11 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi hageja ja kostja vahelise kokkuleppena, mis tekitaks pooltele õigusi ja kohustusi
Endise olukorra taastamise viis ja ulatus on fikseerutud hageja ja kostja vahelises 20.05.1999 kirjalikus kokkuleppes, milles pooled leppisid kokku, et kaevetööde järgselt tuleb taastada tänavakate unikiviga vaid Xxxxxx xxx x maja kangialuses osas ja ülejäänud osa, so õueala katta killustikuga. Seda, et ülejäänud osa tuleks taastada asfaltkattega või unikiviga, ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist. Kostja esitatud kirjast hagejale 27.10.2004 nr C-6-4110-2/1-110 nähtub, kostja pakkus hagejale, et taastab õueala ka unikiviga tingimusel, et hageja koormaks kinnistu kostja isikliku kasutusõigusega, millele lisas kokkuleppe projekti, mis on poolte poolt alla kirjutamata ja millega hageja ei nõustunud. Seega ei ole pooled kokkulepet muutnud ega sõlminud uut kokkulepet märgitud tööde ulatuse, viisi osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal kohustust lepingu järgi taastada kaevetööde järgselt vaatluse käigus ja kohtule esitatud plaanil (lk 36) punasega viirutatud märgitud Xxxxxx xxx x õueala osa asfaltkatte või unikiviga ning hageja ei saa tugineda sellele, et kostja on rikkunud oma kohutust sellega, et tema poolt on õueala asfaltkatte või unikiviga katmata. Leidis tõendamist, et kostjal ei ole kohustust taastada Xxxxxx xxx x õueala unikivi või asfaltkattega, siis ei ole tal ka
Kuna hageja leidis, et tal ei ole huvi, et kostja teostaks lepingust tulenevad tööd, vaid hüvitaks talle kahju, tuleb tuvastada, kas kostja on oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Hageja tunnistaja V. Pargi ütles kohtuistungil, et Xxxxxx xxx x õueala oli kaetud asfaldiga enne seda, kui kostja oma töid vastaval alal tegi. Vaatluse ajal ja sellest tehtud fotodelt nähtub, et nii õueala kui ka kangialune osa pole käesoleval ajal kaetud unikivi või asfaltkattega, samas on õueala kaetud killustikuga, kangialune on katmata unikiviga. Seega on kostja tõendanud, et ta on kokkuleppes märgitud osa, so õueala katnud kokkuleppes märgitu viisil killustikuga ja täitnud oma kohustuse vaid osaliselt ning osaliselt on kohustus, so kangialuse osa katmine unikiviga, täitmata. Viimast kostja ei eitanud. Eeltoodust järeldub, et kostja on
lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel nõuda märgitud ulatuses ka kahju hüvitamist, sest selles osas ei ole kostja kohustust rikkunud. Vaidlus puudub, et kokkulepitud osa Xxxxxx xxx x kangialune suurus on ca 39 m2. Kokkuleppe kohaselt tuli tööde algusest teatada omanikule 15 kalendripäeva ette (p 8). 09.11.2005 esitas hageja kostjale pretensiooni, et taastamistööd on tegemata. Märgitud kirjale vastas kostja 13.12.2005 nr C5-40100-2/310, milles kinnitatakse tööde viibimist ning märgitakse, et tegemata on vaid tänavakatte taastamine unikiviga, mille teeb kostja hagejale sobival ajal veel samal aastal. Hageja poolt kohtule esitatud Xxxxxx xxx x hooldaja kirjaga 22.12.2005 on kostjale teatatud, et märgitud osa katmine unikiviga on võimalik kevadel, millele on kostja 09.01.2006 vastanud kirjaga nr C-5-41100/00194, et hagejal tuleks ühendust võtta Tallinn-Põhja kaabliosakonna juhatajaga. Hinnates majahooldaja kirja 22.12.2005 kostjale, on hageja andnud kostjale
lg 2 alusel tähtaja kooskõlas
Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja on teinud takistusi märgitud kohustuse täitmiseks kostjale. Kostja märkis ise oma kirjas hagejale 09.11.2005, et on viivitanud taastamistöödega, tegemata on veel vaid tänavakatte paigaldus unikiviga, millest järeldub, et kostja on faktiliselt saanud täita oma kohustust osas, mis puudutab õueala ja asjaolu, et hageja nõudis kogu õueala katmist muul viisil (asfalt) kui kokkuleppes märgitud (killustik), ei tähenda, et kostjal oleks olnud võimatu katta unikiviga osa, milles vaidlus poolte vahel puudus ja milles oli kokkulepe. Hageja on majahooldaja kaudu (milles vaidlus puudub) andnud võimaluse 2006.a kevadel tööd lõpetada, millele kostja vastas sisuliselt, et hageja võtku kolmanda isikuga ühendust tööde tegemiseks. Nende tööde tegemise kohustus oli kostjal ning seega oli kostja hool tagada, et hagejaga võetaks tööde lõpetamise osas ühendust, mitte hageja ei pidanud otsima kontakti muude isikutega selleks, et kostja täidaks oma kohustuse pärast täiendava tähtaja määramist. Eeltoodu alusel oli hagejal piisav alus arvata, et kostja oma kohustust – tänavakatte paigaldus unikiviga kangialuses osas ei täida ja seega on hagejal kadunud huvi täitmise vastu.
