Obsah (11)

§ 660§ 661§ 168§ 428§ 429§ 150§ 174§ 175§ 133§ 433§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-10444 Stroke OÜ versus Heli Sillandi põhi

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Menetlus lõpetamise ja menetluskulude avaldustes: 1.1 lõpetada hagis menetlus; 1.2 välja mõista Heli Sillandilt menetluskulu 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni OÜ Stroke kasuks ja lõpetada tsiviilasja menetluskulude menetlus. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
2. Seoses menetlus lõpetamisega: 2.1 kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada määruse jõustumisel OÜ Stroke
3. veebruaril 2008 tasutud (tasumisel viitenumber 2900072699) riigilõivust 500 (viissada) krooni OÜ-le Stroke (pangakonto nr 221029998969 Swedpangas); 2.2 saata määruse koopia hagejale ja kostjale ning peale jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja tähtajas
4. Selgitada: 3.1

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hageja on esitanud
2. märtsil 2008 kohtusse hagi kostjalt võla 15 000 krooni ja viivise 630 krooni (viivise määr 0,03% päev) väljamõistmiseks.
3. mail 2008 on hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse, kuna kostja on tasunud
4. mail 2008 põhivõlgnevuse 15 000 krooni ja viivised 882 krooni. Kuna kostja hageja nõude võlas ja viivistes rahuldanud pärast kohtusse hagi esitamist, on hageja taotlenud

§ 168kohaselt hageja kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt.

Hagist loobumise ja menetluskulude väljamõistmise avalduses on hageja esindaja viidanud menetluskuludele: 1) tasutud riigilõiv 1 000 krooni, mis nähtub raha ülekandest ning 2) tasu 4 720 krooni õigusabi eest, mille kohta on hageja esitanud

1. jaanuari 2008 arve. Kokku on hageja taotlenud kostjalt menetluskuludena 5 220 krooni väljamõistmist (õigusabi tasu 4 720 kr ja pool tasutud riigilõivust 500 kr).
2. Kohtu põhjendused 2.
3. Lahendatav õiguslik küsimus Tulenevalt hageja hagist loobumise avaldusega tuleb kohtu otsustada menetluse lõpetamine ja menetluskulude väljamõistmise otsustamine.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (

§ 429lg 3).

2.2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kostja on kohtu eelmenetluses tasunud võla 15 000 krooni ja viivised 882 krooni. Sellega on kostja hagi õigeks võtnud võla tasumisega viivitamises. Kohus on kostjat teavitanud hagist loobumisest ja andnud tähtaja kohtule vastamiseks. Kostja ei ole kohtule vastanud. Arvestades hageja hagist loobumise avaldust ja menetluse asjaolusid, on põhjendatud

§ 429lg 1 hagist loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada.

2.3. Menetluskude rahalise suuruse määramine Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (

§ 150lg 2 p 2).

Arvestades, et pool tasutud riigilõivust on 500 krooni, tuleb see hagejale tagastada. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt (

§ 168lg 5).

Asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse (

§ 174lg 4).

Hageja kantud menetluskuludest tasutud riigilõivust 1 000 jääb kostja kanda pool, s. o 500 krooni.

§ 175

lg 1 kohaselt menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses; lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et advokaadi lepingulise esindaja kulud 4 720 krooni vastavad asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Valitsuse 04. septembri 2008 määruse nr 137 kohaselt on kehtestatud lepingulise esindaja piirmäraks hagihinna 10 000 kuni 50 000 krooni 25 000 krooni. Hagihind arvutatakse põhinõude järgi (

§ 133lg 1).

Varasemalt oli Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 vastavalt

§ 175

lg-le 3 kehtestatud tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks hagihinna 10 000 kuni 15 000 krooni puhul 5 000 krooni. 2 Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse ja täiendavate selgituse koostamisega ja nende kohtusse esitamisega. Sisulist arutamist kohtuistungil ei ole kohtus toimunud. Nähtuvalt tsiviilasja faktilistest asjaoludest, ei ole ka poolte vaheline õigussuhe keerukas. Tulenevalt esindaja kulude piirmäärast, asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale, on põhjendatud õigusabi kuluks 2 000 krooni. Menetluskuludena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 500 (2 000+500) krooni. 2.4. Määruskaebusele esikaebamine ja jõustumine Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Toomas Lillsaar Kohtunik 3