← Eesti

3-07-1836/116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1836 Haldusasi Eha Lettermo, Pille Kaarlõpi, Mare Penderi, Maarika Gontšari, Andres Laineste, Arvi Kullo, Janika Kristali, Raul Sihveri, Kaja Pikkpõllu, Urve Kalbuse, Raivo Jaansoni, Ilona Rõzenkovi, Ülle Danieli, Ülo Penderi, Jaak Tomingase, Daniil Gontšari, Maie Suviste, Tiina Marjamaa, Anton Mesila, Tiit Penderi, Meelis Telliskivi, Raul Danieli, Ranno Krachti, Rein Meenkovi, Maarika Lauringsoni, Toomas Kriisa, Gustav Lauringsoni, Eha Kaljuste, Tõnis Saare, Viktor Kosenkovi, Monika Grau, Tarvi Kõpperi, Elina Vapperi, Ain-August Kaarlõpi, Andrei Kuzmitsjovi, Mare Kase, Vassili Gonšari, Pavel Zakuraini, Aare Saaremägi, Matti Nappuse, Maie Pokševanova, Guido Laanepi, Rain Kallaste, Eero Särgi ja Iryna Chulkova kaebused keskkonnaministri
  2. septembri 2007 käskkirja nr 1034 ja sellega AS-le Steri väljastatud kiirgustegevusloa nr 07/048 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  3. veebruari 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eha Lettermo, Eha Kaljuste, Mare Kase, Urve Kalbuse, Kaja Pikkpõllu, Pille Kaarlõpi, Guido Laanepi, Ülle Danieli, Maie Suviste, Ain-August Kaarlõpi, Raul Sihveri, Jaak Tomingase, Raul Danieli, Tiina Marjamaa, Ranno Krachti, Rein Meenkovi, Toomas Kriisa, Maie Pokševanova, Tõnis Saare, Raivo Jaansoni, Vassili Gontšari, Daniil Gontšari, Pavel Zakurakini ja Ilona Rõženkova apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  4. juuni 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitajad: Eha Lettermo, Pille Kaarlõp, Mare Pender, Maarika Gontšar, Andres Laineste, Arvi Kullo, Janika Kristal, Raul Sihver, Kaja Pikkpõld, Urve Kalbus, Raivo Jaanson, Ilona Rõzenkov, Ülle Daniel, Ülo Pender, Jaak Tomingas, Daniil Gontšar, Maie Suviste, Tiina Marjamaa, Anton Mesila, Tiit Pender, Meelis Telliskivi, Raul Daniel, Ranno Kracht, Rein Meenkov, Maarika Lauringson, Toomas Kriisa, Gustav Lauringson, Eha Kaljuste, Tõnis Saar, 3-07-1836 Viktor Kosenkov, Monika Grau, Tarvi Kõpper, Elina Vapper, Ain-August Kaarlõp, Andrei Kuzmitsjov, Mare Kask, Vassili Gonšar, Pavel Zakurain, Aare Saaremägi, Matti Nappus, Maie Pokševanova, Guido Laanep, Rain Kallaste, Eero Särg, Iryna Chulkova. Vastustaja: Keskkonnaminister; esindajad Helena Ambrozevitš, Irma Pakkonen ja Evelyn Pesur Kolmas isik: AS Steri; esindaja vandeadvokaat Ulla Belovas RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
  5. veebruari 2008 otsus muutmata. Menetluskulud jätta apellantide kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. jaanuaril 2006 väljastas Keskkonnaministeerium AS-le Steri kiirgustegevusloa nr 06/001 kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika hoidmiseks Saue vallas Alliku külas aadressil Kurvi tee 406a.
  8. veebruaril 2006 esitas AS Steri Keskkonnaministeeriumile taotluse kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmiseks seoses kavatsusega hakata loas nimetatud aadressil asuvas tehases hoitavat kiirgusallikat kasutama meditsiinitarvete steriliseerimiseks kiirgusallikast lähtuva gammakiirgusega.
  9. märtsil 2006 algatas Keskkonnaministeerium AS Steri kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetlemiseks avatud menetluse.
  10. aprilli 2006 käskkirjaga nr 411 algatas keskkonnaminister AS Steri kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise.
  11. mail 2007 kiitis Keskkonnaministeerium AS Steri kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande heaks. Seejärel jätkus
  12. märtsil 2006 algatatud avatud menetlus, mille raames toimus
  13. juulil 2007 ka kiirgustegevusloa muutmise taotluse avalik arutelu.
