Obsah (4)

§ 230§ 436§ 442§ 392

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september

§ 230lg.

1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seaduset ei tulene teisiti. Kuni

1. juulini
2. a. kehtinud TsÜS § 108 lõikest 1 tulenes ka juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilkohustuste teostamisel ja täitmisel heas usus, mis väljendus muu hulgas ka kohustuses tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, vajaliku hoolsusega ning vältima juriidilisele isikule kahju tekitamist. Juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske. Juhatuse liiget tuleb pidada hoolsuskohustust rikkunuks juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Tõendatud on asjaolu, et kostjad EÜ Edu juhatuse liikmetena ei tegutsenud majanduslikult otstarbekalt ega hea usu põhimõtteid järgides, on teadlikult rikkunud hoolsuskohustust ning tekitanud sellega EÜ-le Edu olulise kahju. Kostjad on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust EÜ Edu ees, teostades seaduse ja põhikirjaga vastuolus olevaid tehinguid ning tekitanud hagejale kahju. Nii kehtinud MTÜS § 32 lg. 3 kohaselt kui ka alates
3. juulist
4. a. kehtiva MTÜS § 32 lg. 4 kohaselt on juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumisest. EÜ Edu on tasunud AS-ile Svetero arveid õigus- ja raamatupidamisteenuste eest alates
5. detsembrist
6. a. kuni
7. veebruarini
8. a. summas 419.039, 90 krooni. Spordiklubile Kuldkinnas on tehtud väljamakseid alates
9. jaanuarist
10. a. kuni
11. septembrini
12. a. summas 460.000 krooni. Tallinna juriidiliste isikute maksuameti arvestuse järgi kuulub annetustelt tasumisele tulumaks jaanuarist
13. a. kuni septembrini
14. a. summas 161.858 krooni. Hagi on kohtule esitatud
15. detsembril
16. a. Seega ei ole kostjate taotlus lugeda aegumistähtaja alguseks kokkulepete sõlmimise kuupäev põhjendatud. Lähtudes MTÜS § 32 lõikest 4 tuleb aegumist arvestada rikkumisest, milleks oli iga konkreetse ülekande tegemine. Selline põhimõte on sätestatud ka TsÜS §-s 118, mille kohaselt juhul, kui kohustus kuulub täitmisele ositi, aegub iga osa täitmise nõue eraldi. Hagi on aegunud nõuete osas, mille aluseks on EÜ Edu poolt AS-ile Svetero enne
17. detsembrit
18. a. tehtud väljamaksed. Kuna tegemist on jätkuva rikkumisega, siis pärast
19. detsembrit
20. a. EÜ Edu poolt AS-ile Svetero arvete alusel tehtud väljamaksete osas ei ole hageja nõuded aegunud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista EK Edu poolt AS-ile Svetero ülekantud elanikelt laekunud viivised õigus- ja raamatupidamisteenuste katteks alates 7
21. märtsist
22. a. kuni
23. aprillini
24. a. esitatud arvete alusel summas 279.962, 09 krooni (81.096, 55 + 67.215, 71 + 110.960, 98 + 20.688, 85) ja maksekorraldusega nr. 218
25. juulil
26. a. ülekantud viivised summas 128.404, 99 krooni, kokku 408.367, 08 krooni. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele spordiklubile Kuldkinnas teostatud väljamaksed alates
27. jaanuarist
28. a. esitatud arvete alusel summas 273.000 krooni. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele Maksuametile tasumisele kuuluv tulumaks alates jaanuarist
29. a. summas 95.917 krooni. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses paluvad kostjad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Apellandid ei ole allkirjastanud mingeid protokolle, mis oleksid seotud rahaülekannetega EÜ Edu kahjuks ja ei ole ka vastu võtnud otsuseid, mis oleksid seotud
30. jaanuari
31. a. ja
32. juuli
33. a. lepingute sõlmimisega. EÜ Edu ja AS-i Svetero vahelise hoolduslepingu sõlmimise küsimuse otsustas EÜ Edu volinike koosolek. Kuivõrd juhatuse liikmed ei ole volinike koosoleku liikmed, ei saanud ja ei võtnudki apellandid osa otsuste hääletamisest, ehkki osalesid koosolekutel. Vastustaja leidis, et AS-i Svetero teenuseid kas ei olnud osutatud või olid osutatud mahus, mis ei vasta makstule. Sellega võttis vastustaja omaks, et teenuseid oli osutatud. Teenuste mahtu ja põhistatud tasumäära faktiliste teenuste eest on käesoleval ajal raske kindlaks määrata. Lepingu kehtivuse ajal lepingupooled lepinguga võetud kohustusi ei vaidlustanud. Tõendatud ei ole lepinguga võetud kohustuste vastuolus olemist AS-i Tallinna Küte huvidega. AS-ile Svetero tasuti elanikelt laekunud viiviste summast, mis ei saanud põhjustada elamuühistule kahju. Viiviseid on AS-ile Svetero üle kantud isegi väiksemas summas, kui EÜ-le Edu osutati raamatupidamis- ja õigusteenuseid. Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, et lepingud olid sõlmitud ebamõistlikel ja EÜ-le Edu kahjulikel tingimustel. AS-s Svetero töötas 3 juristi ja 5 raamatupidajat, kes tegelesid teenuse osutamisega elamuühistule, sisuliselt oli tegemist nn. teenuse sisseostuga, kuna EÜ-s Edu puudusid vastava eriharidusega spetsialistid. Kahju oleks tekkinud, kui teenuseid oleks osutatud vähem kui kanti rahalisi vahendeid AS-ile Svetero üle, seda aga vastustaja tõendanud ei ole. Kohus ei ole selgitanud, kuidas kahjustasid juhatuse liikmed elamuühistu huve ja vähendasid tema maksevõimelisust, täites sõlmitud lepingute tingimusi ning makstes teenuste eest viivistega. Teenused olid elamuühistule osutatud ja nende eest pidi elamuühistu igal juhul maksma, kas viivistega või muudest rahalistest vahenditest. Ajavahemikul
34. jaanuarist
35. a. kuni
36. aprillini
37. a. oli osutatud teenuste keskmine maksumus 14.000 krooni kuus, mis on sisuliselt võrreldav kahe spetsialisti, s. o. juristi ja raamatupidaja töötasuga. Samal ajal kui AS-i Svetero töötajad osutasid juriidilisi teenuseid, mis olid seotud elamuühistu liikmetelt võlgnevuste sissenõudmisega, osutasid advokaadibüroo HEEK ja OÜ Elamugrupp juriidilisi teenuseid, mis olid seotud kohtumenetlustega, näiteks AS-iga Tallinna Soojus ja Tallinna Küte. Nendel lepingutel ei ole omavahel mingit seost. Spordiklubi Kuldkinnas teenuste finantseerimine toimus volinike koosoleku otsuste alusel ja teostati halduskulude fondist. Seega puudub põhjuslik seos elamuühistu maksejõuetusel AS-i Tallinna Küte ees ja spordiklubi rahastamise vahel. Keskmine tasu spordiklubile oli 13.000 krooni kuus, s. h. basseini kasutamise, ujumisõpetuse, allveeujumise ja poksisektsioonis osalemise eest. Arvestades elamuühistu 2500 peret, teeb see umbes 5, 20 krooni perekonna kohta. EÜ Edu ei teinud spordiklubile annetusi, vaid on tellinud konkreetseid teenuseid, mille eest tasus lepinguga ettenähtud korras. Spordiklubiga Kuldkinnas sõlmitud lepingu eesmärk oli eelkõige elamuühistu liikmetele basseini, jõusaali jne. kasutamise ja muude hüvede võimaldamine. Selline tegevus ei saa olla vastuolus elamuühistu põhikirjaga. Maksu- ja Tolliameti otsust annetuste tegemiselt tulumaksu tasumiseks ei olnud 8 võimalik vaidlustada seaduses ettenähtud korras, kuna otsus esitati juba pankrotimenetluse käigus. Vastustaja ise seda otsust vaidlustanud ei ole. Kuna väljamakseid Maksu- ja Tolliameti nõude alusel ei ole tehtud käesoleva ajani, ei saa nõustuda, nagu oleksid apellandid selle summa ulatuses vastustajale kahju tekitanud. Nõuded apellantide vastu on esitatud 8 ja 6, 5 aastat pärast lepingute sõlmimist. Kuni
38. juunini
39. a. kehtinud MTÜS § 32 lg. 3 kohaselt on juhatuse liikmetele esitatud nõuete aegumise tähtaeg viis aastat rikkumise sooritamise või selle alguse momendist alates, seega on nõue apellantide vastu aegunud. Tuvastamata ja dokumentaalselt tõendamata on, et nimelt apellandid sõlmisid lepingud ja millised osad lepingutest ei olnud arukad. Samuti ei ole kohus põhjendanud, millised asjaolud on hinnatavad ja jälgitavad põhjusliku seosena apellantide tegevusega (tegevusetusega) põhjustatud süülise käitumisena nimetatud lepingute ja vastustajale tekitatud kahju vahel. Tõendamata on kahju suurus ja laad ja kuidas on see seotud sõlmitud lepingutega. Tuvastatud on, et apellandid lepingute sõlmimiseks otsuste vastuvõtmise koosolekul volinikud ei olnud ja hääletamisest osa ei võtnud. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid apellantide süü kohta. Ühegi dokumendiga ei ole tõendatud EÜ Edu volinike koosoleku otsuste ebaseaduslikkust ja sellist nõuet ei ole ka menetletud. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et EÜ Edu juhatuse liikmed, täites üldkoosoleku pädevuses volinike koosoleku otsuseid, tegutsesid seadusevastaselt. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 656 lg. 1 p. 5 alusel tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Nii tühistab ringkonnakohus osundatud sätte kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsus on olulises ulatuses põhjendamata.

