) § 1 lg-ga 1. 2) Pakkumise kutse dokumentides ei ole põhjendusi või objektiivset kontrolli võimaldavaid kriteeriume, mis põhjusel sellised piirangud kehtestati ja miks just sellises ulatuses. 3) 31.10.2006 välja kuulutatud konkursi PKD-s neid nõudeid ei olnud. Need kehtestati alles teistkordselt välja kuulutatud PKD-s pärast seda, kui kaebaja oli edukalt vaidlustanud esialgselt esitatud krediidireitingu nõude. 4) Alapunkti 6 maksevõime nõue on liialdatud, kuna see ei vasta Euroopa Liidu kindlustusseltside maksevõime tõendamise üldkorrale. Kindlustusandja maksevõime on küllaldaselt tõendatud tema vastavusega Euroopa Liidu ja Eesti kindlustusseltside maksevõime normidele, mida tõendab kindlustusandjale riigi poolt antud luba (litsents) kindlustustegevuseks. Kaebajale on väljastatud tegevusluba kindlustusteenuse osutamiseks ja tal on õigus tegutseda Eesti Vabariigi territooriumil kindlustusandjana. Sellest tulenevalt on tal õigus osaleda enampakkumisel teiste pakkujatega võrdsetel alustel. 5) Kindlustusseltsi maksevõime ei saa olla tõendatud omavahendite suuruse ja kindlustussumma vahelise suhtega. Ostja nõue katta kindlustusseltsi omavahendite suuruse tõendamiseks nende arvel minimaalselt 5% kindlustatavast riskist, mis pakkumise kutse järgi on 500 miljonit eurot, ei vasta selle nõude esitamise eesmärgile. Isegi kui kehtestatud maksevõime normi täitmine oleks mõnele kindlustusseltsile jõukohane, ei oleks sellise nõude esitamine ikkagi põhjendatud, lähtudes kindlustusseltside maksevõime tõendamise õiguslikust reguleerimisest (EÜ direktiivid 73/239/EMÜ ja 2002/13/EÜ, mis moodustavad kindlustusseltside maksevõime reguleerimisbloki „Solvency I“). 6) Kindlustusseltsi maksevõime tõendamist omavahendite suuruse ja kindlustussumma vahelise suhte alusel võiks nõuda üksnes juhul, kui ostja oleks esitanud nõude, et kindlustusandja akumuleerib osa kohustusi ega anna neid üle edasikindlustajale. Antud juhul sellist nõuet esitatud ei ole ja ostjal puudub selleks igasugune majanduslik põhjendus. 7) Alap 7 nõue piirab põhjendamatult kaebaja õigust riigihanke konkursis osaleda, andes konkursil osalemiseks eelisõiguse pakkujatele, kellel on nimetatud kindlustusliigi osas suurem käive. See nõue on vastuolus Euroopa Ühenduse direktiiviga otsekindlustuse valdkonnas (92/49/EMÜ 18.06.1992), mille kohaselt kogu Ühenduse territooriumil tuleb tagada kõikidele kindlustusseltsidele, kes omavad vastavat tegevusluba, võimalus kindlustada kõiki riske, mis on nimetatud 73/239/EMÜ direktiivis, ja likvideerida teatud riskide kindlustamise monopol. Õhuliikluse kontrollija tsiviilõigusliku vastutuse kindlustus on teiste professionaalsete tegevuste vastutuskindlustusega piirnev kindlustusliik ja selles kasutatav kogemus ei erine oma sisult sellest, mida kasutatakse teiste vastutuskindlustuse liikide puhul. Kogemuste olemasolule viitavad konkreetses kindlustusliigis sõlmitud lepingud, kuid mingil juhul ei saa käibe suurust või lepingute hulka teatud kindlustusliigis seada konkursist osavõtu tingimuseks. 8)
lg 1 p 1 järgi võib ostja pakkuja majandusliku seisundi vastavuse hindamiseks ostja esitatud tingimustele tellitavate teenuste olemust silmas pidades nõuda väljavõtet pakkuja viimase kolme majandusaasta netokäibe kohta konkreetsele riigihanke objektile vastavas osas. Ostja ei põhjendanud, miks peab pakkuja netokäive kokku olema just 2 miljonit eurot aastas. 2
