KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2518 Haldusasi V.Š. ja M.G.’i kaebused

§ 26

lg 3 sätestab, et kui planeeringu kohta on planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba. Linnaplaneerimise Amet ei ole ehitusluba välja andes rikkunud ühtki õigusakti. Samuti ei ole kohus haldusasja nr 3-04-355 menetlemisel kohaldanud esialgset õiguskaitset, millest tulenevalt oleks olnud ehitusloa väljastamine keelatud.

1. Ehitusloa nr 20736 aluseks olevale projektile lisatud xxxxxxxx kinnistu ja lähiala detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et zzzzzzzz ei ole xxxxxxxx naaberkinnistuks, vaid nende vahele jäävad qqqqqqq ja wwwwww kinnistud. Seega ei ole M.G.`ile kuuluv zzzzzzzz kinnistu ja xxxxxxxx kinnistu omavahel puutumuses ning ehitusluba nr 20736 ei saa rikkuda kaebaja M.G.`i subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi, kuna ehitusloast tulenevalt ei halvene kaebaja olukord.
2. Ehitusloaga ei suleta ega piirata M.G.`i juurdepääsu oma kinnistule. M.G.`il on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt zzzzzzzzz kinnistule - Kakumäe teelt M.G.`i ja V.Š. abikaasa O.Š. kaasomandisse kuuluvale Nigli tänavale ja sealt oma kinnistule.
3. Samuti ei ole põhjendatud V.Š. väited, et ehitamise jätkamise korral xxxxxxxx kinnistul kaotab qqqqqqqqq asuv kaebajale kuuluv elamu oma senise eraldatuse, kuna maja eest hakkavad mööda sõitma autod ja käima võõrad isikud, millega kaasneb täiendav müra ja tolm. Kaebajal puudub servituudist tulenev õigus keelata naabril ehitise püstitamist oma 2 kinnistule, samuti autode ja inimeste liikumist või muid tegevusi, mis võivad kaebaja privaatsust. rikkuda KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
4. Kolmandad isikud T. N. ja E. S. on seisukohal, et ehitusluba elamu püstitamiseks xxxxxxxx krundile on väljastatud seaduslikult ning M.G.`i ja V.Š. kaebused ei ole põhjendatud. xxxxxxxxx krundil on oma individuaalne sisse- ja väljasõidutee, mis on rajatud ettenähtud krundipiire ja detailplaneeringut muutmata ning on välja ehitatud selleks eraldi väljastatud ehitusloa alusel. Kolmandad isikud on sellega lahendanud oma krundile sisse- ja väljasõiduga seotud küsimused ning elamu ehitamiseks väljastatud ehitusluba on võimalik legaalsetel alustel kasutada. Kolmandad isikud ei pea võimalikuks nõustuda perekond Š. sooviga vahetada osa kolmandatele isikutele kuuluvast krundist M.G.`i ja O.Š. kaasomandis oleva wwwwww krundiosa vastu ja nihutada elamu asukohta. Selline vahetus muudaks krunti kui tervikut oluliselt ja tähendaks detailplaneeringu algatamist, mis poleks aga vastuvõetav. V.Š. väited suure liikluskoormuse, tolmu, pori jms tekkimise kohta ei ole arvestatavad, kuna individuaalse sissesõidutee väljaehitamisega xxxxxxxx kinnistule ei pretendeeri kolmandad isikud enam kaebajatele kuuluva transpordimaa kasutamisele. Samuti ei oma antud asjas sisulist tähendust kaebajate väited seoses wwwwwww kinnistule jääva veetorustikuga. wwwwww kinnistu on qqqqqqqq omaniku O.Š. ja yyyyyyy omaniku M.G.`i kaasomandis. Kui viimane on ehitanud detailplaneeringuga maja ehitamiseks ettenähtud kohale oma väljasõidutee, siis pole see kuidagi seotud xxxxxxxx kinnistuga. xxxxxxxx krundile planeeritud aed ei ole liiga lähedal qqqqqqq jalgväravale ega takista selle kasutamist (visuaalselt on vahekaugus aia ja jalgvärava vahel 2-3 meetrit). Kompromissvariandina on kolmandad isikud O.Š.l`e pakkunud võimalust nihutada antud kohas krundi piire, vahetades omavahel krundi osasid, kuid pakkumisele ei ole reageeritud. Kolmandad isikud paluvad jätta M.G.i ja V.Š. kaebused rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et V.Š. ja M.G.`i kaebused on alusetud ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
5. Käesoleval juhul on kohtuvaidluse esemeks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 22.11.2006 välja antud ehitusluba nr 20736 üksikelamu püstitamiseks Tallinnas, xxxxxxxx asuvale krundile. Kaebajad taotlevad ehitusloa tühistamist.
6. Ehitusluba on haldusakt, millega kohalik omavalitsus on andnud nõusoleku püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi (EhS § 22 lg 1 p 1). Ehitusloa eesmärgiks on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega.
7. Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui 3 ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.
8. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 ja § 26 lg 1 p-le 1 peab halduskohus vaidlustatud haldusakti (ehitusloa) tühistama, kui see on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Kaebajad leiavad, et ehitusloa väljastamine xxxxxxx kinnistule oli ebaseaduslik ja ennatlik, kuna M.G. on Tallinna Halduskohtus vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsuse nr 208 osalise xxxxxxxxxx kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise kohta ning kohtuvaidlus detailplaneeringu seaduslikkuse üle ei ole lõppenud (Tallinna Halduskohtu 25.10.2007 otsusega haldusasjas nr 3-04-355 on M.G.`i kaebus jäetud rahuldamata. Otsus ei ole jõustunud, kuna sellele on esitatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule).
9. Kohus on seisukohal, et ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu kohtus vaidlustamise fakt ei tekita kaebajatele kaitstavat subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist.