  14. septembri 2007 käskkirjaga nr 1034 andis keskkonnaminister AS-le Steri kiirgustegevusloa nr 07/048, millega sai AS Steri õiguse hakata kõrgaktiivset kinnist kiirgusallikat kasutama.
  15. Kaebajad esitasid halduskohtule kaebused
  16. septembri 2007 käskkirja nr 1034 ja sellega ASle Steri väljastatud kiirgustegevusloa nr 07/048 tühistamiseks.
  17. Tallinna Halduskohtu
  18. veebruari 2008 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Halduskohtu põhjendused: 1) Keskkonnaministeerium on AS Steri poolt kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmiseks esitatud taotlust käsitlenud taotlusena uue kiirgustegevusloa saamiseks ning sellisena on seda ka menetletud. Vastavalt vaatleb käskkirja ja sellega antud loa õiguspärasust ka halduskohus. 2) Kaebajate hinnangul on vastustaja eelkõige rikkunud kiirgusseaduse (KgS) § 22 lg 5, so ei ole adekvaatselt hinnanud asjaolu, kas kiirgustegevuseks taotletav koht ja muud tingimused võimaldavad kiirgusohutusnõuete täitmist. Halduskohus leiab, et mõistet „kiirgusohutusnõuded” tuleb tõlgendada laialt, millest tulenevalt oleks vastustaja pidanud viitega KgS § 22 lõikele 5 2 3-07-1836 kiirgustegevusloa andmisest keelduma, kui oleks ilmnenud, et konkreetse taotletava kiirgustegevuse tõttu võivad lisaks kiirgusohule kitsamas tähenduses realiseeruda mingisugused muud ohud, mille vältimiseks tuleks kiirgustegevusloa andmisest keelduda. 3) Kiirgustegevusloa andmine ei olnud vastuolus ettevaatuspõhimõttega. Keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes on leitud, et tavaolukorras on AS Steri tootmistegevus keskkonnale ohutu ning hädaolukorra tekkimine on äärmiselt vähetõenäoline. Põhjendatult on ohtusid hinnatud maailma varasematest sellealastest kogemustest lähtudes. KMH aruandes on leitud, et sarnaste kiirgussterilisatsioonitehaste ajaloos ei ole esinenud avariiolukordasid, kus kannatada oleks saanud väljaspool tehast töötavad isikud. KMH aruandes on leitud, et „kiirguslekke” põhjustada võivate intsidentide tõenäosus on äärmiselt väike. Tehasesse lennuki kukkumise tõenäosus on võrdne meteoriiditabamuse tõenäosusega. Tahtlik rünnak või juhuslik lennuõnnetus AS Steri kiirgusrajatise vastu ei saa põhjustada kiirgusallika dehermetiseerumist või tema degradeerumist ega radioaktiivse aine pääsu ümbritsevasse keskkonda. Halduskohus nõustub, et sedavõrd väikese tõenäosusega oht ei saa olla takistuseks kiirgustegevusloa andmisel. KMH aruandes on ka veenvalt põhjendatud, et terrorismioht ei ole sedavõrd suur, et peaks välistama kiirgusallika kasutamise kõnealuses piirkonnas. Kiirgusallika transportimisega seonduvad ohud on aga samasugused, olenemata kiirgusallika lähte- ja sihtkoha asukohast. 4) KMH aruanne on piisavalt põhjalik. Asjaolu, et kaebajad ei leidnud aruandest vastust teatud konkreetsetele küsimustele või leiavad, et teatud küsimusi oleks tulnud vaadelda põhjalikumalt, ei tähenda tingimata seda, et aruandes sisalduvat teavet tuleb lugeda otsustamiseks ebapiisavaks. Aruanne vastab KMH programmile ning kaebajad ei ole kahtluse alla seadnud ühegi keskkonnamõju hindamisel osalenud eksperdi erialast pädevust. 