eesmärgiga. 10) Riigihanke pakkumismenetlusele laienevad haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti vorminõuded. Käesoleval juhul ei ole HMS §-des 54-59 sätestatud vorminõudeid järgitud. 4. Lennuliiklusteeninduse AS palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei ole vaidlustatud kvalifikatsiooninõudeid kehtestades põhjendamatult piiranud kindlustusteenuse osutamise vabadust Euroopa Ühenduse turul. Teenuse vaba osutamise printsiip ei tähenda, et teenuse osutaja võib nõuda teenuse saaja poolt teenuse ostmist sõltumata teenuse osutaja võimest teenust osutada. Direktiivi 92/49/EMÜ mõte on, et kõik kindlustusseltsid, kellel on vastav tegevusluba, võivad kindlustada kõiki riske, mida nad on suutelised kindlustama. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda, et konkreetses riigihankes peaksid saama kvalifitseeruda kõik kindlustusandjad. Võrdselt saab ja tuleb kohelda pakkujaid, kelle majanduslik seisund ja tehniline kompetents on võrdne. Kaebaja möönis, et hea praktika kohaselt võib piiramine toimuda, kuid see peab olema mittediskrimineeriv, objektiivne, vajalik ja proportsionaalne piiramise eesmärkidega. Kõik nimetatud tingimused on täidetud. Vastustaja soovis saada vastutuskindlustusteenust kindlustuskattega minimaalselt 500 miljonit eurot. Selliste riskide kindlustamine pole võimalik ühegi kindlustaja poolt ainuisikuliselt, vaid kindlustusandja sõlmib selleks kas kaas- või edasikindlustuslepingud. Kaaskindlustuse puhul vastutab iga otsekindlustusandja enese poolt võetud riski eest ise. Edasikindlustamise puhul peab otsekindlustaja olema suuteline edasikindlustaja makseraskuste korral tema kindlustusosa enda kanda võtma. Sellest tuleneb kindlustusandja 5%-lise omavahendite suuruse nõue. Taotlejal/pakkujal peavad olema teenuse osutamiseks sellele ulatusele vastavad majanduslikud ressursid. Taotlejatele esitatud nõue nende poolt 3 viimase majandusaasta jooksul lennujuhtimisriskidega seotud vastutuskindlustusteenuse osutamisest minimaalse käibega 2 miljonit eurot aastas tulenes soovist olla kindel, et kindlustusandjal on piisav kogemus lennunduse vastutuskindlustuse valdkonnas, mis näitab tema võimet sõlmida nõutaval tasemel kindlustuslepinguid, tagada kindlustusjuhtumi puhul kahjukäsitluse korraldamine ja võimalike ülisuurte kahjude katmine. Seega on esitatud nõuded objektiivsed, vajalikud ja proportsionaalsed piirangute eesmärkidega. Nõuete esitamine polnud ka diskrimineeriv, kuna pakkumisi said teha kõik nõuetele vastavad taotlejad. Riigi poolt kindlustustegevuseks antud luba (litsents, sertifikaat) ei ole küllaldane tõestamaks taotleja võimet osutada kindlustusteenust piiramatu kindlustuskattega. Isegi edasikindlustust kasutades ei suuda väikeste omavahenditega kindlustaja tagada kvaliteetset kindlustuskatet suurte kahjude korral (nt suurte reisilennukite kokkupõrge tiheasustuse piirkonnas). Kindlustusvõtjale peab olema tagatud võimalus hinnata kindlustusandjaid vastavalt kindlustatavate riskide iseloomule, suurusele ja omapärale. „Solvency I“ maksevõimerežiim on EÜ Komisjoni poolt loetud iganenuks ja kindlustusvõtjaid mitteküllaldaselt kaitsvaks. EÜ Komisjon tegi 10.07.2007 ettepaneku Euroopa Parlamendi ja Nõukogu uue direktiivi „Solvency II“ vastuvõtmiseks, mille üks põhieesmärke on vaadata põhjalikumalt läbi kindlustusandjate majanduslik seisund, mis on kindlustusvõtjate kaitse põhigarantii. Lennundustegevuse vastutuskindlustus on oma olemuselt väga spetsiifiline. Kuna suurte kindlustuskatetega lepingute puhul nõuab lepingute sõlmimine erikogemusi, pakuvad 3
§-ga 33.
