MS § 162 lg 1,2, § 173 lg 1, § 174 lg 1, § 230 lg.1, § 231, § 367, § 434, § 436 lg 1, 2, 3, § 438 lg 1 ja 2, § 439, § 632 lg 1, § 633 lg 7
kuni põhinõude täitmiseni. 4. Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud müügileping, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale kaupa vastavalt kostja tellimustele ning kostja kohustus tasuma tellitud kauba eest 30 päeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest. Hageja on väljastanud kostjale arvete nr 30503885, 30505068, 30505339, 30505881, 30505882 ja 30508199 alusel kaupa kokku 71121.12 krooni väärtuses. Selle summa osas on arvestatud viimase partii allahindluse osas tehtud kreeditarvet. Kostja on jätnud nimetatud kauba eest tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 71121.12 krooni, seisuga 30.06.2007.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 14807.13 krooni ja viivis põhinõudelt
kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjate seisukoht hagi suhtes Kostja hagi ei tunnista. Kostjal olid seoses tegevuse ümberkorrraldamisega ajutised makseraskused. 30508199 arve alusel väljastatud kaup oli puudustega, mille osas vähendas hageja kostjaga kokkuleppel kauba hinda. Sellele vaatamata ei õnnestunud kostjal kaupa realiseerida. Esitatud arveid ei saa aktsepteerida, kuivõrd nendel puuduvad esitaja allkirjad. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse käik Kohtu 02.05.2008.a. määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses. Menetlusosalised on avaldanud sellega nõustumust. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike dokumentidega, leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus loeb menetluses esitatud dokumentide ja mittevaidlustatud väidetetele tuginedes tuvastatuks järgmised asjaolud. Poolte vahel on müügilepingu tunnustele vastav õigussuhe, mille raames hageja müüs kostjale kaupa vastavalt kostja tellimustele ning kostja kohustus tasuma tellitud kauba eest 30 päeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest. Hageja on väljastanud kostjale arvete nr 30503885, 30505068, 30505339, 30505881, 30505882 ja 30508199 alusel kaupa kokku 71121.12 krooni väärtuses. Selle summa osas on arvestatud viimase partii allahindluse osas tehtud kreeditarvet. Kostja on kauba vastu võtnud, kuid jätnud selle eest tasumata. Asjaolu, et kostjal olid seoses tegevuse ümberkorrraldamisega ajutised makseraskused ei vabanda
Samuti ei vabanda kostjat ostetud kauba eest tasu maksmise kohustusest see, et kostjal ei õnnestunud ostetud kaupa edasi müüa. Seda seetõttu, et kostja ja tema koostööpartnerite vahelised edasimüügisuhted ei oma õiguslikku puutumust hageja ja kostja vahelisse esialgsesse müügisuhtesse. Hageja vastutus on piiratud üksnes tema ja kostja vahelise müügilepingu kohase täitmisega. Kuivõrd arve nr 30508199 alusel väljastatud kauba lugesid pooled puudustega olevaks, vähendati poolte kokkuleppel selle kauba müügihinda. Müügihinna vähendamisega lugesid pooled kaubas esinevad puudused heastatuks. Õiguslikku tähendust ei oma ka kostja väide, mille kohaselt ei saa esitatud arveid aktsepteerida, kuivõrd nendel puuduvad esitaja allkirjad. Seda seetõttu, et ostetud kauba eest tasu maksmise kohustus tekib kauba, mitte arve saamisest, millest tulenevalt ei vabasta saadud kauba eest tasumise kohustusest ka arve mittesaamine või sellel esitaja allkirja puudumine, kui poolte vahelist tehingut iseloomustavatest asjaoludest on piidavalt selge, millise kohustuse täitmise eest makse tuleb tasuda. Õiguslikult ainetu on väita müüja
kohase vastuvõtuviivituse tekkimist oludes, kus poolte vahel on pikaajaline müügisuhe, mille raames on ostja korduvalt ostnud müüjalt sama kaupa ning kandnud ostetud kauba eest makstavat tasu müüja arveldusarvele. Sellest tulenevalt pidi kostja suutma hinnata ka käesolevas müügisuhtes ostetud kaupade maksumust ning teadma müüja arveldusarve numbrit, millele vähemalt mõistliku aja jooskul nimetatud tasu kanda. Isegi arveldusarve mitteteadmine ei oleks vabandanud kostjat mõistliku aja jooksul tasu masmise kohustuse täitmisest, sest sellise juhul oleks kostjal olnud võimalus enda kohustuse ulatuses rahasumma
alusel deponeerida.
lg.2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (
Tulenevalt
on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul on kostja jätnud täitmata enda lepingulise kohustuse maksta tähtaegselt hagejale tasu ostetud kauba eest, milline tegevus tuleb lugeda lepingut rikkuvaks.
lg.1 p.1 kohaselt võib võlausaldaja kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt kostja vastu esitatud kohustuse täitmise nõue õiguslikult põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista arvete nr 30503885, 30505068, 30505339, 30505881, 30505882 ja 30508199 alusel kostjale üle antud kauba maksumus summas 71121.12 krooni. Kooskõlas
ja § 113 tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Anu Tammeniit Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.