lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja ja kostja tutvusid 2005 aasta augustis ning elasid koos vanemate juures, XXX sündis tütar A , koos elati kuni 2007 juulini. Laps elab koos hagejaga on tema ülalpidamisel, hageja on lapsehoolduspuhkusel ja sissetulek on 4509 krooni, 3909 on emapalk ja 600 lapsetoetus, pärast 08.07.2008 on sissetulek vaid 600 krooni ematoetus ja 300 krooni lastetoetus. Hageja palub välja mõista elatisraha 3500 krooni ja tuvastada, et lapse isa on kostja. Kohtuistungil hageja palus välja mõista 2500 krooni. Kostja vastuväited. Kostja ei esitanud vastuväiteid põlvnemise tuvastamise nõudele. Kostja vaidles vastu elatise väljamõistmisele sellises ulatuses, leidis et tema palk on 2700 krooni ja 2500 krooni ei sa ta igakuiselt maksta. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et alaealine 24.01.2007 aastal sündinud tütar Anastasija on hageja kasvatamisel ja ülalpidamisel. Hageja loobus asja menetluse käigus põlvnemise tuvastamise nõudest, kuivõrd kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud ning pooled vormistasid lapse sünni kohta isakande perekonnaseisuametis. Seega kinnitab Tallinna Perekonnaseisuameti poolt XXX välja antud sünnitunnistus XXX, et A N isa on kostja. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 2500 krooni, mida hageja soovib ning juhib tähelepanu, et see on PerekS § 61 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Kohtuistungil on kostja leidnud, et ei ole võimalik maksta 2500 krooni kuus, kuid ei toonud esile ühtki asjaolu, mis PerekS § 61 lg 1 alusel võimaldaks kohtul elatise suuruse alla kehtestatud miinimumi välja mõista. Kostja töötasu oli tema enda seletuse kohaselt 7500 krooni, rohkem ülalpeetavaid kostjal ei ole. Hagejal ei ole samuti teisi alaealisi ülalpeetavaid. Hageja on arvestanud lapse kulutused kuus 5500 krooni. Arvestades asjaolu, et vanemate kohustused ja õigused lapse suhtes on PerekS § 49 tulenevalt võrdsed ning alaealise lapse vajadusi, loeb kohus hageja nõude 2500 krooni elatise osas põhjendatuks. Tähtsust ei saa asjas omada asjaolu, et kostja töötasu võib väheneda. PerekS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Teise lõike kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole selle aja vältel täitnud ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 kuuendas lõikes nimetatud asjaolusid. Hagi ( nõue maksekäsumenetluses) on esitatud 07.01.08. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtub, et isa kohta on kanne vormistatud 06.05.2008, seega tuleb elatisraha välja mõista nimetatud kuupäevast. Kuivõrd hageja on esitanud loobumise põlvnemise nõudest seoses kostja poolt nõude vabatahtliku täitmisega, tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus põlvnemise tuvastamise nõudes lõpetada.
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt , tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda, mis kuuluvad riigituludesse väljamõistmisele. Hageja oli kehtinud
ja RLS kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis. Jätta menetluskulud, sealhulgas riigi kasuks välja mõistetav riigilõiv, täies ulatuses kostja A K kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.