5) Vastustaja on AS Steri tootmistegevuse võimalike alternatiivsete asukohtade osas põhjendatult lähtunud null-alternatiivist. KgS-st ei tulene võimalust keelduda kiirgustegevusloa väljastamisest põhjusel, et kavandatav tegevus sobiks paremini mõnda teise kohta. Kiirgussterilisatsioonitehase asukohavaliku küsimused oleks tulnud lahendada kohalikul omavalitsusel seaduses sätestatud planeerimismenetluses või ehitusloa väljastamise menetluses. Andes AS-le Steri välja ehitus- ja kasutusloa, on tehase rajamise sisuliselt otsustanud kohalik omavalitsus, üksnes selle mööndusega, et tehase töölehakkamine sõltub kiirgustegevusloa saamisest ning selleks kontrollitakse, kas tehase ehitis, sisseseade ning asukoht võimaldavad kiirgusohutusnõudeid täita. Olukorras, kus AS Steri oli keskkonnamõju hindamise algatamise ajaks juba rajanud tehase ning toonud tehasesse kehtiva kiirgustegevusloa alusel ka kiirgusallika, oli KeHJS §-s 20 sätestatud asukohaalternatiivide hindamine muutunud ebareaalseks. Vastustaja ei pidanud analüüsima ka seda, kas kavandatav tegevus võiks toimuda väljaspool Eestit. 6) Vastustaja oli teadlik inimeste võimalikust stressist ja ka selle võimalikest põhjustest. Seega ei saa väita, et stressi tekkimisega seotud asjaolusid ei ole piisavalt välja selgitatud. Põhjendatud ei ole kaebajate seisukoht, et stressi põhjalikum uurimine oleks viinud keelduva otsuse tegemiseni. Hirmust ja kartusest põhjustatud stressi tekkimine võib otsustamisel oluliseks osutuda juhul, kui tegemist on põhjendatud kartusega. Käesoleval juhul nii ei ole, sest kaebajad on otsustanud sisuliselt keelduda ratsionaalselt kaalumast ja aktsepteerimast argumente, mis on seotud kiirgusallika võimaliku ohtlikkusega. 7) Kavandatava tegevuse mõju inimtervisele on KMH aruandes põhjalikult käsitletud. KMH aruanne on eksperdiarvamuse väärtusega ning vastustajale ei saa ette heita lähtumist eksperdi arvamusest seetõttu, et sellest ei nähtu üksikasjalikult kõigi hinnangute aluseks olevad arvutused või viited eksperdi teadmiste allikatele. 3 3-07-1836 8) Kiirgustegevusloa andmisel arvestati tegevuskoha läheduses elavate inimeste vara väärtuse muutumist. Nimetatud küsimust on vastava valdkonna ekspert KMH aruandes käsitlenud. Eksperdi pädevust ei ole kaebajad kahtluse alla seadnud. Ajaleheartiklis esitatud arvamus ei saa eksperdi arvamust ümber lükata. 9) Kiirgustegevusluba ei anna AS-le Steri iseenesest õigust õigusaktidega sätestatud piirnorme ületades ohtlikke aineid (osooni) välisõhku paisata. Osooni tekkega seonduvat on KMH aruandes põhjalikult käsitletud ning kuigi eksperdid on leidnud, et AS Steri tootmistegevusest tekkiva osooni mahtude korral ohtu elanike tervisele ei teki, on märgitud, et taotleda tuleb välisõhu saasteluba. Vastava loa on AS-le Steri väljastanud Harjumaa Keskkonnateenistus 28.06.
  19. 10) KMH aruandest ei nähtu otsesõnu, milline on potentsiaalse ohuolukorra puhul kiirgusallika mõjuala raadius eeldusel, et rajatis töötab täisvõimsusega, kuid vastavat arvutust on võimalik teha ilma erialateadmisteta. 11) KMH aruandes on vajalikul määral analüüsitud AS Steri tegevuse mõju põhjaveele. Eksperdid ei ole ohtu tuvastanud ning seda isegi terrorismiakti puhul. Koobalt 60 ohutust põhjendatakse muuhulgas sellega, et vesi ei ole sekundaarseks kiirgusallikaks. 12) Asjakohased ei ole kaebajate väited tehasehoone ehituse ja ehituspäevikute väidetavate võltsimiste kohta ning ehitus- ja kasutuslubade menetluse kohta kohalikus omavalitsuses. KMH aruandes on hoone tehnilist seisukorda hinnatud. Kiirgusekspert on mõõtmistega tuvastanud, et kiirgusallika kiirgusvarjestuseks olev betoonpunker tagab kõikides punktides kindlalt oodatava kiirguse nõrgenemise ning seda ka võimaliku maksimaalse kiirgusallikate aktiivsuse korral. 