← Eesti

2-08-16809/9

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

  1. septembril 2008 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-16809 Hagi ese AS Saare Kütus hagi Juristica OÜ vastu võla ja viivise nõudes Menetlusosalised Hageja AS Saare Kütus reg. kood 10185976, Roomassaare tee 6, Kuressaare 93815; Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel vandeadvokaat Andres Tamm Tolli 7, Kuressaare 93813; kostja Juristica OÜ registrikood 11197632, Mihkli talu, Paimala küla, Kaarma vald, postiaadress Torni 1, Kuressaare PK 189 seaduslik esindaja Urmas Rüütel Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2008 Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Juristica OÜ-lt (registrikood 11197632) AS Saare Kütus (reg. kood 10185976) kasuks viivis 6356 (kuus tuhat kolmsada viiskümmend kuus) krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. lk 2 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 30.04.2008.a. esitas AS Saare Kütus maakohtule hagi Juristica OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Vastavalt esitatud hagile /t.l.2/ sõlmis hageja AS Saare Kütus kostjaga OÜ Juristica
  3. oktoobril 2006 kliendikaardi kasutamise lepingu nr. 1672(edaspidi leping), mille järgi kohustus hageja sularahata arvlema kliendikaardi alusel ning kostja kohustus tähtaegselt tasuma sooritatud ostude eest. Ajavahemikus august 2007 kuni aprill 2008 ostis kostja hageja tanklatest kaupa, kuid jättis tähtajaks tasumata kauba eest kokku summas 6356, 59 krooni. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuse, kuid vaatamata lubadustele ei ole kostja võlga tasunud. Vastavalt lepingu p. 4.5 kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,5 % tasumata makselt iga viivitatud päeva eest. Seega on kostja kohustatud tasuma viivist seisuga
  4. 2008 summas 7435,97 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 213 ja 113 lg. 1 palub hageja :
  5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks müügilepingujärgne põhivõlg summas 6356,59 krooni.
  6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis kuni otsuse jõustumiseni.
  7. Panna kostjale kohustus tasuda lahendi jõustumisest kuni tegeliku täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses, poolte vahel kokkulepitud viivisemääras 0,5 % kalendripäevas. Kohtuistungil tunnistas hageja, et kostja on põhivõla tasunud ja nõustus viivise vähendamisega põhivõla suuruseni e. 6356,00 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ja esitas järgmised vastuväited: Võlgnevus summas 12179,83 krooni tekkis oktoobris 2007 ebaõnnestunud äriideest. Ostu-müügi lepingu järgne võlgnevus on tasutud alljärgnevalt:
  8. 2008 5003,24 krooni;
  9. 2008 820.- krooni
  10. 2008 6356,59 krooni. Seega on võlgnevus tasutud täielikult enne hagiavalduse kättesaamist. Kostja hinnangul on hageja poolt nõutav viivis ebamõistlikult suur, millest tulenevalt palub kostja viivise vähendamist mõistliku suuruseni VÕS § 162 lg. 1 alusel. Kostja leiab, et ta ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks ja seetõttu palub hagimenetlusega seotud kohtukulud jätta hageja kanda ja menetluse lõpetada. Kohtuistungil nõustus kostja esindaja viivise nõudega põhivõla suuruses summas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, on asunud seisukohale, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vaid viivise osas. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on jätnud täitmata oma
  11. oktoobril 2006.a. sõlmitud kliendikaardi kasutamise lepingust nr. 1672 tuleneva kohustuse, maksta hageja poolt esitatud arved õigeaegselt. Kostja on olnud maksetega viivituses. lk 3 VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p. 4.
  12. on kostja võtnud endale kohustuse maksta arve mittetähtaegsel tasumisel hagejale viivist 0,5 % võlasummalt iga viivitatud päeva eest. Kostja võlg viivisena on 7435,97 krooni. Hageja nõustus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes vähendama viivise summat põhivõla summani e. 6356.- kroonini, taotledes viivise väljamõistmist kostjalt. Kohtu hinnangul on esitatud nõue põhjendatud. TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korra kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.