§-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1, 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 158 lg 1; 416 lg 1, 2. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS Kohtunik kohustas kostjat 06.08.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 50). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 12.08.2008 (tl 51). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0701956/95st (tl 42) ja selle maksegraafiku (tl 43-45); Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimused (tl 46-47); 22.10.2007, 26.11.2007, 03.12.2007, 21.01.2008 hagejalt kostjale saadetud meeldetuletuskirjad ja lepingu ülesütlemise teate (tl 35-38); hageja kehtestatud hinnakirja (tl 39); perioodi 21.01.2008-17.07.2008 viivisearvestuse (tl 40).
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada
Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (
), rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (
) ja kahjuna võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist (tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p-d 5.3, 9.3 ja
lg 1, § 127) ja leppetrahvi (
).
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 03.12.2007 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes hagejale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei reageerinud 22.10.2007, 26.11.2007 ja 03.12.2007 meeldetuletuskirjadele, ütles hageja 21.01.2008 lepingu üles, nõudes võlgnevuse 46 384,61 krooni tasumist, millest 34 699,27 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 4138,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6939,85 krooni leppetrahv, 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 6,62 krooni viivis.
lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks 25,16% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 21.01.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 6,62 krooni. Kuna kostja ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil 21.01.2008-17.07.2008 suurenenud 5231,74 krooni (25,16% × 178 päeva/365 päevaga x 42639,12 kr) võrra. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 5238,36 krooni (6,62 kr + 5231,74 kr).
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on leppetrahvi suuruseks 6939,85 krooni (34699,27 kr × 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 kr on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 52 016,35 krooni, millest 34 699,27 krooni on tagastamata krediidisumma, 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.