13) Pole alust arvata, et kohalik elanikkond jääb avarii korral tõhusa kaitseta. Päästeamet on kinnitanud, et Päästeametil on väljaõppinud kaader tööks kiirgusallikaga ning oskused radioaktiivselt saastunud ala puhastamiseks. Viidatakse ka naaberriikidega sõlmitud koostöölepingutele. KMH aruandes on ära toodud hädaolukorras tegutsemise plaan. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  20. Apellandid paluvad halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega nende kaebused rahuldada. Apellatsioonkaebuste põhjendused: 1) KgS § 3 lg 1 kohaselt tuleb iga kavandatavat kiirgustegevust eelnevalt õigustada. Halduskohtu vastupidised järeldused ei ole paikapidavad. Kui asukoha alternatiiv peab olema õigustatud, kuid seda ei ole tehtud, siis tuleb asi tagasi saata sinna menetlusetappi, kus asukoha alternatiivi pidi õigustama. AS Steri ei saa siinkohal tugineda õiguspärasele ootusele, sest ta on kogu aeg teadlik olnud, et asukohavalik on õigustamata. Kiirgustegevusloa väljastamisel ei ole arvestatud Århusi konventsiooniga, kust tuleneb nõue tegevust eelnevalt õigustada, asukoha alternatiive valida, elanikkonnaga suhelda. Muuhulgas kohustab ka EURATOMi direktiiv kavandatavat kiirgustegevust eelnevalt õigustama. Vaidlustatud haldusakt on vastuolus KgS §-dega 1 ja
  21. Olukord, kus vastustaja on kiirgusallika asukoha küsimuses lähtunud eelkõige arendaja arvamusest, on vastuolus avaliku halduse põhimõtetega. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt põhjusel, et tehas oli juba rajatud ning kiirgusallikas kohale toodud, oli vastustajal õigus menetleda kiirgustegevusluba nö lihtsustatud korras. Ebaseaduslikult oli väljastatud juba kiirgustegevusluba nr 06/
  22. Menetluse varasemas etapis ebaseaduslikult antud lubade hilisem seadustamine ei saa toimuda ainult viitega arendaja poolt juba tehtud kulutustele. 4 3-07-1836 2) Halduskohtu käsitlus stressist on ebaõige. Mõistlikule inimesele jääb ebaselgeks, miks tuleb kiirgustegevust korraldada elukeskkonna vahetus läheduses. See ebaselgus võõra ja olemuselt surmatoova asjaolu kohta põhjustab stressi. Oleks tulnud läbi viia uuringud, kui laastavalt on erakordselt ohtliku kiirgusallika olemasolu mõjunud tehase lähiümbruses elavate inimeste närvisüsteemile ja sellega seoses nende tervisele ja heaolule. Ekspert pole ühe võimalusena kaalunud ohuallika teisaldamise küsimust, vaid on näinud ainsa võimalusena hirmude vähendamiseks selgitustöö tegemist ning seiresüsteemi olemasolu. Kaebajad leiavad, et seiresüsteemi olemasolu ei vähenda stressi. 3) Kiirgustegevusloa väljastamisel ei ole arvestatud ettevaatusprintsiibiga. Halduskohus ei ole andnud hinnangut riigi võimekusele reageerida sellises tehases toimuvale õnnetusele. Päästeameti kriisireguleerimisosakonna juhataja Jaan Tross on ajakirjanduses väitnud, et tagajärgede likvideerimiseks läheb vaja rahvusvahelist abi ning Eesti päästeametnike asi on tagada turvaline tsoon ning teha see inimestest tühjaks. Halduskohus on ettevaatusprintsiipi valesti sisustanud. Ettevaatusprintsiibi rakendumise kahjuks räägib ka asjaolu, et AS Steri pole suutnud rakendada kiirgustegevusloa üheks tingimuseks olnud toimivat teavitus-hoiatussüsteemi. 4) Kiirgustegevusloa väljastamisel ei ole arvestatud kiirgustegevuse ja osoonitekke koosmõju. KMH aruanne sisaldab elementaarseid loogika- ja arvutusvigu ning tehniliselt absurdseid järeldusi. 