2-08-19548/12

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-19548 Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2008, Jõhvis kell 14.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi Jõhvi valla avaldus L määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. augustil 2008 kell 11.00 Menetlusosalised Avaldaja: Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) (RK xxx; asukoht: xxx) Avaldaja esindaja: Puudutatud isik: E E (volikirja alusel) L M (IK xxx; elukoht: xxx) Puudutatud isik: E L (IK xxx; elukoht: xxx) M ja E L vanemaõiguste RESOLUTSIOON
3. Jõhvi valla avaldus rahuldada.
4. Ära võtta L M-lt vanema õigused tema alaealise poja E M (isikukood xxx) suhtes.
5. Ära võtta E L -lt alaealine poeg E M (isikukood xxx) ja alaealine tütar E L (isikukood xxx) vanemaõiguste äravõtmiseta. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. I Asjaolud Jõhvi vald esitas
6. mail 2008 Viru Maakohtule avalduse L M ja E L äravõtmise kohta (tl 1-4). vanema õiguste 1 Avalduse kohaselt on L M ja E L alaealise E M vanemad ning E L alaealise E L ema. Alates 28.09.2006 elavad puudutatud isikud koos lastega ametlikult Jõhvi linnas ja on lastekaitse spetsialisti huviorbiidis alates juba 14.02.2006 kui puudustkannatav pere. Nüüdseks on nende jälgimise põhjuseks oma laste eest mittehoolitsemine, tööpõlgus, lasterahade mittesihtotstarbeline kasutamine, laste elu ja tervise ning arengu ohtu seadmine. Pere on kogu aeg olnud aktiivselt sotsiaalosakonna nõustamisel, materiaalsel toetamisel ning rahalisel toetamisel, kuid lõpptulemuseks on olukord, kus alaealise E isa peab parasiitliku eluviisi, kasutab vägivalda lapse ema ja laste suhtes ning ei tegele ega taha laste kasvatamisega tegeleda. Sotsiaalosakonna järeldustest nähtub, et lapsevanemad ei mõtle ühiselt laste eest hoolitsemisele ja kasvatamisele. Kui laste ema vähemalt püüab kasvatuse probleeme lahendada, siis isa on passiivne ega soovi midagi muuta. Puudutatud isikute omavahelised suhted on pingelised. L M terroriseerib ning kasutab kodus füüsilist vägivalda. Naabrite sõnul toimuvad korteris tihti peretülid ning kostub lapse valju nuttu, mille peale pannakse muusika valjult mängima, et nutt ei kostuks. Kodu on korrast ära, igal pool on praht, tolm, koli, köögis pesemata nõud ja köögilaud on paksult parkunud vanast toidukraamist ning laua peal ära kuivanud. Riided on lohakil hunnikus ja korteris valitseb mustus ja korralagedus. L M suitsetab korteris laste juuresolekul. Laste tervis on vanemate poolt ohtu seatud ning naabrite sõnul on majja siginenud prussakad. Lapsevanemad on muutnud korteris elamistingimused lastele elamiskõlbmatuks ning seavad ohtu laste elu, tervise ja arengu ning ei täida oma kohustusi laste eest hoolitsemisel. Avaldaja palub avalduse rahuldada ning ära võtta L M-lt vanema õigused alaealise poja E M suhtes ning ära võtta E L -lt vanema õigused alaealise poja E M ja alaealise tütre E L suhtes (tl 1-31). Lasteaia „Sipsik“ 23.10.2007 iseloomustuse kohaselt E L tuli lasteaeda 2006 aastal. Ta ei osanud üldse rääkida, ainult häälitses kui midagi soovis. Ta on oma arengult teistest lastest maha jäänud. Laps pole küll pesemata, kuid tema riided on alati mustad, vahetusriided lausa rokased. Last tuuakse lasteaeda väga harva ning seda teeb alati ema (tl 8). Lasteaia logopeedi arvamuse kohaselt on E diagnoosiks alakõne (tl 9). Lasteaed „Sipsik“ 08.05.2008 iseloomustuse kohaselt on E aasta jooksul õppinud üksikuid sõnu. Oma arengult on ta teistest maha jäänud. Tema riiete korrashoid jääb soovida (tl 10). xxx korteriomanike 23.08.2007 avalduse kohaselt Jõhvi Vallavalitsusele paluvad nad võtta kasutusele meetmed korteri nr 3 elanike suhtes, kuna neid ärritab öösiti laste nutt, sest lapsed on jäetud järelevalveta, samuti pidevad käimised ja pudelite korjamine, majja prügi toomine, millest on tekkinud prussakad, muusika vali mängimine, millega üritatakse laste nuttu kinni matta, korteris toimunud plahvatus, lapsed on kogu aeg kodus ning õue neid ei viida (tl 1112). Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki kohaselt kuulub korter asukohaga xxx, Jõhvi linn puudutatud isik L M-le ning korterile on seatud hüpoteek summas 330 000 krooni Balti Investeeringute Grupi Pank kasuks (tl 13). Arstliku ekspertiisi otsusega on E L -le määratud raske puue (tl 15, 16). Kodukülastusakti kohaselt 14.02.2006 olid vanemad kodukülastuse ajal kodus, selgitasid, et peres puudust tuntakse riietusest, toiduainetest, mänguasjadest (tl 17). 2 Pere sissetulekuteks on E L-le määratud sotsiaaltoetus summas 1260 krooni (tl 18), E L-le määratud sotsiaaltoetus summas 300 krooni ja peretoetused kokku 1500 krooni (tl 19) ning E L sissetulek AS-ist ISS Eesti (tl 20). Tööturuameti 19.10.2007 vastuse kohaselt oli L M alates 16.09.2004 registreeritud töötuna ning alates 27.07.2007 rakendus L M tööle OÜ BMG Ehitus lihttöölisena. Veebruaris ja märtsis 2008 on saanud L M tulu AS-ilt ISS Eesti summas 1501 krooni ja 597 krooni( tl 22).
7. mai 2008 kodukülastusakti kohaselt oli korter segamini, igasugu kolu täis, haises, L M tegi köögis suitsu, köök oli räpane, põrand paksult prahiga kaetud. Lapsed tatsasid toas paljajalu ringi oli nende riided olid määrdunud. Puudutatud isik E selgitas, et korter on määrdunud, kuna tema ei suuda kõigega üksi hakkama saada. Kodukülastuse olukorra alusel otsustas lastekaitse töötaja lapsed perest eraldada ja paigutada lastekodusse (tl 24). Jõhvi Vallavalitsuse korraldusega 13.05.2008 nr 2219 on Virumaa Pensioniametile tehtud ettepanek peatada E L-le peretoetuste maksmine, sest lapsevanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda (tl 25). Alates oktoobrist 2006 kuni
8. mai 2008 läbiviidud peretöö puudutatud isikute suhtes ei ole tulemusi andnud ning lapsed paigutati varjupaigateenusele Kiikla lastekodusse (tl 26-31). II Kohtuistung
9. juulil 2008 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde ja palus avalduse rahuldada. Puudutatud isik E L oli avaldusega nõus. Puudutatud isik L M kohtuistungile ei ilmunud (tl 47). III Kohtuistung 28.augustil 2008 Avaldaja esindaja jäi avalduse juurde (tl 54). Puudutatud isikud E L ja L M olid avaldusega nõus (tl 54). IV Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud avaldaja esindaja ja puudutatud isikud ära, on seisukohal, et valla avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et alaealise E M vanemad on puudutatud isikud L M ja E L (tl 7) ning alaealise E L vanemad on U L ja E L (tl 6). Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
10. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PKS § 53 lg 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt vanemalt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, 3 kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus tuvastas, et alaealiste laste E M ja E L vanemad L M ja E L ei ole huvitatud oma laste kasvatamisest ega nende eest hoolitsemisest ning on pannud oma lapsed olukorda, mis on ohtlik nii laste tervisele kui arengule (tl 1-31). Põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Seega riik peab oma struktuuride kaudu vanemate kasvatusõiguse piiramisele lähenema lapse huvidest lähtuvalt, sest selline õigustus tuleneb põhiseaduse § 27 lg 3 sõnastusest, mis sätestab lisaks õigusele ka kohustuse laste kasvatamiseks ning nende eest hoolitsemiseks. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikud võtavad avaldaja poolt esitatud asjaolud omaks ning on nõus esitatud avaldusega, seega ei pea kohus vajalikuks avaldus põhjendama rohkem kui õiguslik põhjendus. Eesti lastekaitseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Puudutatud isikud ei ole tegutsenud oma laste kasvatamisel nende huvidest lähtudes. Puudutatud isik E L soovib oma lapsi lastekodus külastamas käia ja tunda huvi nende käekäigu järele, seega loeb kohus, et avaldus laste äravõtmiseks temalt ilma vanemaõigusi äravõtmata on põhjendatud. Puudutatud isik L M ei ole oma alaealise poja kasvatamisest üldse huvitatud, mistõttu avaldus temalt vanemaõiguste äravõtmiseks alaealise poja E M suhtes on põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab eestkosteasutuse avalduse ja võtab L M-lt ära vanemaõigused tema alaealise poja E M suhtes ning E L-lt ära alaealised lapsed E M ja E L ilma vanemaõiguste äravõtmiseta. Viktor Brügel Kohtunik 4