§-s 51 sätestatu kohaselt lepivad vanemad juhul, kui nad elavad lahus, kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Käesoleval ajal on vanemate vahel vaidlus lapse elukoha üle ja eelmise, 11.11.2004.a. otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Leian, et lapse huvides on avalduse rahuldamine lapse elukoha määramiseks isa juurde põhjendatud. Ennekõike arvestab see lapse huve tema elu korraldamiseks ja dokumentide vormistamiseks (s.h. elukoha registreerimiseks, sotsiaaltoetuse vormistamiseks jms.). II Avalduses on taotletud ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist. Suhtlemise korra kindlaksmääramist avalduses palutud kujul ei saa ma lapse esindajana toetada. Minu hinnangul tekiks seeläbi seadusega vastuolus olev lahend. Aprioorselt on lapse huvides suhtlemine mõlema vanemaga ja suhtlemist piirata saab üksnes juhul, kui see avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Piiranguid seada saab üksnes kohus. Seadusega kooskõlas ei ole tingimus, et laps saab eraldielava vanemaga suhelda üksnes teise vanema nõusolekul, nagu on palutud avalduses. Laps on piisavalt suur iseseisvalt valiku tegemiseks. Lapsega suhtlemist võib takistada lapse soovimatus suhelda, kuid see soovimatus peab olema vaba teise vanema mõjutusest. Vastupidi, kooselav vanem peaks julgustama last suhtlema ka eraldielava vanemaga. Lapsega suhtlemise korda on minu hinnangul otstarbekas määrata siis, kui tekib olukord, et ühe vanema tegevuse tõttu on takistatud teise vanema suhtlemine lapsega. Praegu sellist olukorda eraldielav vanem välja toonud ei ole. III Avalduses on taotletud ka lapse kasvatamise korra kindlaksmääramist. Lapse esindajana olen veendumusel, et seaduslikuks ei saa lugeda A.M i taotlust piirata A M osalemist lapse kasvatamises ainult materiaalse ülalpidamisega.
sätestab vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse ning
lg-e 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Nende vanemaõiguste piiramine on lubatav üksnes
§-des 53 ja 54 märgitud aluste esinemisel. Käesolevas olukorras selliseid aluseid pole välja toodud. Seega jääb emale Õigus osaleda lapse kasvatamises, kuid lapse igapäevast elu jääb elukohta määrava kohtumääruse korral korraldama isa. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused, tutvunud eestkosteasutuste ja lapse ning lapse esindaja arvamustega, leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus menetleb käesolevat nõuet alates 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätete § 475-479, 550-553, 558 kohaselt.
kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohus leidis, et avaldaja nõue jätta tütar elama avaldaja juurde on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldajal on normaalsed elutingimused, materiaalne kindlustatus tagamaks lapsele normaaalne elu. Ka laps ise soovib elada 4 avaldaja juures. Kohus leiab, et M M tuleb jätta elama isa juurde, kuna emal esineb käitumisprobleeme ning tarvitab liigselt alkoholi, samuti on olnud lapse suhtes vägivaldne. Perekonnaseaduse (
) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.
lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vanema nõudel vaidluse kohus.
Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.
ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 kohaselt on igal lapsel sünnihetkest alates õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt ning § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Ka Riigikohtu 21.03.2007 otsuses 3-2-1-13-07 on antud juhised eelnimetatud õiguste ja kohustuste kooskasutuse kohta. Otsuse punkti 32 kohaselt ei pea kohus tagama lapsega suhtlemise korda kindlaks määrates vanemate võrdset õigust lapsega suhelda, kuid lapse huvidest lähtuvalt tuleb tagada lapse õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Otsuse punkti 33 kohaselt peab vanem oma õigusi teostades alati silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi hea usus. Vanema õigusi piiravad lapse huvid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. A M kohtuistungile ei ilmunud, seetõttu ei saa kohus tagada tema õigust olla isiklikult ära kuulatud. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. M M on sündinud XXX ja seega käesoleval ajal on kümneaastane. Kohtuistungil M M kinnitab, et soovib elada koos isaga. Kohus peab vajalikuks puudutatud isiku A M osalust lapse kasvatamisel, et oleks tagatud lapse ja ema kontakti piisav säilimine. Asjas esitatud materjalidega leidis tõendamist, et vanemad ei ole jõudnud kokkuleppele puudutatud isiku ja lapse suhtlemise korras ning seetõttu on avaldaja on seda avalduses taotlenud. Eelnimetatud määruse tegemisel juhindub kohus eelkõige alaealise lapse huvidest. Kohus leiab, et on põhjendatud lapse esindaja seisukoht,et suhtlemise korra kindlaksmääramist avalduses palutud kujul ei saa lapse esindaja toetada. Aprioorselt on lapse huvides suhtlemine mõlema vanemaga ja suhtlemist piirata saab üksnes juhul, kui see avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Piiranguid seada saab üksnes kohus. Seadusega kooskõlas ei ole tingimus, et laps saab eraldielava vanemaga suhelda üksnes teise vanema nõusolekul, nagu on palutud avalduses. Laps on piisavalt suur iseseisvalt valiku tegemiseks. Lapsega suhtlemist võib takistada lapse soovimatus suhelda, kuid see soovimatus peab olema vaba teise vanema mõjutusest. Eeltoodust lähtuvalt kohus ei pea vajalikuks lapsega suhtlemise korda kindlaks määrata käesolevas lahendis. Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et otstarbekas on määrata siis, kui tekib olukord, et ühe vanema tegevuse tõttu on takistatud teise vanema suhtlemine lapsega. Praegu sellist 5 olukorda eraldielav vanem välja toonud ei ole ja seetõttu suhtlemiskorra osas esitatud avaldaja nõue jääb rahuldamata. Avalduses on taotletud ka lapse kasvatamise korra kindlaksmääramist.
sätestab vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse ning
lg-e 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Nende vanemaõiguste piiramine on lubatav üksnes
§-des 53 ja 54 märgitud aluste esinemisel. Käesolevas olukorras selliseid aluseid pole välja toodud. Kohus esitatud avaldaja taotluse osas on seisukohal, et ei saa lugeda põhjendatuks A.M i taotlust piirata A M osalemist lapse kasvatamises ainult materiaalse ülalpidamisega. Seega jääb emale õigus osaleda lapse kasvatamises, kuid lapse igapäevast elu jääb elukohta määrava kohtumääruse korral korraldama isa. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lapsega elukoha määramise ja suhtlemiskorra kindlaksmääramise asjas tehakse lahend lapse huvides. Antud juhul ei ole põhjendatud lapselt menetluskulud välja mõista, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.