← Eesti

2-08-22826/3

Obsah (7)§ 415§ 317§ 142§ 444§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-22826 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 27.august 2008. a, Tartu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 09.juunil 2008.a esitas AS E. Tartu maakohtusse hagi A.V. OÜ ja A.N. vastu. Ajavahemikul 26.03.2007 kuni 01.03.2008 ostis A.V. OÜ AS-st E. Tartu erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Samuti rentis ta antud ajavahemikul kontoriruumi asukohaga X 24 Tartu. Maksmisega viivitamise korral kohustus A.V. OÜ maksma AS-ile E. Tartu viivist 0,2 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. A.V. OÜ oma kohustusi tähtajaliselt ei täitnud. Kuna A.V. OÜ võlgnevust ei tasunud, siis hageja järeldas, et A.V. OÜ on maksejõuetu ja otsustas pöörata võlanõude vastavalt sõlmitud käenduslepingule A.N. vastu. Käenduslepingu alusel kohustub A.N. käendajana vastutama A.V. OÜ võlausaldaja AS-i E. Tartu ees A.V. OÜ kohustuste täitmise eest. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 59540.23 krooni, millest 37073 krooni ja 75 senti on põhiosa võlgnevus ja 22466 krooni ja 48 senti on viivis rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja on esitatud hagiavalduselt tasunud 04.juunil 2008.a riigilõivu 3000 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne

(20)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja A.N. on kohtu teate kätte saanud 25.juunil 2008. a (tl 17). Kostja ei ole füüsilise isikuna ega juriidilise isiku esindajana (tl 13) määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155 lõige 1). VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga, sellele lisatud väljavõttega deebitoride nimekirjast (tl 11), väljavõttega viivisearvestusest (tl 12), käenduslepingu koopiaga (tl 10), kliendilepingu koopiaga (tl 6-7), mitteeluruumi rendilepingu koopiaga (tl 8-9). Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS-i E. Tartu hagi A. OÜ ja A.N. vastu 59540.23 krooni nõudes. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. KOHTUKULUDE JAOTUS 2

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.