lg 1 näeb ette, et selles sättes loetletud dokumente nõuab ostja taotleja (pakkuja) majandusliku seisundi vastavuse hindamiseks ostja esitatud tingimustele. Seega on ostjal
kohaselt õigus esitada tingimusi nii taotleja (pakkuja) majanduslikule seisundile kui ka tema tehnilisele kompetentsusele. 5. Tallinna Halduskohtu 13.11.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja ei osalenud riigihanke pakkumismenetluses pakkujana ega osalemist taotleva isikuna ja PKD-s sätestatud pakkujate kvalifitseerumise tingimused tema suhtes ei kohaldunud. Seega ei saanud need rikkuda tema õigusi. Kaebajal oli väidetav soov pakkumismenetluses osaleda, mis jäi teostamata vaidlustatud kvalifitseerumisnõuete tõttu. Seda ei saa käsitleda kaebaja õiguste kitsendamise või muu rikkumisena. Kuna kaebaja õigusi pakkumismenetluses ei ole rikutud, ei saa tal olla ka põhjendatud huvi pakkujate kvalifitseerumise tingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Nende tingimuste õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaebaja jaoks kaasa mitte mingeid õiguslikke tagajärgi. 2) PKD kohaselt oli riigihanke objektiks vastustaja lennujuhtimisriskidega seotud tsiviilõigusliku vastutuse kindlustus kindlustussummaga 500 - 1000 miljonit eurot perioodiks 02.01.2007 - 01.01.2008, mis ületab
lg 1 p 3 kohase riigihanke maksumuse rahvusvahelise piirmäära 400 000 SDR-i (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik). Vastustaja ostab riigihanke kaudu kindlustusteenust ja kehtestab ostjana sellele nõuded, mis tulenevad teenuse olemusest. Kindlustatavad riskid on antud juhul seotud suure võimaliku rahalise vastutusega. Sellest tulenevalt on ostja õigustatud talle kuuluva kaalutlusõiguse alusel kehtestama kvalifitseerumistingimused pakkujate ja taotlejate majanduslikule seisundile. 3) 5% kindlustatavast riskist on antud juhul minimaalselt 25 miljonit eurot. Arvestades ostetava vastutuskindlustuse võimalikku ulatust (mitte vähem kui 500 miljonit eurot), ei ole nõue, et kindlustaja peaks olema võimeline omavahenditest katma 5% kindlustatavast riskist, ilmselgelt ebaproportsionaalne ja on seega vastavuses hankeobjekti olemuse ja otstarbega. 4) Kindlustustegevuse seaduse (KTS) § 80 lg 1 järgi võib kindlustusandja kõigi võimalike kohustuste summa ühe kindlustuslepingu alusel olla kuni 10% kindlustusandja omavahenditest. Kaebaja omavahendite (omakapitali) väärtus 2005. a bilansi andmetel oli 128,921 miljonit krooni (5,736 milj latti). Kaebaja saaks ise katta kindlustatavat riski maksimaalselt vaid 12,89 miljoni krooni ulatuses, mis ei moodusta isegi 1% riskist. Kaebaja peaks kindlustusandjana sõlmima peaaegu 100%-liselt edasikindlustuslepingud ega saaks mõjutada kindlustuse hinda, mis sõltub edasikindlustuse hindadest. Ka edasikindlustamise kasutamisel peab otsekindlustaja edasikindlustaja makseraskuste korral olema suuteline tema kindlustusosa enda kanda võtma. Pakkujal peavad seega olema vastava teenuse osutamiseks selle ulatusele vastavad piisavad rahalised vahendid, mis kaebajal objektiivsete näitajate põhjal ilmselt puudusid. 