2-08-7465/5

2-08-7465 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg 13.

1. 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-7465 Tsiviilasi I K hagi H K vastu abielulahutuse, lapse elukoha kindlaksmääramise ning vastuhagi ühisvara jagamise ja elatise nõudes. Menetlusosalised Hageja: I K (ik XXX, sünd. XXX, EV kodanik, rahvus eestlane, teine lahutus, haridus kesk, Töökoht OÜ R P juhataja, eluk. XXX) Hageja esindaja: Ard Hellamaa (XXX) Kostja: H K (ik XX sünd XXX, rahvus eestlane, EV kodanik, töökoht OÜ R P juhatuse liige, käesoleval ajal viibib XXX, haridus kesk-eri, lahutus esimene) Kohtuistungi toimumise 05.08.
2. a Hageja: I K Hageja: esindaja: Ard Hellamaa Kostja: H K aeg Kohtuistungil osalejad RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada I K ja H K abielu, mis registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. kandega nr XXX. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta I K perekonnanimeks pärast abielu lahutamist K . Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud. Menetluskulude jaotus Menetluskulu so. riigilõiv 1000.- krooni jätta hageja kanda hageja nõusolekul. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt pooled on abielus alates XXX.a., kanne XXX. Abielusuhted on lõppenud oktoobris ajast mil abikaasa kinni võeti. Abielu jätkamine on välistatud, kuna kostja viibib kinnipidamisasutuses. Poolte abielust on sündinud XXX N K ja XX L K. N K on täiskasvanud ja ei vaja elatist, L K suudab hageja iseseisvalt üleval pidada. L K elab ema juures ja hageja soovib, et pärast abielu lahutamist jääb ema juurde. Ühisvara jagamist hageja ei taotle. Perekonnanime hageja pärast lahutamist soovib jätta muutmata. Kostja on 05.08.2008.a. toimunud kohtuistungil abielulahutusega nõus. Abielu taastada ei soovi. Kostja on kohtukulude jaotusega nõus nagu neid on hageja pakkunud, et hageja jätab riigilõivu 1000 krooni enda kanda. Hageja seisukoht Hageja jäi kohtuistungil haginõude juurde ja palus kohtukulu so riigilõiv jätta selle kanda, kes need on kandnud. Hageja on tasunud riigilõivu 1000.- krooni hagiavalduse esitamisel. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asjas leidis tõendamist, et pooltel abielu jätkata pole võimalik, sest kostja viibib kinnipidamiskohas. Kostjal vastuväiteid abielulahutusele ei ole. Kohtuotsusega pooled soovivad, et kohus lahutaks abielu. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Pärast abielu lahutamist hageja perekonnanimeks jätta K. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Menetluskulude jaotus Hageja on hagi esitamisel abielu lahutamiseks tasunud riigilõivu 1000 krooni, mille hageja jätab enda kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 2