lg 2 ja § 114 lg 4 alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Vaidlust ei ole, et kokkuleppe eesmärgiks oli hageja kinnistu taastamine kangialuses osas pärast kostjapoolsete kaevetööde tegemist ilma, et hageja teeks selleks mingeid kulutusi. Märgitud kohustuse rikkumise korral pidi olema kostjal selge, et hagejal tekib kahju, sest pärast kaevetöid ei olnud enam kinnistu vastav osa endine ning tööde tegemata jätmise korral tekivad hagejal kulutused selleks, et olukord taastada ning kui kostja oleks oma kohustused täitnud, oleks hageja kinnistu mainitud osa (kangialune osa) kaetud unikiviga ja hagejal ei oleks vaja kinnistut enam endisesse olukorda viia ning teha selleks ka kulutusi. Eeltoodu alusel on kostja poolt vaidlusaluse kohustuse rikkumise tagajärjeks kahju, mis on otseses seoses kostja poolse lepingurikkumisega ning seega saab järgneda kostja vastatus hageja ees kahju hüvitamiseks
Hageja esitatud Õuemeister OÜ hinnapakkumisest 26.10.2006/1 nähtub, et Xxxxxx xxx x kangialuses osas 39 m2 ulatuses tänavakividest tee koos aluskonstruktsioonide ja äärekividega ehitamine koos materjalidega maksab käibemaksuga 30 390,90 krooni. Nimetatud kulud on hinnatavad varalise kahjuna
Asjaolu, et hageja ei ole neid kulusid kandnud, ei tähenda, et märgitud kahju pole tekkinud. Hageja tõendas, et tal on tekkinud kahju, mis seisneb tema poolt tehtavates kulutustes selle tõttu, et kostja oma kohustust ei täitnud. Märgitud ulatuses, so 30 390,90 krooni on tõendatud kahju, so tehtavate kulutuste suurus. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista kahju eest 30 390,90 krooni. 5
lg 1 p 1 ja lg 4 järgi vaadelda hageja ja kostja vahelise kokkuleppena, mis tekitaks pooltele õigusi ja kohustusi
Kohtu väide on arusaamatu, kuna osad kohtu viidatud sättes
-is puuduvad. Kohtu järeldus, et esitatud projekti ei saa vaadelda poolte kokkuleppena, on ekslik.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikkuse tahteavalduse vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja lubas kostja oma kinnistule töid teostama vaid tingimusel, et pärast kaevetöid taastatakse endine olukord. Hoovis asfaltkatte üleskaevamist ja tekkinud kraavi hilisemat kinnilükkamist ei saa käsitleda endise olukorra taastamisena. Hageja selgitas kohtuistungil, et sellisena ta endise olukorra taastamise mõistet ei sisustanud. Kohus leidis, et endise olukorra taastamise viis ja ulatus on fikseeritud 20.05.1999 kokkuleppes, milles pooled leppisid kokku, et kaevetööde järgselt tuleb taastada tänavakate unikiviga vaid Xxxxxx xxx x maja kangialuses osas ja ülejäänud osa, so õueala, katta killustikuga; seda, et ülejäänud osa tuleks taastada asfaltkattega või unikiviga, ei nähtu ühestki kohtule esitatud dokumendist. Kohtu järeldus ei vasta tegelikkusele. 20.05.1999 kokkuleppes lepiti kokku tööd, mida kostja pidi tegema pärast kangialuse üles kaevamist.
lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Hageja andis projektile oma nõusoleku vaid seetõttu, et kostja lubas pärast hageja kinnistul tööde tegemist endise olukorra taastada ja 20.05.1999 kokkuleppega ei vabanenud kostja varem võetud kohustusest, vaid võttis endale uued kohustused seoses uuel alal täiendavate kaevamistööde tegemisega. Kohus ei käsitlenud põhjendamatult projektil olevaid kooskõlastusi pooltevahelise kokkuleppena. Tegemist oli lepingulise suhtega ja kohus pidi selle tõlgendamisel eelkõige lähtuma
lg-st 4, so kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma ning
lg 1 p 4, s.o lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kohus andis projektile väära hinnangu ja tõlgendas poolte tahet vääralt. Vastus apellatsioonkaebusele Elion Ettevõtted AS ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata, tühistada seoses materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamisega. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Kuna maakohtu otsust hagi osalise rahuldamise ja 30 390,90 krooni väljamõistmise kohta ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud, siis tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 selles osas kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli. 6
lg 1 järgi tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda tehingu poolte tegelikust tahtest. Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et 20.05.1999 kokkuleppega on hageja loobunud soovist, et kostja taastaks Xxxxxx xxx x hoovil endise olukorra, see tähendab taastaks asfaltkatte. 20.05.1999 kokkuleppes on kokku lepitud ainult kangialuse taastamise viisis, kuid sellest ei tulene, et ülejäänud osas ei tuleks endist olukorda taastada. Sellele ei viita ka kokkuleppe p 6 osas, mille kohaselt sidekanalisatsioonitrassi pealmine osa tuleb täita killustikuga. Kolleegiumi arvates tähendab eeltoodu kokkulepet, millise materjaliga avatud trass täita, kuid sellega ei välistata eelnevat kokkulepet hoovi katmiseks endisel viisil. Sellele, et hageja eeltoodud viisil kokkulepet mõistis viitab hageja poolt kostjale 09.11.2005 saadetud kiri, milles hageja rõhutab, et kostja pole oma kohustust hoovi katmiseks asfaldiga täitnud ja ta on teinud kostjale ettepaneku asfaldi asemel kogu ala katmiseks unikiviga. Kostja möönab oma 13.12.2005 vastuses hagejale, et taastamata on tänavakate unikividega ja nõustub töö tegema sama aasta jooksul. Kostja teatab hagejale 27.10.2004 kirjas, et pooled ei ole saanud kokkuleppele, kui suures osas tuleb hoov katta unikiviga ja hageja nõudmine kogu hoovi katmiseks ei vasta 20.05.1999 kokkuleppele, kuid ka sellest dokumendist ei tulene, et kostjal puudub kohustus asfaltkatte taastamiseks kogu lõhutud ulatuses. Kolleegium leiab, et eeltoodud tõenditest tuleneb, et kostja oli kohustatud taastama hoovi ja kangialuse tänavakatte, tehes seda kangialuse osas unikiviga ja hoovi osas taastama selle endisel kujul, see on asfaldiga. 7
Kuna kostja teostas töid kuni 2004 aastani ja pärast tööde lõpetamist tuli tal taastada tänavakate, siis kohustuse täitmata jätmisel tekkinud kahju hüvitamise nõude hindamisel on maakohus õigesti kohaldanud alates 01.07.2002 kehtima hakanud võlaõigusseaduse sätteid ja kolleegium nõustub maakohtuga selles ega korda otsuse põhjendusi materiaalõiguse kohaldamise osas. Õige on kaebuse väide, et maakohus on ekslikult tuginenud
Kolleegiumi arvates on tegemist ilmse ebatäpsusega ja õige on viide
Kuna kostja poolt kangialuse unikividega katmata jätmise kohustuse rikkumisest tekkinud kahju 30 390 ,90 krooni väljamõistmist ei ole vaidlustatud, siis selles osas kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli. Kolleegiumil tuleb tuvastada, kas hageja nõue hooviala katmata jätmise kohustuse rikkumisega tekkinud kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et pooled oli kokku leppinud hooviala katmises endisel kujul – see on asfaltkattega. Kuna kostja ei ole oma kohustust täitnud, siis on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist
lg 4 ja § 115 lg 2 järgi, kuna kostja on teatanud, et ta oma kohustust ei täida.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahjustatud isik olukorda nagu kahju ei oleks tekkinud. Seega on hagejal õigus nõuda rikutud hooviala asfaldiga katmata jätmisega tekkinud kahju hüvitamist. Hageja on väitnud, et hooviala katmiseks asfaldiga ei ole ta seda tööd teostavate firmadega kokkulepet saanud, kuna kangialuse kaudu ei mahu hoovi asfaldipaigaldamiseks vajalikud masinad. Lisaks sellele on kivikatte puhul maa all paiknevaid tehnorajatisi lihtsam hooldada ja remontida. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Hageja palub eeltoodu tõttu välja mõista mitte asfaldi paigaldamise kulud, vaid kahju, mille suuruseks on hooviala unikiviga katmise kulud. Kostja ei ole vastuväidet esitanud, et unikiviga katmise kulu on liiga suur ega ei ole esile toonud, milline oleks asfaldiga katmise maksumus. Kivikatte paigaldamise hind tuleneb Õuemeister OÜ 26.01.2006 hinnapakkumisest ja see on 77 419,80 krooni.
lg 6 sätestab, et kui kahju on tekkinud, kuid selle suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, võib kahju suuruse otsustada kohus. Kolleegiumi arvates on unikividega rikutud tänavakatte uuendamiseks kuluva väljamõistmine põhjendatud. Kostja ei ole esile toonud, et asfaltkatte paigaldamine oleks odavam ja hageja rikastuks hoovi tänavakividega katmisel alusetult. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisaks maakohtu poolt väljamõistetule 77 419,80 krooni. Kokku tuleb välja mõista 107 810,70 krooni. Seoses maakohtu otsuse tühistamise ja hagi ning apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud välja mõista kostjalt. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.