KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2518 Haldusasi Valeri Šimko ja Mihhail Gnidini kaebused Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 22.11.2006 väljastatud ehitusloa nr 20736 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.12.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Mihhail Gnidini apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitajad - Valeri Šimko ja Mihhail Gnidin, tema esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Vastustaja – Tallinna Linnaplaneerimise Amet, esindaja Elvis Tõnnison Kolmandad isikud – Toomas Nilson, Elina Sakkius 17.09.2008 RESOLUTSIOON Jätta Mihhail Gnidini apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- detsembri 2008 otsus Mihhail Gnidini kaebuse rahuldamata jätmise osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Toomas Nilson ja Elina Sakkius omandasid 13.01.2006 Tallinnas, Xxxxxxx xx xx asuva kinnistu (maa sihtotstarve - elamumaa 100 %). T. Nilsoni taotluse alusel anti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 22.11.2006 välja ehitusluba nr 20736 üksikelamu püstitamiseks Tallinnas, Xxxxxxx xx xx asuvale krundile.
- 22.12.2006 esitasid Valeri Šimko ja Mihhail Gnidin Tallinna Halduskohtule Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 22.11.2006 väljastatud ehitusloa nr 20736 tühistamise nõudes kaebused, mis liideti 19.06.2007 määrusega ühte menetlusse. Kaebuste põhjendused: 3-06-2518 1) Tallinna Linnavolikogu 09.01.1997 otsusega nr 1 Xxxxxxx asumis kinnistu Xxxxx xx kehtestatud detailplaneeringu kohaselt oli Xxxxxxx xx xx maa sihtotstarbeks üldmaa. Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsusega nr 208 kehtestatud Xxxxxxx xx xx/Xxxxxx xx xx kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on Xxxxxxx xx xx maa sihtotstarbeks väikeelamumaa. M. Gnidin vaidlustas halduskohtus Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsuse nr 208 (haldusasi nr 3-04-355) ja V. Šimko (Xxxxxx xxx xx) on kaasatud menetlusse kolmanda isikuna. Ehitusloa nr 20736 väljaandmine Xxxxxxx xx xx kinnistule on ennatlik, kuna vaidlus linnavolikogu 30.09.2004 otsuse seaduslikkuse üle pole lõppenud. 2) M. Gnidinile kuulub Xxxxxxx xxx xx asuv kinnistu, millele on ehitatud elamule ja juurdepääs kinnistule on tagatud Xxxxxx xxxxxa kaudu. Ehitusloa alusel elamu püstitamine Xxxxxxx xx xx kinnistule tooks kaasa Xxxxxx xxxxxa sulgemise, mis välistaks juurdepääsu kaebaja kinnistule Xxxxxx xxxxxalt ja sunniks kaebajat korraldama ümber kogu kinnistu kasutamise, mis on aga võimatu, kuna sellega oleks takistatud kaebaja pääs garaaži. 3) Ehitusloa alusel naaberkrundil ehitustegevuse alustamine rikub V. Šimko õigusi, sest majale juurdepääsuks mõeldud teeosa on kaetud kerge killustikuga ega sobi suurele koormusele. Kaebaja elamu kaotab eraldiseisvuse, kuna maja eest hakkavad mööda sõitma autod ja käima võõrad isikud, mistõttu tekib täiendavalt tolmu ja müra. Ehitamine on seotud suurte puude langetamisega, mis vähendab kaebaja krundi senist privaatsust. Kaebajat joogiveega varustavad veetorud jäävad Xxxxxx xx xx kinnistu alla, kuna vaidlustatud detailplaneering lähtus ebaõigest olustikust. Xxxxxxx xx xx krundile planeeritud aed jääb liiga lähedale kaebaja aia väravale.
- Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata, leides, et ehitusloa nr 20736 väljastamine ei olnud ebaseaduslik. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 3 sätestab, et kui planeeringu kohta on planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba. Haldusasjas nr 3-04-355 ei ole kohaldatud esialgset õiguskaitset, mistõttu ehitusloa väljastamine polnud keelatud. Ehitusloa väljaandmisega ei ole rikutud ühtegi õigusakti ega kaebajate õigusi. Ehitusloa aluseks olevale projektile lisatud Xxxxxxx xx xx/Xxxxxx xx xx kinnistu ja lähiala detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et Xxxxxxx xxx xx ei ole Xxxxxxx xx xx naaberkinnistuks, nende vahel on Xxxxxx xx xx ja Xxxxxx xx xx kinnistud. M. Gnidinile kuuluv Xxxxxxx xxx xx kinnistu ja Xxxxxxx xx xx kinnistu ei ole omavahel puutumuses. Ehitusluba ei saa rikkuda M. Gnidini õigusi ega piirata tema vabadusi, kuna ehitusloast tulenevalt ei halvene tema olukord. Ehitusloaga ei piirata M. Gnidini juurdepääsu oma kinnistule. Tal on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Xxxxxxx xxx xx kinnistule - Xxxxxxx teelt M. Gnidini ja V. Šimko abikaasa O. Šimko kaasomandis olevale Xxxxx tänavale ja sealt oma kinnistule. V. Šimkol puudub servituudist tulenev õigus keelata naabril ehitise püstitamist oma kinnistule, samuti autode ja inimeste liikumist või muid tegevusi, mis võivad rikkuda kaebaja privaatsust.
- Kolmandad isikud leidsid, et ehitusluba elamu püstitamiseks Xxxxxxx xx xx krundile on väljastatud seaduslikult. Krundil on individuaalne sisse- ja väljasõidutee, mis rajati ettenähtud krundipiire ja detailplaneeringut muutmata, selleks eraldi väljastatud ehitusloa alusel.
- Tallinna Halduskohtu 10.12.2007 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. 1) Ehitusluba on haldusakt, millega kohalik omavalitsus annab nõusoleku püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi (ehitusseaduse (EhS) § 22 lg 1 p 1). Ehitusloa eesmärgiks on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonna nõuetele ning muudele nõuetele enne ehitustööde alustamist, et vältida asjaolude pöördumatut 2
(5)3-06-2518 muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega. 2) Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. 3) Kohtuvaidlus Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsusega nr 208 kehtestatud detailplaneeringu seaduslikkuse üle ei ole lõppenud. Ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu vaidlustamise fakt ei tekita kaebajatele kaitstavat subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. PlanS § 26 lg-st 3 selline õigus ei tulene. PlanS § 26 lg 3 (08.05.2005 jõustunud redaktsioonis) sätestab, et kui planeeringu kohta on planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba. 08.05.2005 jõustunud planeerimisseaduse muutmise seaduses puudub rakendussäte, mis näeks ette sätte varasemast redaktsioonist tulenenud keelu edasiulatuva kohaldamise pooleliolevate planeeringuvaidluste puhul. Detailplaneeringu kehtivust ei ole kohtuvaidluse käigus peatatud. 4) Õige ei ole M. Gnidini väide, et Xxxxxxx xx xx krundile väljastatud ehitusluba rikub tema kui naaberkinnistu Xxxxxxx xxx xx omaniku õigusi. Xxxxxxx xx xx/Xxxxxx xx xx kinnistu ja lähiala detailplaneeringu põhijooniselt, mis on lisatud ehitusloa väljaandmise aluseks olevale projektile, nähtub, et kaebajale kuuluv Xxxxxxx xxx xx kinnistu ei ole Xxxxxxx xx xx naaberkinnistu, kinnistute vahele jäävad Xxxxxx xx xx ja Xxxxxx xx xx kinnistud. Seega ei ole kinnistud omavahel puutumuses ja vaidlustatud ehitusluba ei saa mingil viisil halvendada Xxxxxxx xxx xx kinnistu olukorda ega rikkuda selle omaniku õigusi. 