2-08-4594/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-4594 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A.Z. hagi S.G. vastu tunnistamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
3. september
4. a Menetlusosalised Hageja: A.Z. (IK xxx; elukoht: xxx) Hageja esindaja: R.G., volikirja alusel Kostja: S.G. (IK xxx; elukoht: xxx) korteriomandi lahusvaraks RESOLUTSIOON Jätta A.Z. hagi rahuldamata. S.G. vastu korteriomandi lahusvaraks tunnistamise nõudes MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. EDASIKAEBE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 I Asjaolud ja hagiavaldus
5. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli poolte abielu sõlmitud xxx.a, IdaVirumaa Perekonnaseisuametis. Hageja ja kostja kooselu kestis umbes ühe aasta, kooselu lõppes
6. aastal ning sellest ajast alates elavad pooled eraldi ning ei pea ühist majapidamist. Abielu lahutamine vormistati alles xxx a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, sest pikka aega ei saanud hageja kostjaga ühendust, et abielu lahutada, samuti puudus kostjal pikka aega elamisluba.
7. Hageja on omandanud 12.10.
8. a korteriomandi asukohaga xxx (kinnistu registriosa nr xxx). Korteriomandi ostmiseks võttis hageja laenu Balti Investeeringute Grupi Pangast (BIGist).
9. Hageja palub tunnistada antud korteriomand lahusvaraks, kuna korteriomand soetati hageja poolt pärast abielusuhete lõppu (PkS § 14 lg 1, § 18 lg 2). II Kostja vastus
10. Kostja hagi ei tunnistanud (tl 25). Kostja märkis, et elas koos hagejaga kuni
11. maini
12. a, mille kohta esitab tõendi kohtuistungil. III Kohtuistung 27.05.
13. a
14. Hageja selgitas, et poolte abielusuhted lõppesid
15. aastal. Kostjal oli kahetoaline korter xxx, kus kostja elas.
16. a ostis hageja korteri xxx. Sel ajal, kui hageja kostjaga ametlikult abielus oli, sündis
17. a hagejal laps, kelle isa kostja ei ole.
18. a november -
19. a olid hagejal jälle kostjaga suhted.
20. a võttis hageja korteri ostmiseks BIG-ist laenu 180 000 krooni. Sel ajal oli kostja vangis. Tehing toimus oktoobris, kui kostja vanglast vabanes.
21. a, kui hageja müüs xxx korteri, sai ta selle müügiks kostja kui abikaasa nõusoleku. Hageja sai BIG-ist laenu xxx ja xxx tagatisel (ühishüpoteek).
22. Kostja selgitas, et aastatel 2001-
23. a elas ta koos hagejaga xxx korteris ning esitas selle kinnituseks KÜ esimehe poolt väljastatud tõendi (tl 36). Kui kostja
24. a vanglast vabanes, hakkasid pooled koos elama,
25. a maikuus lahkus kostja hageja juurest, üüris ühetoalise korteri. xxx a sündinud D. on poolte ühine laps. Kui kostja oli vanglas, siis käis hageja teda igal kuul vaatamas.
26. Kohus kuulas ära tunnistajad Z.L. ja E. K. IV Kohtuistung 02.09.
27. a 2
28. Hageja selgitas, et poolte abielusuhted lõppesid peale tütre sündi
29. aastal. Hageja elas ema korteris xxx, kostja elas sel ajal xxx korteris.
30. Kostja selgitas, et abielusuhted lõppesid lõplikult
31. a mais või juunis, pooltel oli perioode, kui koos ei elatud (
32. aasta). V Kohtu põhjendused
33. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja tunnistajate ütlused, leiab, et hagi tuleb tõendamatuse tõttu rahuldamata jätta.
34. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid xxx. a Ida-Viru Perekonnaseisuametis (tl 4).
35. Pooled ei ole abielusuhete lõppemise aja suhtes ühesugusel seisukohal. Hageja leiab, et abielusuhted lõppesid
36. aastal. Kostja aga, et
37. a suvel.
38. Poolte selgitustest ilmneb, et kostja on viibinud ka vangistuses, kui täpseid tõendeid kohtule vangistusperioodide alguse ja lõppaegade kohta esitatud ei ole.
39. Kohtule on esitatud kaks vastuolulist tõendit kostja elamise kohta korteris xxx aastatel 2001-2005 (tl 36, 60). Hageja ega hageja esindaja ei suutnud kohtule veenvalt põhistada, miks korteriühistu esialgse tõendi hiljem ümber lükkas ning milles seisnes pettus (tl 64).
40. Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku kodukülastuse lehe kohaselt (tl 67) külastas kriminaalhooldusametnik S.G. xxx korteris 01.08.
41. a, kodus kedagi ei olnud, naaber korterist nr x (KÜ Puru tee 80 esimees) sõnade kohaselt ei ela S. G. oma naisega kolm kuud.
42. Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on xxx. a sündinud D. G., kelle ema on A. Z. ja isa S.G. Nimetatud asjaolu on ümber lükkamata. A.Z. on abiellunud xxx. a A. Z. ning neil on ühine laps J. (sünd. xxx a).
43. Tunnistja E.K. ütluste kohaselt (hageja ema) nähtub, et hageja ja kostja läksid lahku, siis püüdsid uuesti koos elada, kostja ema vahetas oma neljatoalise korteri kahe 2-toalise vastu ja kostja sai 2-toalise korteri. Kostja elas ka umbes aasta pärast vanglast vabanemist tunnistaja juures. Kostja ei elanud tunnistaja tütre juures (xxx), ta ainult käis seal (tl 39). Tunnistaja Z.L. ütlustest ei nähtu täpsed andmeid millal ja kus hageja ja kostja koos elasid ning millal abielusuhted lõppesid (tl 41).
44. Hageja ei ole veenvalt põhistanud kohtule, et abielusuhted lõppesid just
45. aastal. Poolte seletustest nähtub vaid see, et poolte kooselu ajal oli erinevaid lahkumineku- ja leppimiste perioode. Veenev ei ole ka hageja selgitus abielu lahutamise raskustest (kostjal elamisloa puudumine). Kodakondsus- ja Migratsiooniameti tõendist (tl 37) nähtub, et S. G. välismaalase pass omas kehtivust xxx-xxx, isikutunnistus