lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. 3 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul likviidset vara 25 000 krooni, kohustusi kokku 9,7 miljonit krooni. Seega on võlgnik maksejõuetu ja pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ega ka ükski teine võlausaldaja ei ole avaldanud soovi seoses pankrotimenetlusega lisakulutusi teha. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega tuleneb osundatud normist, et kohus peab lahendis käsitlema neid tahtlikult või raske hooletuse tõttu toimepandud kohustuste rikkumisi, mis on viinud maksejõuetuseni. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlausaldaja OÜ J. RT on leidnud, et R M ’i tegevus äriühingu juhtimisel on kvalifitseeritav raske juhtimisveana. Kohus leiab, et R M ei ole tahtlikult või raskelt hooletult oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Mistahes majanduslikult riskantse otsustuse tegemine juhatuse liikme poolt ei ole kohtu hinnangul automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma juhatuse liikme kohustused korrektselt täitmata. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud juhatuse majanduslikult vale otsus, võtta täitmisele ülejõu käiv ehituse peatöövõtuleping aadressil Tartu mnt 51/51A ning objektiivselt on võlgniku maksevõimet mõjutanud ka üleüldine olukord eesti majanduses, ehituse tööjõu ja materjalide hindade tõus ning majanduse kõrgperioodil püstitatud liigoptimistlikud äriplaanid. Kohtu hinnangul ei saa lugeda juhatuse liikme raskeks juhtimisveaks seda, et väikeettevõtja 2005. aastal ei osanud ette näha 2007. a majanduslangust.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 22 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 16 500 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 6 372 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 alusel kuulub ajutisele haldurile väljamaksmisele brutosumma 16 500 krooni ja Advokaadibüroole Mägi Kraavi ja Partnerid pankrotimenetluse vajalike kulutuste katteks 6 372 krooni. Harju Maakohtu tagatistekontole makstud deposiit 15 000 krooni kuulub pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale tagastamisele.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule R M ’ile. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.