← Eesti

2-08-16720/19

2-08-16720 KOHTUOTSUS (OSAOTSUS) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-16720 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. september 2008.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. Š. hagi A. Š. vastu abielu lahutamise jagamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja A. Š. ja tema esindaja Kostja A. Š. ja tema esindaja S. I.. ja ühisvara M. T.; Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada abielu lahutamise osas osaotsusega.
  4. Lahutada A. Š. (isikukood xxx, elukoht xxx) ja A. Š. (isikukood xxx, elukoht xxx) vahel
  5. juulil 2000.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. 134).
  6. Saata osaotsus menetlusosalistele ja nende esindajate teadmiseks ning pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talitusele abielulahutusakti koostamiseks. Edasikaebamise kord Osaotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  7. 30 aprillil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 07.07.2000.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Abielulised suhted lõppesid 2006.a, mille põhjuseks on 1

(3)2-08-16720 poolte iseloomude ja eluvaadete sobimatus. Pere on faktiliselt lagunenud, selle taastamine on võimatu.
  1. Hageja palus PkS § 29 alusel lahutada poolte abielu ja §18 jagada abielu kestel omandatud ühisvara.
  2. 21.05.2008.a esitas hageja taotluse hagi abielu lahutamise osas osaotsusega rahuldamiseks. KOSTJA VASTUS
  3. septembril 2008.a esitatud vastuses kostja nõustus hagiga abielu lahutamise osas. Ühisvara jagamise osas kostja ei nõustunud hageja poolt pakutud viisiiga. KOHTUISTUNGID
  4. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi abilelu lahutamise osas ja palusid selles osas hagi osaotsusega rahuldada. Hageja seletuste kohaselt alates 2006.a augustikuust pooled elavad lahus. Kostja ei soovinud abielu perekonnaseisuosakonnas lahutada. Hageja soovib abielu lahutada, sest kavatseb uuesti abielluda.
  5. Kostja ja tema esindaja võtsid hagi õigeks abielu lahutamise osas ja nõustusid osaotsuse tegemisega. Kostja kinnitas, et tegelikult abielusuhted on lõppenud, ta ei soovinud abielu taastada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus abielu lahutamise osas on põhjendatud ja selles osas hagi on võimalik rahuldada osaotsusega.
  7. Pooled ei ole kohtule abielutunnistust esitanud. Hagiavalduse juurde lisatud Ida-Viru Perekonnaseisosakonna N. talituse 22.07.2003.a tõendi kohaselt poolte abielu registreeriti 07.07.2001.a (t. lk 6). Poolte seletuste ning Rahvastikuregistri andmebaasist saadud informatsiooni järgi tegelikult poolte abielu registreeriti 07.07.2000.a, mille kohta samal kuupäeval koostati abieluakt nr
  8. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  9. PkS §26 ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
  10. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hagiavalduse kohaselt poolte abielulised suhted on lõppenud. Kohus vastavalt TsMS §346 lg2 kuulas pooled isiklikult ära. Nad on kinnitanud kohtuistungil, et tegelikult nende vahelised suhted lõppesid 2006.a augustikuus. Sellest ajast alates elavad pooled lahus. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. 2
(3)2-08-16720
  1. Menetluse peatamist pooled ei soovinud, sest nad ei taha abielusuhteid taastada. Kohtuistungil selgelt väljendatud poolte tahteavaldusteks oli abielu lahutamine. ja sellises olukorras ei pea kohus menetluse peatamist otstarbekaks. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamisele, ta on võtnud hagi selles osas õigeks. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud, mistõttu TsMS § 440 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi selles osas, sest poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist. Menetluskulud
  2. Hageja täitis kohtu nõude ja tasus abielu lahutamise eest 1 000 krooni riigilõivu alles 11.09.2008.a. Kuna TsMS §164 lg1 alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus riigilõivu 1 000 krooni hageja enda kanda.
  3. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt maksis hageja riigilõivu hagiavalduse esitamise eest teise tsiviilasja raames varem. Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni järgi Viru Maakohtu 09.04.2008.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-912 keelduti hageja nimel tema esindaja poolt esitatud hagi kostja A. Š. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes, põhjusel, et hageja esindajal ei olnud volitust hageja nimel hagi esitamiseks. Sama määrusega selgitati hagejale, et tal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Käesolevas asjas ei saa kohus hageja poolt varasemas asjas raames tasutud riigilõivu alusel uuesti hagi menetlusse võtta, sest hagejal on endiselt õigus nõuda varasema asja raames tasutud riigilõivu tagastamist, mille lahendab asja menetlenud kohtunik.
  4. Osaotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 450, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.