5) AS Steri tegevusel on vastavas piirkonnas asuva kinnisvara hindadele negatiivne mõju. Iga mõistlik inimene võib eeldada, et kiirgustegevuse lubamisega kinnisvara hinnad vastavas piirkonnas langevad. Ekspert on KMA aruandes märkinud, et steriliseerimiskeskus võib emotsionaalselt kinnisvara väärtust vähendada. 6) Keskkonnamõju hindamine oleks pidanud toimuma juba enne 04.01.2006 AS-le Steri kiirgustegevusloa nr 06/001 väljastamist. Asjaolu, et mõiste „kõrgaktiivne kiirgusallikas” leidis Eesti Vabariigi seadusandluses kajastamist alles 11.06.2006 vastuvõetud KgS redaktsioonis, ei andnud õigust võtta vastu otsuseid, mis olid vastuolus EL-i, EURATOMi ja IAEA eeskirjadega. 7) Halduskohus ei ole välja selgitanud, miks tehas ehitati salaja, kohalikke elanikke informeerimata. Kaebajad said tehase funktsioonist teada alles siis, kui oli väljastatud kiirgusallika hoiuluba ja kiirgusallikas oli toodud kohale. Århusi konventsioon kohustab tagama üldsuse osalemise juba otsustamise varajases algetapis, kui kõik variandid on lahtised. Vastutus konventsiooni täitmise osas ei saa lasuda üksnes kohalikul omavalitsusel. Keskkonnaministeerium pidi kontrollima, kas kiirgustegevust on konkreetses kohas eelnevalt igakülgselt õigustatud ja kas sotsiaalmajanduslikke huve on piisavalt kaalutud. 8) Halduskohus on eiranud kaebajate seisukohti seoses AS-le Steri väljastatud saasteloaga ning KMH aruandes kajastatud osooniproblemaatikaga. Ilma kiirgustegevusloata ja kiirgustegevuseta puudub vajadus ka õhusaasteloale, sest ilma kiirgustegevuseta osooni ei teki. Seetõttu tuleks vastavaid lubasid koos vaadelda. Maapinnaligidane osoon põhjustab alati tervisekahjustusi, mitte ei või tervisekahjustusi põhjustada, nagu on märgitud KMH aruandes. Arusaamatu on KMH programmis lubatud meditsiinieksperdi kaasamise nõude eiramine. Kui Eesti Vabariigis vastavad spetsialistid puuduvad, tuleb pöörduda teiste riikide poole. Osooni osas on eksperdid teinud vigaseid arvutusi. Arusaamatul põhjusel on kasutatud osoonitekke arvutustes suletud süsteemi mudelit, arvestamata, et mingi osoonitase on õhus alati 5 3-07-1836 olemas. Osooni hajumisel tekivad osoonijoad ja kogumikud. Lähim väikelapsega pere elab aga ca 100 m kaugusel steriliseerimiskeskusest ning laste mänguplats ja rahvamaja 200 m kaugusel. Arvestades AS Steri steriliseerimistehase paiknemist põllumajanduslikus tootmiskompleksis, on tegemist mitme saasteallikaga ehk komplekssaastega. Vastustaja oleks pidanud tutvuma kaebajate elukohale lähima seirejaama mõõtmistulemustega. Nii on Õismäe seirejaamas
  23. aastal osooni kontsentratsiooni kaheksa tunni keskmine ületatud 22 päeval. Maksimaalselt on see küündinud kuni 148,1 µg/m³. 9) KMH aruandest ei nähtu kiirgusallika võimalikku ohuraadiust. Vastava arvutuse kohustuse tavainimesele panemine ei ole põhjendatud. Kaebajad ei ole saanud vastust, milline on ikkagi ohuala raadius 37 PBq puhul, kui peaks juhtuma suuravarii. 10) Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga põhjavee kaitstuse osas ning seavad selles osas KMH aruande ekspertide pädevuse kahtluse alla. Asjatundjad on varem kinnitanud, et Co 60 võib endast kujutada suurt ohtu põhjaveele. 11) Ehitusala puudutavad küsimused on kiirgusallika kasutusloa väljastamisel asjakohased. Kui ehitis pole ehitatud nõuetekohaselt ning otsuse langetamisel on tuginetud üksnes kolmanda isiku poolt antud ütlustele, siis ei piisa sellest, kui algul tehtud uuring näitas kiirguse tõkestamist varjestuse poolt. 12) Halduskohus on põhjendamatult tuginenud üksnes KMH aruandele, arvestamata, et vaidlus aruande üle alles käib.
