lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 6 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, arvestades laste vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 1500.- kr kuus ühe lapse kohta hageja kasuks. Kostja ei ole nõus vabatahtlikult tasuma
ga kehtestatud elatise miinimummäära.
järgi on 2008.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja nõustus vähendama elatise suurust 1500.- kr kuus, arvestades kostja maksevõimet. Seega ei pea hageja tõendama laste peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alla miinimummäära. Kohus leiab, et kostja poolt elatise tasumine 500.- kr ühe lapse kohta, on vastuolus laste huvidega. Samas arvestab kohus, et kostja sissetulek on keskmiselt 3165.- kr kuus. Seega on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kostjal ei ole peale K ja G teisi ülalpeetavaid. Kostja on töövõimeline. Seetõttu kostja viide töötasu väiksusele ei ole aluseks temalt elatise väljamõistmiseks ainult 500.- kr ühe lapse kohta. Kostjal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.