5) Põhjendatud ei ole ka väide, et ehitusloa alusel ehitamine tooks kaasa avalikult kasutatava Xxxxxx xxxxxa sulgemise, mille kaudu M. Gnidin pääses oma kinnistule. Kuni Xxxxxxx xx xx/Xxxxxx xx xx detailplaneeringu kehtestamiseni kasutas kaebaja juurdepääsuks kinnistule Xxxxxx xxxxxale viivat Xxxxxx xx xx kinnistut läbivat pinnaseteed õigusliku aluseta, ilma et tema kasuks oleks sellele seatud teeservituut. Kaebajale ei ole Xxxxx xx detailplaneeringuga antud ehitusluba juurdepääsutee rajamiseks üle Xxxxxx xx xx kinnistu. Kaebajal puudub õigus nõuda Xxxxxx xx xx kinnisasja omavolilise kasutamise jätkamist juurdepääsuks oma kinnistule. Kaebaja jaoks muutus vaid see, et juurdepääs sissesõidule ei toimu enam Xxxxxx xxxxxalt, vaid Xxxxx tänavalt (Xxxxxxx tee lõik), mis kuulub kaasomandina kaebajale. Kaebajale on säilitatud kinnistu värava asukoht ja sissesõit avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule (Xxxxxxx teelt kaebaja kaasomandisse kuuluvale Xxxxx tänavale ja sealt oma kinnistule). Ehitusluba nr 20736 ei piira kaebaja õigusi ega jäta teda ilma juurdepääsust oma kinnistule, samuti ei mõjuta ehitusluba mingil moel tema elukorraldust oma kinnistul. 6) Kohus ei nõustunud V. Šimko väidetega ja leidis, et ehitusluba ei riku tema õigusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. M. Gnidini apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. 1) Ehitusloa väljastamisel oleks pidanud arvestama kaebaja huve. Ehitusloa väljastamisel jäeti tähelepanuta, et Xxxxxxx xx xx ja sellega külgnevat kinnistut Xxxxxx xx xx läbib Xxxxxx xxxxx. Tegemist on avaliku tänavaga, mille sulgemise vaidlustatud ehitusloa kehtima jäämine tooks kaasa. Hiljem ei oleks seda olukorda võimalik muuta. 2) Samuti jäeti arvestamata, et kaebaja pääseb kinnistule Xxxxxxx xxx xx Xxxxxx xxxxxalt. Kaebaja ehitas kinnistule elamu kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 09.01.1997 otsusega nr 1 kehtestatud detailplaneeringuga, mille kohaselt nähti kinnistule juurdepääs ette mööda pinnaseteed, mis algab Xxxxxx xxxxxalt. Seega oleks Xxxxxx xxxxxa sulgemine kaebaja õigusi 3
(5)3-06-2518 rikkuv. Kuna Xxxxx tänavalt piki kaebaja kinnistu piiri puudub igasugune tee, on ainsaks juurdepääsuks garaaži Xxxxxx xxxxxalt lähtuv pinnasetee. 3) Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsus nr 208, mille alusel ehitusluba anti, on vastuolus haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise normiga. Selle vastuvõtmisel tulnuks arvestada HMS § 64 lg-ga 4, mille kohaselt tuleb nn topeltmõjuga haldusaktide puhul, kus haldusakti kehtetuks tunnistamine on ühe isiku kahjuks ja teise isiku kasuks, lähtuda haldusmenetluse seaduse neist sätetest, kus reguleeritakse haldusakti kehtetuks tunnistamist isiku kahjuks (HMS § 64-70). Kohus jättis nendele küsimustele vastamata, ehkki seadus selleks teda kohustab. 4) Kohtuvaidlus Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsuse nr 208 tühistamiseks ei ole käesolevaks ajaks lõppenud, sellest tulenevalt ei ole ka alust ehitusloa väljastamiseks.
- Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Vastustaja ei ole ehitusluba nr 20736 väljastades rikkunud ühtegi õigusakti. Ehitusluba vastab kehtivale detailplaneeringule, täidetud olid EhS § 23 lg-s 2 nimetatud tingimused ja ei esinenud EhS § 24 lg-s 1 toodud asjaolusid. M. Gnidinil on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt autoga oma kinnistule (Xxxxxxx teelt M. Gnidini kaasomandisse kuuluvale Xxxxx tänavale ja sealt Xxxxxxx xxx xx kinnistule). Seda tuvastas halduskohus ka 05.01.2007 määruses. Ehitusluba ei piira ega jäta M. Gnidinit ilma juurdepääsust enda kinnistule ega mõjuta tema elukorraldust kinnistul Xxxxxxx xxx xx.