  24. Vastustaja ja kolmas isik paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  25. Ringkonnakohus märgib, et esmalt vajavad täpsustamist kohtuvaidluse piirid, kuna kaebuse esemeks on keskkonnaministri 18.09.2007 käskkiri nr 1034 ning sellega väljastatud kiirgustegevusluba nr 07/048, kuid kaebajad on esitanud vastuväiteid nii kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitus- ja kasutusloale, 04.01.2006 kiirgustegevusloale ning kui ka 28.06.2007 väljastatud välisõhu saasteloale. Otsustusprotsess, mille tulemusena AS Steri sterilisatsioonitehas käesoleval ajal töötab, on toimunud läbi mitme haldusmenetluse, mis on läbi viidud erinevate haldusorganite poolt: 1) Saue Vallavalitsus on väljastanud AS Steri sterilisatsioonitehasele 31.08.2004 projekteerimistingimused, 14.09.2004 ehitusloa ja 10.01.2006 kasutusloa; 2) keskkonnaministri 04.01.2006 käskkirjaga väljastati AS-le Steri kiirgustegevusluba nr 06/001 kõrgaktiivse kiirgusallika hoidmiseks; 3) Harjumaa keskkonnateenistus väljastas 28.06.2007 AS-le Steri välisõhu saasteloa muuhulgas osooni välisõhku eraldamiseks; 4) keskkonnaministri 18.09.2007 käskkirjaga väljastati AS-le Steri kiirgustegevusluba nr 07/048 kõrgaktiivse kiirgusallika kasutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustades üksnes keskkonnaministri 18.09.2007 käskkirjaga väljastatud kiirgustegevusloa, ei saa kaebajad nõuda, et kohtulik kontroll ulatuks nimetatud haldusakti reguleerimisalast väljapoole. Seega on asjakohatud kaebajate poolt esitatud vastuväited, mis on seotud kohaliku omavalitsuse tegevusega, kiirgusallika hoidmiseks loa andmisega ning välisõhu saasteloa väljastamisega. 6 3-07-1836
  26. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et olukorras, kus sterilisatsioonitehas oli kehtivate haldusaktide alusel ehitatud ja kasutusele võetud ning kiirgusallikas oli pädeva haldusorgani loaga tehasesse toodud, tuli kiirgusallika asukohavalikul lähtuda null-alternatiivist. Ringkonnakohus ei hakka halduskohtu põhjendusi kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi siseriiklikest õigusaktidest ja rahvusvahelistest normidest tuleneb asukoha alternatiivide kaalumise kohustus, ei tähenda see, et isikul on vastavat kaalumist õigus nõuda menetlusetapist sõltumata. Küsimused, kas ehitus- ja kasutusload ning kiirgustegevusluba nr 06/001 olid õigusvastased, ei ole käesolevas kohtumenetluses asjakohased. Keskkonnaministril ei ole järelevalvepädevust kohaliku omavalitsuse õigusaktide üle. Isegi kui leida hea halduse põhimõttele tuginedes, et keskkonnaminister oleks pidanud võtma tarvitusele mingid abinõud varasemate haldusaktide õiguspärasuse kontrollimiseks, leiab ringkonnakohus, et minister on tegutsenud vajaliku hoolsusega. Nii on keskkonnaminister palunud maavanemal kontrollida Saue Vallavalitsuse tegevust seoses AS Steri tehasega. Kuna maavanem kohaliku omavalitsuse tegevuses midagi õigusvastast ei tuvastanud, polnud ministril alust jätta kehtivaid haldusakte tähelepanuta. Keskkonnaministril puudus pädevus saata asi kohalikule omavalitsusele uueks otsustamiseks. PS § 15 lg 1 sätestab isikute õiguse pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse. Kaebajad ei ole vastavat õigust piisavalt efektiivselt kasutanud ning on jätnud kohaliku omavalitsuse haldusaktid vaidlustamata. Kohtul puuduvad seejuures volitused kaebeeseme omaalgatuslikuks laiendamiseks. Kokkuvõtteks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et käesolevas kohtuvaidluses tuleb lahendada eelkõige küsimus, kas sterilisatsioonitehasest tulenevad mõjud on sellise iseloomuga, mis välistavad selle tegutsemise Alliku külas.
  27. Kaebajad leiavad veel, et vastustaja pole esitanud piisavat õigustust, miks vaidlusalune kiirgusohtliku tegevus peab üldse Eestis toimuma. Vastavalt KgS § 3 lõikele 1 tähendab õigustamine tõendamist, et kiirgustegevus on põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse suhtes majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parim. Vaidlustatud käskkirja punktis 1.1 on kokkuvõtvalt märgitud, et AS Steri kiirgustegevus on õigustatud, kuna võimaliku tervisekahjustuse esinemise risk on väga väike, kuid gammasterilisatsiooniseadme kasutamine on oma tehniliste hüvede poolest teistest sterilisatsioonimeetoditest parem, kusjuures kiirgustegevusega ei kaasne vee, pinnase ega õhu radioaktiivset saastatust. Ringkonnakohus leiab, et toodud õigustus on piisav. Arvestades, et tavapärase majandustegevuse puhul on AS Steri tehasest tulenevad tervise- ja keskkonnariskid peaaegu olematud, pole põhjust pidada vastava tehase Eestis tegutsemist ebaproportsionaalseks ja õigusvastaseks. Riigil pole võimalik efektiivselt tegutseda viisil, kus eeldatakse, et kõik teatud riskidega seotud tegevused toimuvad teistes riikides. Seda eriti olukorras, kus vastavat seadmete sterilisatsiooniteenust vajatakse ka siseriiklikult.
