustamisega seotud kulutustest summas 500.- krooni Kohus on seisukohal, et õige ei ole kostja väide nagu ei oleks tõendatud lapse kulutused muusikaringis ja ujumistreeningul osalemisele. Nimetatud kulutuste tegemist lapsele tõendavad hageja poolt tehtud maksekorraldused Linnakantseleile. Vastavalt hageja poolt seletatule on need kulutused seotud just lapse huvialaringide külastamisega. See nähtub ka viitest maksekorraldusel, et maksed on teostatud A Mi eest. Seega kulub kokku lapse huvialaringide külastamise eest igas kuus tasumisele 550.- krooni. Kohus ei nõustu ka selle kostja väitega nagu poleks lapsel üldse kulutusi seoses koolikohustuse täitmisega kuna riik toetas esimesse klassi minejaid 5000.- krooniga. Seoses kooli minekuga on lapsel kulutused spordivarustusele, kooli toidurahale, kooli ühiskülastustele, klassiekskursioonidele jne.jne ning seda kõike ei ole kindlasti võimalik katta üksnes riigi poolt makstavast ühekordsest toetusest esimese klassi minejale nagu ekslikult leiab kostja. Seega on põhjendatud arvestada elatise väljamõistmisel ka lapse kulutustega seoses koolikohustuse täitmisega summas 500.- krooni . Kuna laps enam lasteaias ei käi, ei siis kulutusi seoses lasteaiaga lapsel käesoleval ajal ei ole. Kohus ei saa arvesse võtta elatise suuruse määramisel aga lapse kulutusi keeleõppele, sest neid kulutusi ükski tõend ei tõenda. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades sellega, et kostja ei vaidlustanud lapse söögiraha kuus summas 1600.- krooni, asub kohus seisukohale, et põhjendatud kuluks poolte alaealise lapse ülalpidamisel kuus tuleb pidada summat 4200.- krooni. 16. Edasi võtab kohus seisukoha selles kuidas tuleks jaotada poolte vahel laste ülalpidamiskohustus. Vastavalt hageja palgatõendile ning kohtuistungil antud ütlustele on hageja palga suuruseks käesoleval ajal 9100.- krooni kuus (brutos).Seda tõendab ka hageja pangakonto väljavõte. Kostja palga suuruseks on vastavalt tema poolt esitatud pangakonto väljavõttele 5200- 8300.krooni kuus (netos). Seega on poolte sissetulekud palga näol ligikaudu võrdsed. Arvestades asjaoluga, et kostjale kuulub Autoregistri keskuse teadete kohaselt 3 sõidukit, kinnitab, et kostja majanduslik olukord ei ole nii vilets nagu ta kohtule näidata püüdis. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on suuteline kandma pool lapse ülalpidamiseks vajaminevatest kulutustest. Kohus ei saa elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada kostja kohustustega maksta tagasi laenu laenuandjale, sest enda elatamisega seonduvad kulutused on mõlemal poolel. Eeltoodu alusel ning arvestades asjaoluga, et hageja kui füüsiline isik kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, peab maksma saadavalt elatiselt riigile ka tulumaksu 22 % vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule, kuulub poolte lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurus muutmisele suuruseni 2500.- krooni kuus.. Vastavalt PkS § 136 lg 2 kuulub elatise suurus muutmisele alates nõude esitamisest kohtule. Menetluskulude jaotamine. Lk 4
(5)17. Juhindudes Riigilõivuseaduse §-s 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskuludeks olevaid kohtukulusid käesolevas kohtuvaidluses ei ole. Kohtunik Lk 5
(5)