- T. Nilsoni vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. M. Gnidini juurdepääs Xxxxxxx xxx xx kinnistule ei ole seotud ehitusloa väljastamisega, kuna Xxxxxx xxxxxa kaudu oli Xxxxxxx xxx xx kinnistult väljapääs olemas enne selle väljastamist ja on ka praegu, sest Xxxxxx xxxxx xx kinnistu on M. Gnidini kaasomandis. M. Gnidinil on väljapääs ka läbi Xxxxx tänava. Vastavalt ehitusloale nr 20736 on püstitatud üksikelamu, rajatud piirdeaed ning individuaalne sisse- ja väljasõidutee otse Xxxxxxx teele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Tallinna Halduskohtu 10.12.2007 otsusega jäeti M. Gnidini ja V. Šimko kaebused Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 22.11.2006 väljastatud ehitusloa nr 20736 tühistamise nõudes rahuldamata. Kuna V. Šimko halduskohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlustanud, on halduskohtu otsus tema kaebuse rahuldamata jätmise osas jõustunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 34 lg 2 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires.
- HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Halduskohus jättis M. Gnidini kaebuse õigesti rahuldamata, leides, et vaidlustatud ehitusluba ei riku tema õigusi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja M. Gnidini kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus tuvastas ehitusloa aluseks olevale projektile lisatud Xxxxxxx xx xx/Xxxxxx xx xx kinnistu ja lähiala detailplaneeringu põhijoonise alusel õigesti, et M. Gnidinile kuuluv Xxxxxxx xxx xx asuv kinnistu ei ole Xxxxxxx xx xx asuva kinnistu naaberkinnistu, nende vahele jäävad Xxxxxx xx xx ja Xxxxxx xx xx asuvad kinnistud. Arvestades Xxxxxxx xxx xx kinnistul asuva värava asukohta ja Xxxxxx xxxxxalt algava pinnasetee kulgemist üle Xxxxxx 4
(5)3-06-2518 xx xx kinnistu, ei saa Xxxxxx xxxxxa väidetav sulgemine vaidlusaluse ehitusloa tõttu kuidagi kaebaja õigusi riivata. Pealegi kinnitas M. Gnidini esindaja ringkonnakohtu istungil, et Xxxxxx xx xx asuv kinnistu on M. Gnidini ja V. Šimko abikaasa kaasomandis. Seetõttu ei tohiks reaalservituudi seadmine juurdepääsutee suhtes Xxxxx tänavalt üle Xxxxxx xx xx kinnistu Xxxxxxx xxx xx kinnistu väravani raskusi valmistada.
- Kuna kohtumenetluses Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsuse nr 208 õiguspärasuse üle ei ole sellega kehtestatud Xxxxxxx xx xx/Xxxxxx xx xx kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtivust peatatud ega kohaldatud muid esialgse õiguskaitse abinõusid, siis ei saanud selles haldusasjas kohtuvaidluse jätkumine takistada vastustajal ehitusloa väljastamist, sest tegemist oli kehtiva detailplaneeringuga, millest vastustaja võis ja pidi vaidlustatud ehitusloa väljastamisel lähtuma. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.06.2008 otsusega haldusasjas nr 3-04-355 Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsuse nr 208 motiveerimatuse tõttu, on nimetatud linnavolikogu otsuse näol käesoleva ajani tegemist kehtiva haldusaktiga, sest kohtuotsus ei ole seoses linnavolikogu kasseerimisega jõustunud.
- Halduskohus ei saanud ega pidanud kohtuotsuses Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsuse nr 208 õiguspärasusele hinnangut andma, sest nimetatud otsus ei ole käesoleva kaebuse esemeks. Halduskohus oleks otsusele hinnangut andes väljunud kaebuse piiridest.
- Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus M. Gnidini kaebuse rahuldamata jätmise osas muutmata. Kaire Pikamäe Oliver Kask Lilianne Aasma 5
(5)