  28. Kaebajad on põhjendatult rõhutanud ettevaatusprintsiibi olulisust, sest steriliseerimistehasega juhtuda võiva õnnetuse puhul võivad inimtervise ning looduskeskkonnaga seotud kahjustused olla rasked. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et selliste tagajärgede tekkimise võimalus on kaduvväike. Ettevaatusprintsiibi sisustamine viisil, mis välistab igasuguse kiirgusallika kasutamisel põhineva tegevuse, ei ole eesmärgipärane. Ettevaatusprintsiip leiab piisavalt rakendamist juhul, kui võetakse tarvitusele kõik abinõud, et võimalikke keskkonnariske ära hoida. Vastavaks abinõuks ei ole aga tegevuse keelamine üleüldse. 7 3-07-1836 KMH aruandes on läbi viidud riskide hindamine ning välja on töötatud ka ohuolukorras käitumise plaan. Lisaks on vaidlustatud haldusaktiga pandud AS-le Steri kohustus võtta tarvitusele konkreetsed meetmed kiirgusohutuse ja kiirgusallika turvalisuse tagamiseks. Kaebajad on muuhulgas viidanud, et AS Steri pole käesoleva ajani suutnud rakendada toimivat teavitushoiatussüsteemi. Ringkonnakohus selgitab, et kui AS Steri jätab täitmata kiirgustegevusloast tulenevad kohustused, on kaebajatel õigus pöörduda keskkonnaministri poole vastava järelevalve läbiviimiseks ning vajadusel kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolu, et õnnetuse korral vajab Eesti tagajärgede kõrvaldamiseks teiste riikide abi, ei viita ettevaatusprintsiibi rikkumisele. Eesti on sõlminud naaberriikidega lepingud vastava abi saamiseks. 24.07.2006 kirjas on Päästeamet kinnitanud, et neil on olemas väljaõpetatud kaader ja kogemused tööks kiirgusallikatega ning oskused radioaktiivselt saastatud ala puhastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et eelnimetatud kirjas mainitud väljaõppega isikuid üldse vaja ei lähekski. Kiirgustegevusloas esitatud nõuded peaks vastavat eesmärki tagama. Kohtuistungil toodi kaebajate poolt esile AS Steri tehasel piksevarda puudumine ning sellest lähtuv oht. Hoone ehitanud AS Maru Ehitus on selgitanud, et hoone piksekaitse on lahendatud passiivpiksepüüdurina, kasutades selleks hoone karkasse, mis on omakorda ühendatud vastavalt normidele hoone maandusega. KMH aruandes ei ole vastavas lahenduses ohtu nähtud. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist.
  29. Seoses osooniteemaga leiab ringkonnakohus, et kuna välisõhu saasteluba ei ole kaebajad vaidlustanud, pole kaebajate vastavasisulised vastuväited asjakohased. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ning ei korda neid. Samuti jääb ringkonnakohus juba haldusasjas nr 3-07-1306 esitatud seisukoha juurde: „Keskkonnamõjude hindamise menetlus viidi läbi kiirgustegevusloa muutmise otsustamiseks. Välisõhku heitmete paiskamist kiirgustegevusloaga lubada ei saa ning seega aruandes seda hinnata ka ei tulnud. Ringkonnakohtu arvates puudub käesoleva asja lahendamisel vajadus hinnata, kas kiirgustegevusloa muutmise taotluses esitatud tegevuseks on vajalik ka välisõhu saasteluba välisõhu kaitse seaduse alusel. Keskkonnaohtliku tegevuse keelamine on võimalik ka juhul, kui selleks ei ole loa omamine kohustuslik. Vaatamata eelnimetatule on ringkonnakohtu arvates aruandes osooni leviku ja tekkimise võimalusi kajastatud piisavate põhjendustega ja ammendavalt.“ Kaebajad ei ole välisõhu saasteluba vaidlustanud, leides ekslikult, et kuna ilma kiirgustegevuseta osooni ei teki, siis tuleb kiirgustegevusluba ja välisõhu saasteluba vaadelda koos. Ringkonnakohus on juba eelnevalt leidnud, et tegemist on iseseisvate haldusaktidega, millega mittenõustumisel tuleb need kohtus eraldi vaidlustada. Keskkonnamõju hindamine viidi läbi kiirgustegevusloa väljastamiseks, so selleks, et tuvastada kiirgusest tulenev ohutus. Osoon ei ole kiirgus ning osooni õhku paiskamiseks üle teatud normide on vajalik taotleda vastav välisõhu saasteluba. Sellekohane selgitus oli antud ka KMH aruandes. Välisõhu saasteloas sisalduvatele arvutusvigadele ei saa kiirgustegevusloa seaduslikkuse kontrollimise raames hinnangut anda. Kui välisõhu saasteloa väljastamisel oleks ilmnenud, et sterilisatsioonitehasest tulenev osooni välisõhku paiskamine ületab lubamatult etteantud norme, oleks tulnud jätta vastav saasteluba väljastamata ning AS Steri poleks saanud kiirgustegevusloa olemasolule vaatamata kiirgusallikat kasutada.
