2-07-31141/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-31141 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.06.2008.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi EK hagi RK vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes ning RK vastuhagi EK vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja, vastuhagis kostja: EK(ik XX, elukoht XXX) esindaja Peeter Malve Kostja, vastuhagis hageja: RK(ik XXX, elukoht XXX) esindaja: advokaat Helen Hääl 13.05.2008.a. Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud istungisekretär Kadri Lember kostja R K kostja esindaja advokaat Helen Hääl Resolutsioon Lahutada RK(ik XXX)ja EK(ik XXX)vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu – kanne nr XXX. Määrata alaealise K K `i elukohaks tema isa R K `i elukoht asukohaga XXX Mõista EK ilt R K i kasuks välja igakuine elatis summas 1800,- krooni alates hagi esitamisest 30.10.2007.a. ja 2175.- krooni alates 01.01.2008.a.poja K K `i (ik XXX ) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Jätta abielu ajal soetatud korteriomand asukohaga XXX, mis on 11.09.2003 kantud kinnistusraamatu registriossa nr XXX, väärtusega 1 200 000 krooni, R K i omandisse. Jätta ühisvarast R K ile: kohvimasin, soetatud 12.08.1995.a. väärtusega 100,- krooni pesumasin, soetatud 2000.a., väärtusega 1500,- krooni mikrolaineahi, soetatud 1996.a., väärtusega XXX0,-krooni röster, soetatud 1998.a., väärtusega 100,- krooni külmkapp, soetatud 2006.a., väärtusega 3000,- krooni tolmuimeja, soetatud 1995.a., väärtusega 75,- krooni arvuti, soetatud 2003.a., väärtusega 3500,- krooni printer, soetatud 2004.a., väärtusega 1000,- krooni televiisor, soetatud 2000.a., väärtusega 2000,- krooni videomakk, soetatud 2001.a., väärtusega 700,- krooni cd mängija, soetatud 1998.a., väärtusega 1560,- krooni lintmakk, soetatud 1990.a., väärtusega 1XXX,- krooni ------------------------------------------14 075,- krooni Jätta ühisvarast EK ile: kohvimasin, soetatud 1993.a., väärtusega 50,- krooni veekeedukann, soetatud 2005.a., väärtusega 3XXX,- krooni võileivagrill, soetatud 2005.a., väärtusega 150,- krooni mikser, soetatud 2001.a., väärtusega 50,- krooni saumikser, soetatud 2003.a., väärtusega 100,- krooni külmkapp, soetatud 1992.a., väärtusega 1000,- krooni ---------------------------------------------1690,- krooni R K il hüvitada enamsaadud vara arvelt EK ile XXX 6 192,50 krooni. Menetluskulude jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud XXX.a.tütar K K ja XXX.a.poeg K K . Mõlemad lapsed elavad R K i aadressil. Faktilised abielusuhted lõppesid oktoobris 2006 ning alates 28.06.2007 elavad pooled lahus. Abielusuhe kostjaga lõppes kostja alkoholilembuse ja vägivaldse käitumise tõttu. Kostja elab ühisvaraks olevas korteris, hageja kolis elama uue elukaaslase juurde XXX vallas asuvasse XXX Hageja palub abielu lahutada, alaealine poeg jätta tema kasvatada, kostjalt välja mõista elatis 2500 krooni kuus. 14.02.2008 esitas hageja kohtule taotluse, milles loobub kohtule esitatud hagist RK vastu lapse elukoha määramise ja lapsele elatise väljamõistmise osas. Abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõudes palub hageja kohtul menetlust jätkata. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et abielu jätkamine ei ole võimalik. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud lahutuse motiividega. Kostja arvates on abielulahutuseni viinud hageja kerglane suhtumine abielusuhetesse ning abieluvälised suhted. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Poolte ühise lapse elukoht on hageja juures alates hetkest mil kostja lahkus kodunt oma uue elukaaslase juurde, see on juuli