§ 436lg.

1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442lg.

8 lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Otsuses ei ole tuvastatud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude kogumit ega analüüsitud poolte kõiki väiteid, samuti ei põhine kõik järeldused esitatud tõenditel. Maakohus leidis, et hagi on esitatud kostjate kui mittetulundusühingu juhatuse liikmete vastu MTÜS § 32 lg. 1 alusel. Kuni

1. juulini
2. a. kehtinud redaktsiooni kohaselt sätestati osundatud normis, et juhatuse, samuti muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega mittetulundusühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Alates
3. juulist
4. a. kehtiva redaktsiooni kohaselt vastutavad juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kohus ei ole otsuses märkinud, milliste nõuete suhtes ta kumbagi redaktsiooni kohaldas, kuid igal juhul eeldas osundatud sätte alusel hagi rahuldamine selle tuvastamist, kes kostjatest millist juhatuse liikme kohustust rikkus ja milline oli iga tuvastatud rikkumisega põhjustatud kahju. 9 MTÜS § 32 kuni
5. juulini
6. a. kehtinud redaktsiooni lg. 3 kohaselt oli juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Sama paragrahvi alates
7. juulist
8. a. kehtinud redaktsiooni lg. 4 kohaselt on juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Et kostjad olid esitanud hagile muuhulgas aegumise vastuväite, pidi kohus selle üle otsustamiseks, kas esitatud hagi on aegunud, iga kostja kohta tuvastama, millal nimetatu oma kohustusi rikkus. Rikkumise toimumise aja üle ei saanud otsustada, kindlaks tegemata, kes millist kohustust rikkus. Et tegemist ei ole kohustuse täitmise nõudega, siis ei ole kohaldatav TsÜS § 118, millest maakohus on hagi aegumise üle otsustamisel juhindunud. Maakohus rahuldas osaliselt esitatud hagi, ilma et oleks tuvastanud faktilisi asjaolusid, mis vastaksid kohaldatud materiaalõigusnormi abstraktse koosseisu elementidele. Vaidlustatud otsus sisaldab üksnes üldsõnalisi etteheiteid juhatusele, selles ei ole aga tuvastatud, kes juhatuse liikmetest, millal ja millist kohustust rikkus ning millise kahju iga rikkumine kaasa tõi. Piisav ei ole üldsõnaline etteheide hoolsuskohustuse rikkumises, ilma et oleks tuvastatud fakte (tegusid või tegemata jätmisi), millest saaks järeldada hoolsuskohustuse rikkumist. Kohtuotsus ei ole loogiline, sisaldades järeldusi, mis ei põhine tõenditel või mille seos lahendatava vaidlusega ei ole mõistetav. Nii, näiteks, märkis maakohus otsuses, et kostjad on sõlminud lepinguid hagejat kahjustavatel tingimustel, nimetades AS-iga Svetero
9. jaanuaril
10. a. sõlmitud hooldus- ja remonttööde teostamise lepingu lisadena sõlmitud õigusteenuse osutamise kokkulepet ja raamatupidamise teenuste osutamise kokkulepet. Hagejat kahjustavaks on kohus pidanud lepingutingimust, mille kohaselt tasu ei sõltunud osutatud teenusest, vaid tasus lepiti kokku protsendina elanikelt laekunud viivistest. Kolleegium leiab, et niisugune lepingutingimus ei pea tingimata olema teenust saavale isikule kahjulik, küll võib kahjulikkus ilmneda vajatava teenuse mahu ja laekunud viivisesumma võrdlusest, kui tegemist on ebaproportsionaalsusega teenust vajava isiku kahjuks. Kohus ei ole kokkulepete kahjulikkust niisuguse võrdlusega põhjendanud. Lisaks lepingu sõlmimisele on kohus kostjatele ette heitnud ka kokkuleppe alusel AS-ile Svetero raha ülekandmist, kahjuks on maakohus aga lugenud kogu osundatud kokkulepete alusel teisele lepingupoolele makstud raha. Samas ei tuvastanud kohus, kas tegelikkuses kokkulepitud teenust osutati või mitte. Kolleegium leiab, et kui AS Svetero tegelikkuses osutas hagejale kokkulepitud teenust, mille eest makstud tasu vastas osutatud teenuse mahule ja kvaliteedile, siis ei saa makstud tasu iseenesest pidada kahjuks olenemata sellest, millises tasus lepingu kohaselt kokku lepiti. Maakohus ei andnud mingit hinnangut sellele, et hagi alusena ei olnud hageja tuginenud ühemõtteliselt asjaolule, et teenust ei osutatud: hagiavalduses on hageja väitnud, et teenust ei osutatud või osutati vähe ja sellest nähtub, et teenuse osutamise asjaoludes on hageja isegi kahelnud. Mingeid andmeid selle kohta, millises ulatuses teenust tegelikult osutati ning milline oleks olnud teenusele vastav mõistlik tasu, ei olnud hageja samuti esitanud. Maakohus pidas võimalikuks hagi rahuldada, ilma et oleks juhtinud hageja tähelepanu vajadusele hagi alusena esiletoodud asjaolusid täpsustada. Seega on rikutud ka

