Obsah (11)

§ 76§ 82§ 637§ 29§ 13§ 641§ 8§ 100§ 101§ 113§ 111

2-07-39237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et temale ei ole tööde üleandmise akte nr 1 ja 2 ning vastavalt aktidele ka arveid nr 61301 summas 182 380,80 krooni ja arve nr 62101 summas 78 163,20 krooni üle antud. Kostja sai eelnimetatud arvetest teada alles hageja poolt

1. augustil 2007.a. kostjale edastatud pretensioonist ning aktidest alles hagiavaldusele lisatud materjalidest.
2. Kohus leiab, et kostja põhjendus üleandmise-vastuvõtmise aktides nr 1 ja 2 kajastatud tööde eest tasumata jätmiseks ei ole veenev ning on vastuolus kohtumenetluse käigus kogutud tõenditega. Kohtus tunnistajana üle kuulatud RPi ütluste kohaselt jäeti aktid 14.06.
3. a ja 22.06.
4. a kostja kontorisse kostja töötaja ESi kätte, kellel küll ei olnud volitusi akte allkirjastada (tl 152). Tunnistaja ESi ütluste kohaselt ei ole tema aktidest teadlik (tl 156). Kohus ei pea kostja selgitusi (tl 161) ja tunnistaja ESi ütlusi aktide mittesaamise kohta usaldusväärseteks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 16.08.
5. a toimus pooltevaheline kokkusaamine kostja asukohas, kus arutuse all oli ka hageja ja kostja erinev arusaam teostatud tööde mahust (tl 161). Kostja on kohtumenetluses kinnitanud, et arvete mittemaksmise põhjus on teostatud tööde kvaliteet ja erinev arusaam tööde mahust (tl 161). 15.07.
6. a teostas RK objekti ülevaatuse ja 17.07.
7. a koostas kostja endapoolse arvestuse töövõtulepingu 21057BT-T järgselt tasumisele kuuluvatest summadest (tl 90,91, 92). Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et kostjani olid siiski hageja poolt esitatud aktid ja arved jõudnud, vastasel juhul poleks kostjal olnud põhjust asuda vaidlustama tööde mahtu ja kvaliteeti, kuna kostjale poleks teada olnud, milliste summade tasumist temalt üldse nõutakse.
8. Hageja leiab, et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmist. Kostja aktsepteerib, et osa tehtud tööst on korralik (tl 161). Kostja hinnangul on reaalselt teostatud töid 113 340 krooni ulatuses (tl 90).

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.

1. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohtu hinnangul ei olnud kostjal seega põhjust aktide vastuvõtmisest keeldumiseks ning töövõtulepingu nr 2105/BT-T alusel teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks lepingu p 4.
2. alusel hiljemalt 26.06.
3. a.
4. Vastavalt

§ 29

lg-le 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on ühepoolselt asunud lepingu punkti 3.

1. tõlgendama algsest pooltevahelisest kokkuleppest erinevalt. Hageja kinnitusel leppisid pooled kokku, et teostatud tööde eest tasub kostja hagejale 220 800 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 6 3.
2. on paušaalsumma tehtava töö eest (tl 117). Kostja ei eita, et nõustudes eelmise töövõtja (AA S ) poolt ebakvaliteetse töö ümbertegemisega tuli hageja kostjale vastu. Kohus on seisukohal, et kostja pidi töömahtu lepingu sõlmides hästi teadma, kuna hageja asus sama tööd tegema eelmise töövõtja asemele, seega ei saanud kostja hagejaga kokkulepet sõlmides ekslikult lähtuda valest ruutmeetrite arvust. Kohus peab veenvaks hageja selgitust, mille kohaselt on fassaadi krohvitööde ehitusmahtude arvestamiseks kaks erinevat viisi. Kostja projektis oli fassaadi pindala arvestatud korrutades fassaadi laiust selle kõrgusega (puidu elemendid olid sellest pindalast lahutatud) ja moodustas 689 m2 (tl 118). Kohtu hinnangul on kostja asunud seega pärast hagejapoolset tööde lõpetamist teostatud tööde mahtu kunstlikult ning vastuolus pooltevahelise kokkuleppega vähendama. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja vastuväide teostatud tööde mahule.