5) Piisava omavahendite olemasolu nõue ei piira konkurentsivabadust kindlustusteenuse osutamise turul, kuna see nõue kehtib võrdselt kõigile pakkumismenetluses osalejatele. Teenuse vaba osutamise põhimõte ei tähenda, et iga vastava teenuse osutaja võib nõuda teenuse saaja poolt teenuse ostmist, sõltumata teenuse osutaja võimest vastavat teenust osutada. Seisukoht, et kindlustajad ja edasikindlustajad peavad vastama teatavatele maksevõimenõuetele tagamaks, et nad suudavad täita kindlustusvõtjatele antud lubadusi, kajastub ka Euroopa Komisjoni 10.07.2007 seletuskirjas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta „Solvency II“ eelnõule. Seletuskirjas 4
-ga. Ostja soovis osta kindlustusteenust spetsiifilises vastutuskindlustuse valdkonnas ja kehtestas vastava kvalifitseerumistingimuse, mis eeldab pakkujal just seda liiki teenuse osutamise kogemust. Pakkuja kvalifikatsiooni ja tehnilise kompetentsuse kontrollimine ja vastavate konkreetsete kriteeriumide seadmine on ostja pädevuses (
).
esitab nõuded, milliseid dokumente võib ostja nõuda pakkujalt majandusliku seisundi hindamiseks, kuid ei piira ostja õigust esitatud dokumentide alusel pakkujale kvalifitseerimisnõuete esitamist. Vastustaja kinnitas, et kvalifitseerumistingimustes toodud nõuded on tingimus, milleta ei saa tagada kvaliteetset vastutusriskide kindlustamist. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. 9) Tegevusluba on dokument, mis seadusega ettenähtud korras annab ettevõtjale õiguse vastavas valdkonnas tegutsemiseks, kuid mis ei tõenda ettevõtja valmisolekut ega kompetentsust konkreetse töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikus mahus ja tingimustel. Tegevusloa saamiseks peab ettevõtja täitma teatud tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud miinimumnõuded. Konkreetse riigihanke raames võib ostja tulenevalt riigihanke olemusest ja mahust kehtestada vastava teenuse osutajale oluliselt kõrgemad erinõuded. Seega ei ole
lg 2 p-s 6 sätestatud tehniline kompetentsus võrdsustatav kindlustustegevust reguleerivate õigusaktide alusel väljastatud tegevusloa olemasoluga. Pakkuja tehniline kompetentsus
mõttes tähendab ostjal
lg 4 alusel nõutud andmete põhjal tekkinud veendumust, et pakkuja on võimeline riigihanke objektiks olevat teenust kvaliteetselt osutama. Kui pakkuja tehniline kompetentsus oleks tõendatud vaid tegevusloaga, ei oleks ostjal riigihanke korraldamisel tegevusluba nõudvas valdkonnas võimalik pakkujate tehnilist kompetentsust hinnata. Ostja poolt PKD jaotise III p 2.1 alap-s 7 esitatud kvalifikatsiooninõuded pakkuja tehnilise kompetentsuse ja majandusliku seisundi osas on vastavuses kõnealuse riigihanke olemuse ja rahalise maksumusega. Nimetatud kvalifikatsiooninõuded ei ole põhjendamatult kõrged ega piira ebaproportsionaalselt kaebaja õigust tegutseda turul kindlustusteenuse osutajana. 10) Riigihanke pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS § 2 lg 2 tähenduses. Riigihankemenetlus toimub
-s määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu (Riigikohtu määrused nr 3-3-1-48-99 ja 3-3-1-69-00). Erandina laienevad riigihanke pakkumismenetlusele HMS-s sätestatud haldusakti vorminõuded, sest