§ 26

lg 3 selline õigus ei tulene.

§ 26

lg 3 (08.05.2005 jõustunud redaktsioonis) sätestab, et kui planeeringu kohta on planeeringu menetlemise käigus esitatud ettepanekuid või vastuväiteid, siis ei tohi 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates kohalik omavalitsus ega muu haldusorgan sellise planeeringu alusel anda ehitamist käsitlevat haldusakti, näiteks ehitusluba. 08.05.2005 jõustunud planeerimisseaduse muutmise seaduses puudub rakendussäte, mis näeks ette sätte varasemast redaktsioonist tulenenud keelu edasiulatuva kohaldamise pooleliolevate planeeringuvaidluste puhul. Detailplaneeringu kehtivust ei ole kohtuvaidluse käigus peatatud.

1. Õige ei ole kaebaja M.G.`i väide, et xxxxxxxx krundile väljastatud ehitusluba rikub tema kui naaberkinnistu zzzzzzzz omaniku õigusi. xxxxxxxxx kinnistu ja lähiala detailplaneeringu põhijooniselt, mis on lisatud vaidlustatud ehitusloa nr 20736 väljaandmise aluseks olevale projektile, nähtub, et kaebajale kuuluv zzzzzzz kinnistu ei ole xxxxxxx naaberkinnistuks, vaid kinnistute vahele jäävad qqqqqq ja wwwwww kinnistud. Seega ei ole kinnistud omavahel puutumuses ning vaidlustatud ehitusluba ei saa mingil viisil halvendada zzzzzzzz kinnistu olukorda ega rikkuda selle omaniku õigusi.
2. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja M.G.`i väited tema õiguste rikkumise kohta seoses sellega, et vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamine tooks kaasa avalikult kasutatava Ahvena tänava sulgemise, mille kaudu kaebaja pääses oma kinnistule. Kuni xxxxxxx detailplaneeringu kehtestamiseni kasutas kaebaja juurdepääsuks oma kinnistule Ahvena tänavale viivat wwwwww kinnistut läbivat pinnaseteed, ilma et tema kasuks oleks sellele seatud teeservituut. Seega oli tegemist wwwwww krundi kasutamisega kaebaja poolt ilma õigusliku aluseta. Kaebajale ei ole yyyyyy detailplaneeringuga antud ehitusluba juurdepääsutee rajamiseks üle wwww kinnistu. Kaebajal puudub õigus nõuda wwwwww kinnisasja omavolilise kasutamise jätkamist juurdepääsuks oma kinnistule. Kaebaja jaoks on muutunud vaid see, et juurdepääs sissesõidule ei toimu enam Ahvena tänavalt, vaid Nigli tänavalt (Kakumäe tee lõik), mis kuulub kaasomandina kaebajale endale. Kaebajale on säilitatud kinnistu värava asukoht ja sissesõit avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule (Kakumäe teelt kaebaja kaasomandisse kuuluvale Nigli tänavale ja sealt oma kinnistule). Ehitusluba nr 20736 ei piira kaebaja õigusi ega jäta teda ilma juurdepääsust oma kinnistule, samuti ei mõjuta ehitusluba mingil moel tema elukorraldust oma kinnistul.
3. Ehitusloa alusel elamu ehitamine naaberkrundile ei riku V.Š. õigusi sellega, et „kaob kaebaja maja sellisel viisil eraldiseisvus, sest maja eest hakkavad mööda sõitma autod ning käima võõrad isikud, mis toob kaasa täiendavalt pori, tolmu ja müra“. Kaebajal puudub 4 servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada oma kinnistule ehitist, keelata kaebaja maja ees autode ja inimeste liikumine või muud, mis võib rikkuda kaebaja õiguslikult kaitstavat privaatsust. Lisaks sellele on kolmas isik käesolevaks ajaks seadustanud ja välja ehitanud individuaalse juurdepääsutee xxxxxxx krundile selleks eraldi väljastatud ehitusloa alusel.
4. Asjassepuutumatud on kaebaja V.Š. väited veetorustiku paiknemise kohta wwwwww kinnistul. Nimetatud kinnistu kuulub kaebaja abikaasa O.Š. ja M.G.`i kaasomandisse ja veetorustiku paiknemine sellel ei puuduta kuidagi kolmanda isiku krundile elamu ehitamiseks väljastatud ehitusluba. Samuti ei ole ehitusluba puudutavas vaidluses asjakohane V.Š. väide, et xxxxxxx krundile rajatav aed on liiga lähedal kaebaja väravale, kuna ehitusluba on väljastatud üksnes elamu püstitamiseks.
5. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebustes kirjeldatud asjaoludest ei saa järeldada ühegi kaebajate kaitseks kehtestatud õigusnormi rikkumist vaidlustatud ehitusloa nr 20736 väljastamisel. Kuna vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebajate õigusi, jätab kohus V.Š. ja M.G.`i kaebused rahuldamata. Marion Vakker kohtunik 5