§ 392lg.

1 p. 3, mille kohaselt eelmenetluses tuleb kohtul muuhulgas eelkõige välja selgitada poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Otsuses ei märkinud kohus, kes kostjatest ja millist kohustust lepingu sõlmimisega või selle alusel maksete tegemisega rikkus. Kostjate väitele, et hageja ei ole hagiavalduses näidanud, milliseid kohustusi ja millal keegi kostjatest rikkus, ei ole kohus otsuses vastanud. Samas märkis maakohus otsuses, et AS Svetero on hageja lähikondne, et hageja ja AS-i Svetero majandustegevust viisid ellu ühed ja samad isikud, et hageja oli maksejõuetu juba

1. aastal, et maksejõuetuna AS-ile Svetero makseid tehes kahjustas ta teiste võlausaldajate huve, et hageja oli kuni
2. märtsini
3. a. AS-i Svetero aktsionär ja et tema aktsiad võõrandati
4. märtsil
5. a. Aleksandr Hoolmale, jättis aga märkimata, milline 10 järeldus tuleks vaidlusaluses asjas nendest asjaoludest teha. Kohus on küll viidanud lepingu sõlmimisele huvide konflikti situatsioonis, ei ole aga märkinud, kes selle lepingu niisuguses olukorras sõlmis, kes ja millist kohustust sellega rikkus ja milles seisneb sellest tekkinud kahju. Otsusest ei ole ka mõistetav, kuidas kohaldas kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 49 lõiget 4, millele otsuses on tuginetud. Otsuses on kohus leidnud, et ebamõistlik on siduda töötajate palk elanikelt laekunud viivistega, jättes teenuste osutajatele viivisevõlad maksmata, otsusest ei nähtu aga, milliste töötajate palka on silmas peetud ja kuidas see puutub vaidlusalusesse nõudesse. Otsusest ei nähtu, mida tuleks vaidlusaluses asjas järeldada elamukooperatiivi Edu liikmete 72 allkirjaga pöördumisest
6. a. aprillist või sellest, et
7. a. viidi EK Edu töötajad üle AS-i Svetero. Mis puutub spordiklubiga Kuldkinnas sõlmitud lepingusse või maksuameti poolt määratud tulumaksu, siis ei ole kohus selleski osas otsust seaduse nõuete kohaselt põhjendanud ja otsuse puudused on sarnased eespool kirjeldatutega. Edasises menetluses tuleb maakohtul eespoolosundatud puudused kõrvaldada ja teha seaduse nõuetele vastav otsus. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Ringkonnakohtul ei ole võimalik vaidlust uue sisulise otsusega lahendada, sest apellatsioonikohtu otsuses suures mahus uute oluliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud poolte võimalust otsuse peale edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluses ei ole selle menetluse eripära arvestades võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale ja seetõttu kaotaksid pooled üldse võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Margo Klaar Gaida Kivinurm Malle Seppik