lg 2 järgi peavad riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid vastama lisaks
-st tulenevatele vorminõuetele ka haldusmenetluse seaduse vorminõuetele. Vaidlustatud haldusakt on sisuliselt õiguspärane. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel on rikutud menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 5
Kaebaja on soovinud saada teada, miks on nõutav omavahendite suurus 5% kindlustussummast (25 000 000 eurot). Kaebaja peab seda õigusvastaseks, kuna see ei võimalda temal (ega teistel madalama omakapitaliga kindlustusseltsidel) pakkumises osaleda. Kindlustusseltsi maksevõime ei saa olla tõendatud omavahendite suuruse ja kindlustussumma vahelise suhtega. Suutlikus täita kindlustuslepinguga võetud kohustus ei sõltu sellest, kui suur on kindlustusseltsi omavahendite suurus. Väite kinnituseks viitas kaebaja EÜ direktiividele 73/239 EMÜ ja 2002/13/EÜ, mis moodustavad kindlustusseltside maksevõime reguleerimisbloki Solvency I. Asjakohane ei ole tuginemine eelnõule. Kaebaja leiab, et sellise nõude esitamine võimaldab pakkumisel osaleda ainult ülisuurtel pakkujatel ja pärsib vaba konkurentsi. 4) Kohtu viidatud KTS § 80 lg 1 ei ole antud vaidluses kohaldatav, kuna vastustaja kinnitusel oli tegemist rahvusvahelise hankega. Samuti ei anna KTS § 80 lg 1 vastustajale õigust sätestada kvalifikatsiooninõuded riigihankemenetluses. 5) Kohus kohaldas ebaõigesti
, märkides, et see ei piira ostja õigust esitada pakkujale kvalifitseerimisnõudeid. Samas ei sätesta see ka mingeid kriteeriume nende netokäivete suuruse metoodika leidmise osas. Riigikohus leidis 15.06.2006 lahendis nr 3-3-1-5-06 (p 15), et ostja on kaalutlusõiguse olemasolul kohustatud järgima kaalutlusreegleid. Hankemenetluse kujundamisel peab ostja teostama oma sellekohast diskretsioonivolitust õiguspäraselt, sealhulgas arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke. Vastustaja tegevus majandusaastate netokäibe suuruse määratlemisel toimus meelevaldselt. Ostja ei põhjendanud PKD-des ega kohtus, miks peab pakkuja netokäive kokku olema just 2 000 000 eurot aastas. Pakkumise kutsest ei nähtu, millisele õiguslikule ja/või faktilisele alusele tuginedes on selline netokäibe summa suurus saadud ja kuidas saab netokäibe suurus olla objektiivseks kriteeriumiks pakkuja majandusliku seisundi hindamisel. Kaebaja leiab jätkuvalt, et see nõue pärsib vaba konkurentsi ja annab põhjendamatu eelisõiguse suurema käibega pakkujatele. Kohus viitas selle tingimuse aktsepteerimise osas vastustaja kinnitusele, mis ei ole tõend HKMS tähenduses. 6) Haldusakti vorminõuete osas ei ole järgitud motiveerituse ja proportsionaalsuse nõudeid (HMS § 56 lg 1). Kaebaja ei saa kontrollida, kust ja milliste kriteeriumite alusel vaidlusalused tingimused pärinevad või mis põhjusel on sellised piirangud seatud ja miks sellises ulatuses. 7. Lennuliiklusteeninduse AS palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Kaebajal ei saa olla jätkuvat preventiivset huvi. 01.05.2007 jõustunud
Kahju hüvitamise nõude esitamise võimalus kaebaja poolt on samuti peaaegu olematu. Pakkumise kutsega tutvumise toiminguga tekkinud kahju ja ostja süüd selle kahju tekkimises on raske ette kujutada. 6
