) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. xxx OÜ juhatuse liige esitas 28.05.2008 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt 3 2-08-21082 ajutine. Sama seisukohta jagab võlgnikuga ka ajutine pankrotihaldur. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on äriühing tegutsenud alates 2005.a kahjumiga. Äriühingul on oma majandustegevusega tekkinud kahjumi ajavahemikul 2005-2007 ligikaudu 1,2 miljonit krooni. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses kokku 17 717.17 krooni. Kohustusi on võlgnikul käesoleval ajal kokku umbes 1 038 960 krooni. Võlgniku tegevus on lõppenud 2008. a alguses, puuduvad vahendid võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikmete seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne, bilanss seisuga 31.12.2005, 31.12.2006, 31.12.2007 ja 29.08.2008, kasumiaruanne seisuga 01.01.2005 – 31.12.2005, 01.01.2007 – 31.12.2007, 01.01.2008 – 29.08.2008, väljavõte olulisematest pangaülekannetest, järelepärimiste vastused registritest ning Maksu- ja Tolliametist – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liige xxx on maksejõuetuse lõppemise põhjustena välja toonud asjaolu, et teine juhatuse liige xxx lõpetas lepingud kahe püsikliendiga 2008.a märtsis. xxx asus investoreid otsima, kuid see ei osutunud võimalikuks. Võlgniku maksejõuetuse põhjustena on ajutine pankrotihaldur välja toonud asjaolu, et ettevõtte juhatuse liikmed ei ole finantsandmetest aru saanud või seda jälginud. Võlgniku poolt välja pakutud kriisikava lahenduseks oli täiendava kapitali kaasamine, mis oleks vaid võlausaldajate ringi muutnud või täiendanud. Õigeaegsel ettevõtte majandustulemuste järgimisel oleks juhatuse liikmed võinud aru saada, et üle tuleb vaadata ettevõtte tulud ja kulud, kuna ettevõtte igapäevane majandustegevus oli kahjumis. Kuigi juhatuse liikmed on otsinud investoreid, ei vabasta raha otsimeise ja kaasamise tahe võlgniku juhatuse liikmeid kohustusest esitada õigeaegselt pankrotiavaldus. Ka pankrotimenetluse käigus on täiendavate investeeringute läbi võimalik ettevõtet tervendada, samuti lõpetab võlgniku pankroti väljakuulutamine intressi ja viivise arvestamise võlgniku vastu suunatud nõuetelt ning tagab kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise. Maksejõuetu äriühingu juhatuse liikmed ei saa ise otsustada, kui kaua otsitakse investoreid, vaid kinni tuleb pidada kohustusest esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul alates võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemisest. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta on reaalne ning seda toetavad andmed, mis põhinevad asjas kogutud tõenditele. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta.
lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.
Võlgniku omakapital ei ole vastanud alates 2004.a
ÜS) § 36 ja
Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 28.05.2008, seega ca 3,5 aastat hiljem seaduses ettenähtud tähtajast. 4 2-08-21082 Tagasivõitmise võimalused. Tulenevalt PankrS § 113 lg 1 p 1 tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajatele, kui kohustus täideti 3 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku pankrotimenetlus on algatatud 17.06.2008. Ajavahemikul 17.03.2008 – 17.06.2008 on võlgniku pangakontolt välja makstud 26 039 krooni, millest 20 002 krooni on makstud töötasusid ja 4 600 krooni on tagastatud M. Kasele laenu. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur on teinud ettepaneku tasuda kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks vajaliku summa. Suurim võlausaldaja ei ole avaldanud soovi maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks, võlgnikul vajalik summa puudub ning võlgniku seaduslikud esindajad on nõustunud kandma ajutise pankrotimenetluse kulud. Kohus leiab, et kuna xxx OÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb xxx OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.