§ 13lg 1 kohaselt lepingut võib muuta lepingupoolte kokkuleppel.

Käesoleva juhul poolte kokkulepe lepingumahu muutmiseks puudub.

1. Kostja vastuväite kohaselt on üheks hageja arvete mittetasumise põhjuseks ebakvaliteetne töö, mille ulatus on fikseeritud 16.07.
2. a (tl 88-89). Kohus nõustub hagejaga, et kohtule esitatud RK arvamus (tl 88-89) ei puuduta valdavas osa hageja teostatud töid. Hageja hinnangul puudus pooltevahelises lepingus RYL 3 nõue, kuid vaatamata sellele vastas hageja töö RYL 3 nõuetele.

§ 641

lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Pooled ei vaidle selle üle, et hoone XXX fassaadi soojustustööd tegi kostja eelmine alltöövõtja AA S OÜ (tl 71). Kostja taganes lepingust (tl 83) 16.05.

1. a. Kuna hageja tegi ümber ja parandas eelmise alltöövõtja ebakvaliteetse töö, ei saa vaadelda 16.07.
2. a arvamust üksnes hageja ebakvaliteetse töö kajastusena. Sellise hinnangu andmiseks peaks olema fikseeritud ka AA S OÜ poolt teostatud töö maht ja kvaliteet, seda aga käesolevas menetluses kohtule esitatud ei ole. Kohus nõustub hagejaga, et erinevalt AA S OÜ-ga sõlmitud alltöövõtu lepingust ei ole hagejaga sõlmitud lepingus kokku lepitud teostatud tööde RYL 3 nõuet. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus
3. veebruari
4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-04 seisukohale, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Käesolevas menetluses ei ole selliseid asjaolusid kohus tuvastanud. Seega ei olnud kostjal alust tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide vastuvõtmisest, allkirjastamisest ning arvete tasumiselt keelduda.
5. Kostja hinnangul on hageja kohustatud tasuma kostjale 34 662.15 krooni tellingute demonteerimise, puhastamise, 22 päeva rendi ja transpordi eest (tl 150). Hageja väitel oli vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele, tellingute üürikohustus kostjal. Kostja kinnitusel sõlmis ta lepingu tellingute rentimiseks AS-ga R , tellingud transportis ehitusobjektile kostja, tellingud panid üles hageja töötajad (tl 137). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki poolt peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kostja väide hageja kohustuse kohta tellingud demonteerida ja puhastada on paljasõnaline ja tõendamata. Tellingute rendileping oli sõlmitud kostja ja AS R vahel. Juhul kui selle lepinguga pandi kohustusi ka hagejale, peaks kostja seda ka tõendama. Kostja on ise viidanud ehituse töövõtulepingute üldtingimuste artiklile 34, et juhul kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on töövõtja kohustus hankida, monteerida ja demonteerida ka tellingud (tl 60). Käesoleval juhul on kohtu hinnangul pooled teisiti kokku leppinud. Tellingud hankis ning rendilepingu sõlmis kostja. Tunnistaja GSi ütluste kohaselt kostja pidi tellingud objektile tooma ja siis korraldama ka transpordi nende äraviimiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kostja rendilepingust AS-ga R tuleneks kohustusi ka hagejale.
6. Kostja poolt on hagejale esitatud arved nr 300507-0503, 300507-0501 ja 300507-
7. Kostja väitel hageja eiras eeskirja (tl 106-108) punktis 21.
8. sätestatud suitsetamise keeldu ehitusobjektil. 7 Tulenevalt sellest ning tuginedes eeskirja punktile
9. esitas kostja hagejale leppetrahvi tasumise nõude arve nr 300507- 0503 kujul summas 5000 krooni + km. Lepingu II punkt 5.
10. sätestab, et töövõtja peab organiseerima oma tööst tekkinud ehitusprahi igapäevase tööjärgse koristamise ja ladustamise. Eeskirja punktist
11. tulenevalt prahi ja materjalijäätmed koristab töövõtja vahetuse lõppedes ja viib selleks ettenähtud konteinerisse väljaspool hoonet. Tulenevalt sellest esitas kostja hagejale korduvate eeskirja punkti
12. rikkumiste eest leppetrahvide arve nr 300507- 0501 summas 20 000 krooni + km. Hageja poolt lõhuti tööde teostamise käigus Lepingu II objektil kaks akent. Lepingu II punkt 11.
13. sätestas, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt Lepingu II täitmise käigus tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt sellest esitas kostja hagejale arve nr 300507-0502 summas 11 600 krooni + km. Hageja ei vaidle vastu, et kostja poolt viidatud trahvimise alused tõepoolest sisalduvad pooltevahelises lepingus 200207-0401, kuid kostja ei ole rikkumisi kooskõlas lepingus sätestatuga fikseerinud, mistõttu ei ole võimalik nimetada, mis asjaoludel, kelle poolt ja millal on rikkumised toime pandud.
14. Kohtule on esitatud leping 200207-0401, mille punkt 11.7.
15. järgi (tl 25) tellijal on õigus nõuda lisaks tekitatud kahju hüvitamisele ka leppetrahvi järgmises suuruses: iga eeskirja nõude või lepingu p 8.
16. rikkumise juhtumi korral kuni 10 000 krooni, kui rikkumine on fikseeritud ja kinnitatud poolte allkirjadega objekti päevikus või tõendatud muul viisil. Tunnistaja RPi ütluste kohaselt hageja vaidlusalust akent ei lõhkunud, vaid akent avades kukkus see töölisele peale (tl 153). Objektil suitsetamise ja prahi koristamata jätmist konkreetselt ei fikseeritud, küll aga mainiti, et keegi suitsetas (tl 154). Tunnistaja ESi ütluste kohaselt näidati hageja esindajale ka alati konkreetset isikut, kes suitsetas (tl 156). Kostja seadusliku esindaja hinnangul hageja ise aktsepteeris vaidlusaluseid rikkumisi (tl 161). Kohus leiab, et kostja leppetrahvi nõude tekkimisele hinnangu andmisel tuleb lähtuda pooltevahelisest lepingust. Vastavalt lepingu p 11.7.
17. on leppetrahvi õigus nõuda, kui rikkumine on fikseeritud. Käesoleva juhul ei ole ükski väidetav rikkumise juhtum fikseeritud ning rikkumiste asetleidmise tõendamiseks on kostja poolt esitatud üksnes arved. Kohus nõustub tunnistaja RPi avaldatud seisukohaga, et leppetrahv prügi koristamata jätmise eest on märkimisväärselt suur. Vaidlusalusel objektil põranda plaatimine ja sellelt prahi koristamine on samaväärsed (tl 154). Kohtu hinnangul tuleb kostja poolt esitatud suurusjärgus leppetrahvi nõude puhul lähtuda vaieldamatult lepingu p-st 11.7.
18. Vastasel juhul kaotaks poolte kokkulepe oma sisulise tähenduse.