Kindlustusteenuse andjal vajalike rahaliste vahendite olemasolu kahjude hüvitamiseks on ülioluline. Selles seisnebki oluliselt kindlustusandja konkurentsivõime. Sõlmides edasikindlustuslepinguid, jääb ainuvastustajaks kindlustusvõtja ees ikkagi otsekindlustaja. 5% omavahendite olemasolu kindlustuskattest on minimaalne riski maandamiseks, kui otsekindlustajal tekib vajadus võtta enda kanda osa riskist tema poolt valitud edasikindlustajate makseraskuste korral või juhul, kui ta pole veel leidnud kogu kindlustuskattele edasikindlustajaid. 3) Ka EÜ direktiiv pöörab tähelepanu kindlustusseltside maksevõimele. Direktiivi eesmärk ei ole kindlustusandjate, vaid kindlustusvõtjate kaitse, kehtestades kindlustusandjatele usaldusnormatiivid ja vaadates läbi nende majandusliku seisundi. Samuti seab KTS kindlustaja poolt võetud kohustuste suuruse (kindlustuskatte) sõltuvusse kindlustaja omavahendite suurusest (§ 80 lg 1). Tegutsedes Eesti kindlustusturul, tuleb täita KTS ja ka teisi Eesti seadusi. 4)
lg 1 p 1 ja 2, § 33 lg 1 p 2 ja § 34 järgi ostja mitte ainult võib, vaid ka peab kontrollima pakkuja majanduslikku seisundit, maksevõimelisust ja tehnilist kompetentsust. Selleks vajalike riigihanke eesmärgile vastavate tingimuste täitmise ja dokumentide esitamise nõue on ostja poolt
nimetatud paragrahvide täitmine, mitte rikkumine. Vastustaja on oma 2 miljardi euro suuruse netokäibe nõuet põhjendanud 25.09.2007 seletuses kohtule, samuti seletasid vastustaja esindaja ja nõustaja seda kohtuistungil. 5) Kaebaja ja kohus eksisid, lugedes pakkumise kutse haldusaktiks ja konkreetse pakkumise kutse mittevastavaks HMS § 56 lg 1 nõuetele. Pakkumise kutse ei ole haldusakt. Pakkumise kutse vorminõuded on
lg 7 alusel kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 336 ja selle lisadega (antud pakkumise kutse vorminõuded määruse lisaga nr 4). Nimetatud määruse §-s 3 on pakkumise kutses nõutavate andmete loetelu, sealhulgas p-s 27 pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb esitada kvalifikatsiooni hindamiseks. Esitada tuli määruse lisas ettenähtud vormi kohane pakkumise kutse. Vormis pole ettenähtud esitatud tingimuste kirjaliku motiveerimise nõuet ega võimalustki, sealhulgas pakkujate kvalifitseerimise tingimuste osas ja pakkuja majanduslikule seisundile esitatavate tingimuste osas. Vastustaja pakkumise kutse vastab täielikult nimetatud määruse nõuetele. 6) Vastustaja ei ole haldusorgan ega täida mingeid haldusülesandeid avalik-õiguslikes suhetes. Ta on eraõiguslik äriühing. Tema pakkumise kutse on oma sisult teade eesmärgiga leida lepingupartner, kellega luua eraõiguslikud ärisuhted
-s ettenähtud korras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 tähenduses, mis pidanuks vastama lisaks
-st tulenevatele vorminõuetele ka HMS-st tulenevatele vorminõuetele, sealhulgas HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõudele. Tulenevalt
lg-st 7 oli Vabariigi Valitsus pädev kehtestama pakkumise kutses nõutavate andmete loetelu, pakkumise kutse vorminõuded ning selle esitamise korra registrile ja ametlike 7
jõustumiseni 01.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.