Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
Hageja nõue ESAesitas 30.06.2008.a. kohtusse hagi RM vastu elatise suurendamise nõudes. Tartu Linnakohtu 26.04.1995.a. kohtuotsusega mõisteti RM elatis tütre ESA ülalpidamiseks AA kasuks igakuiselt 200 krooni alates 19.01.1994.a. kuni 13.01.2006.a. Hageja on 2007/2008. aastal gümnaasiumi õpilane. Hageja elab koos emaga ja on täielikult tema ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuiselt kuni september 2008.a. mitte vähem kui pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärast ning mõista välja elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja RMhagile vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 1
) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid ja kirjaliku vastuse nõue kätte antud kostjale Rait Maasalule isiklikult allkirja vastu 07.07.2008.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last, lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus leiab, et hageja nõue elatise suurendamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 01.06.2007.a. 1 800 krooni kuus kuni 31.12.2007.a., ning alates 01.01.2008.a. kuni 20.06.2008.a. 2 175 krooni. Tulenevalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest Antud juhul on hageja taotlenud elatise välja mõistmist alates 01.06.2007.a. kuni Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi lõpetamiseni. Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi andmete kohaselt on hageja kustutatud kooli õpilaste nimekirjast 20.06.2008.a., sest on lõpetanud nimetatud kooli 12.klaasi. Seega tuleb elatis välja mõista kuni kooli lõpetamiseni. Menetluskulu 1 Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu suuruses 4 012 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 10808 19.08.2008.a. (t lk 7). Kohus leiab, et nimetatud summa on liialt suur ning seda eriti juriidilise konsultatsiooni osas. Kohus leiab, et elatise asjas ei saa mõistlikuks pidada, et konsultatsiooni peale on kulunud 4 tundi. Mõistlikuks võib veel pidada, et konsultatsiooni peale kulus 2 tungi, seega 1 200 krooni, millele lisandub käibemaks. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt menetluskulu välja suuruses 2 596 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 2 596 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.