Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, hageja nõue. Lääne-Viru Maakohtu 09.02.2001.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-705/00 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis tütar M ’i ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 1 000 krooni kuus, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja kohtuotsust täitma ei asunud. Vaatamata sellele, et kostja oma tütrega suhtleb ning ka aeg-ajalt kohtub, kostja tütre ülalpidamises ei osale ega tunne huvi ka lapse käekäigu vastu. Hagejal on abielust H.K ’ega xxxx.a. sündinud poeg T , mistõttu hageja on lapsehoolduspuhkusel ja sissetulekuks on riiklikud toetused summas 9 846 krooni, millest vanaemahüvitis 8 796 krooni, lapsetoetused 600 krooni, ühekordne koolitoetus 450 krooni. M ’i vajadusteks kuluks kuus kokku 4 500 – 5 000 krooni. Hagejale teadaolevalt kostja töötab ja on võimeline ka elatusraha maksma. Hageja palub kostjalt välja mõistetud elatusraha suurendada ja mõista kostjalt välja elatis igakuise elatusrahana 2 175 krooni, mis on seadusega sätestatud miinimummäär. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu tagaseljaotsuse põhjendus. põhjendus. Kohus 22.07.2008.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks, kohustas kostjat 20 päeva jooksul kohtule kirjalikult hagile vastama ning määras eelistungi toimumise aja. Ühtlasi kohus selgitas kostjale eelistungile mitteilmumise tagajärgi. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei saatnud. 15.09.2008.a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi on kohtukutse 29.07.2008.a. kätte saanud, mida tõendab allkirjaleht toimikus kostja. Istungile ilmunud hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. Kostjalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud veerandina Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast kuus. 2 Vastavalt PKS § 61 lg. 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada, sest lapse vajadused pidevalt suurenevad. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Järelikult tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 16.07.2008.a.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Suurendatud summa on 2 175- 1 087.50= 1 087.50 x 9 = 9 787 krooni ja 50 senti, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 750 krooni. Kuna hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 750 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse. Hageja õigusabikulu 1 416 krooni on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 129, 162, 407, 410, 415, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 27. oktoobril 2008.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.