  30. Olulist rõhku on kaebuses ja apellatsioonkaebuses pandud stressiga seotud vastuväidetele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega ning ei korda neid. Stressi olemasolu ei ole eitanud vastustaja ega ka halduskohus. Ringkonnakohus nõustub, et loa väljastamisest keeldumist ei saa põhjustada stressiilmingud, mis on tingitud isikute ratsionaalsetele argumentidele 8 3-07-1836 mittealluvast vastuseisust tehasele. Kaebajad saavad stressi vähendada, tehes endale selgeks tehasest tulenevad tegelikud reaalsed mõjutused ning usaldades vastavas osas asjatundjate hinnanguid.
  31. Ringkonnakohus möönab, et teatud mõju võib tehase asukohal kaebajate kinnisvara väärtusele olla. Samas, kuna tegu on eksperdi hinnangul üksnes emotsionaalse kinnisvara väärtuse vähenemisega, võib eeldada, et aja möödudes, kui isikute teadlikkus tehase tegevusest kasvab, peaks vastavad mõjutused vähenema. Samas ei ole kaebajad esitanud tõendeid, kust vara väärtuse vähenemine ning selle määr nähtuksid. Kuigi vara väärtuse vähenemine ei ole käesolevas menetluses tõendatud, viitab ringkonnakohus riigivastutuse seaduse §-le 16, mis näeb ette õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise võimaluse.
  32. Põhjavee kaitstuse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ning ei korda neid. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud, millised KMH aruandes kajastatud ekspertide seisukohad ei ole tõesed.
  33. Kaebajad heidavad ette, et KMH aruandest ei lähtu kiirgusallika võimalikku ohuraadiust 37 PBq puhul. Ringkonnakohus kordab juba haldusasjas nr 3-07-1306 öeldut, mille kohaselt ei ole aruandes kiirgustegevuse ulatuse käsitlust väljapoole käitist alust pidada õigusvastaseks üksnes seetõttu, et seal ei ole esitatud andmeid kiirguse kohta käitise kõigi võimsuste korral, vaid on antud võimalus kiirgus välja arvutada.
  34. Asjassepuutuvad ei ole kaebajate vastuväited tehase ehitustegevuse seadusvastasuse osas (nt ehituspäevikute väidetav võltsimine), kuna need väljuvad käesoleva kaebuse piiridest. Keskkonnamõju hindamise menetluse raames kontrollis ekspert tehase turvalisust, sh kiirgusallika hoiu- ja kasutustingimuste turvalisust. Mingeid kõrvalekaldeid ei tuvastatud. Ringkonnakohus rõhutab veel, et kiirgustegevusluba on väljastatud tähtajaliselt. Uue loa väljastamise puhul tuleb ehitustehnilisi tingimusi vajadusel uuesti kontrollida. Väidetavatest ehitusvigadest tulenevatest kiirgusleketest peab aga õigeaegselt märku andma vastav kontrollisüsteem.
  35. Halduskohtu tuginemine KMH aruandele oli põhjendatud. Tegemist on asjatundjate seisukohtadega, millest kõrvalekaldumiseks on põhjust vaid siis, kui on olemas nende seisukohtade ekslikkust kinnitavad tõendid. Kohtuvaidluse toimumine KMH aruande üle ei vähenda selle menetluslikku tähendust. Halduskohus ei ole pidanud vajalikuks käesolevat menetlust KMH aruande heakskiitmise otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise ajaks peatada. Käesoleva menetluse raames oli võimalik KMH aruande ja selle heakskiitmise kui menetlustoimingu õiguspärasust hinnata samaväärselt kui haldusasjas nr 3-07-
  36. Halduskohus ei ole eelnimetatud menetlustoimingute osas vastustajapoolseid minetusi tuvastanud.
  37. Tuginedes eeltoodule, tuleb esitatud apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad apellantide kanda. Lauri Madise Lilianne Aasma Kaire Pikamäe 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.