§ 8lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Kuna kostja ei ole arvetes 300507-0503, 300507-0501 ja 300507-0502 toodud rikkumisi fikseerinud on kostja nõue summas 43 188 krooni alusetu. Hageja on põhjendatult arveid esialgselt aktsepteerides viidanud rikkumiste tõendamise vajalikkusele (tl 5). 26.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 303 732 krooni. Põhinõude summas 260 544 krooni täitmise tähtaeg lõppes 04.07.2007. a. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas lepingu nr 2105/BT-T p-ga 4.3. ja

§ 113lg-ga 1 mõista välja kostjalt välja ka viivis alates 05.07.2007. a kuni põhinõude täitmiseni. 27. Ts

MS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usus.

§ 111

lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohtu hinnagul ei ole kostja käitunud kooskõlas hea usu põhimõtetega. Kohus nõustub hagejaga selles, et jättes tasumata ka tööde eest, mille osas kostja aktsepteerib hageja tasunõuet (tl 90, 117,161) on kostja pannud hageja 8 majanduslikult keerulisse olukorda ning põhjendamatult tekitanud hagejale raskusi rahavoogude planeerimisel. Menetluskulud 28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h hageja õigusabikulud, tasutud riigilõivu summas 16 000 krooni ja tunnistajatasu) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 9