1. Hageja on üksinda pidanud üleval ühiseid lapsi, kelleks on 18 aastane tütar, kes õpib üldhariduskoolis ning 10-aastane poeg. RK palub EK ilt välja mõista alaealise poja K K i ülalpidamiseks 1800,- krooni kuus alates juulist 2007.a. 20.02.2008.a. esitas RK elatise nõude suurendamise avalduse, paludes alates 2008.a. jaanuarist välja mõista elatis 2175,- krooni. Kostja vastuväited vastuhagile Kostja on osalenud poja ülalpidamisel vastavalt lapse vajadusele ja vanemad pole milleski muus ka kokku leppinud, see on toimunud vastavalt poolte vaikivale kokkuleppele. Vastuhagi tuli kostjale täieliku üllatusena. Vastuhagist ei nähtu, miks peaks elatise välja mõistma tagasiulatuvalt, ehk alates juulist
2. Kohtuotsuse põhjendused 13.05.2007.a. kohtuistungile hageja (vastuhagis kostja) EK ei ilmunud, kohtukutse esindajale allkirja vastu edastatud. Kohtukutsega teatatud, et kohtuistungile mitteilmumisel võidakse hagi jätta läbi vaatamata ning hoiatatud menetlusosalist, et kohaloleva poole nõudel võidakse teha tagaseljaotsus menetlusosalise kahjuks või lahendada asi sisuliselt menetlusosalise kohalolekuta. Vastavalt TsMS § 217 lg 5 on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, k E esindab ning lg 6 kohaselt esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega tuleb seaduse järgi lugeda, et EK on kätte saanud kohtukutse, kuid jättis kohtuistungile ilmumata. RK taotles asja sisulist arutamist hageja (vastuhagis kostja) kohalolekuta. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled on ühel meelel selles, et abielu tuleb tingimata lahutada. Pooled elavad erinevates elukohtades alates 28.06.2007.a. ja ei soovi abielu jätkata. Kohus asub seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Asja kohtuliku menetlemise ajal on pooled jõudnud kokkuleppele, et alaealine K K jääb isa kasvatada. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 sätete kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. EK i kirjalike vastuväidete kohaselt on tema täitnud lapse ülalpidamisikohustust, esitades kohtule kantud kulutused juulis, augustis, septembris ja oktoobris. RK ei ole neid vastuväiteid ümber lükanud. Edasiste kuude osas EK poja ülalpidamiskohustuse täitmist tõendanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et elatis tuleb välja mõista alates elatise nõude esitamisest 30.10.2007.a. Kuivõrd elatise nõue on esitatud minimaalses suuruses, siis lapsele tehtavad kulutused ei vaja tõendamist. Kohus leiab, et ühisomandis olev korteriomand XXX tuleb jätta R K ile, kuna see on laste elukoht ja lapsed jäävad isa kasvatada. Mööbel korteris on suures osas tehtud R K i poolt, mistõttu kohus leiab, et enda kätega tehtud mööbli ees ei tule hagejale hüvitist maksta. Ostetud mööbliesemeteks on ainult lastetoa narivoodi, riidekapp ning diivan. Kohus asub seisukohale, kuna lapsed jäävad kostja kasvatada, siis laste asjad (nii mööbel kui jalgrattad) ühisvara hulka ei kuulu ja nende eest ei tule hagejale hüvitist maksta. Vastavalt Perekonnaseaduse § 19 lg2 võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat huvi. Kohus kaldub kõrvale ühisvara võrdsuse printsiibist korteri puhul, kuna korterisse jäävad elama poolte ühised lapsed. Tütar on küll 18-aastane, kuid õpib alles üldhariduskoolis ja on seega samuti ülalpeetav. Tütar ja poeg vajavad oma tuba, mistõttu korterivahetus ei oleks mõistlik. Kohus leiab, et ühisvarasse kuuluva korteri eest kuulub EK ile hüvitamisele XXX0 000 krooni ehk 1/3 selle ühisvara väärtusest ning R K ile koos lastega jääb 2/3.Sellise ühisvara jagamise korral säiliks lastele nende kodu. TsMS § 164 lg1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Maie Seppo kohtunik