Obsah (7)

§ 82§ 108§ 113§ 158§ 115§ 127§ 416

2-07-49620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2008, Tartu kohtumaja Tsivii

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt

§ 115

lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud juhul väidab hageja, et kostjapoolse lepingus kokkulepitud osamaksete mittetasumine on põhjuslikus seoses saamata jäänud intressidega. Sellega kohus ei nõustu. Mitte kostjapoolse rikkumise tõttu ei kaotanud hageja võimalust saada intresside näol tulu, vaid selle võimaluse kaotas ta vastavalt

§ 416lõikele 3 seetõttu, et hageja ise ütles lepingu üles.

Kui mõelda ära lepingu ülesütlemine, siis saaks hageja tasumata intressi nõuda täitmisnõude alusel ja kaoks ära ka kahju, millele hageja viitab. Seetõttu on intresside saamata jäämisest põhjustatud kahjuga põhjuslikus seoses hagejapoolne lepingu ülesütlemine, mistõttu ei saa hageja kahju hüvitamist nendel asjaoludel nõuda. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi H.L. ’i vastu 108 000,00 krooni nõudes osaliselt, s.o 80 824,02 krooni ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik